1 jeltoqsan – Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti kýni. Búl kýndi memlekettik mereke retinde atap ótu turaly sheshim 2011 jylghy 14 jeltoqsanda qabyldanghan bolatyn. Respublika júrtshylyghy ony 2012 jyldyng 1 jeltoqsanynda alghash ret merekeledi. Sodan beri ol jyldaghy túraqty dәstýrge ainaldy.

Osy aituly mereke qarsanynda býgin biz Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng preziydenttikten basqa qanday lauazymdyq mәrtebeleri bar ekendiginen habardar etetin tanymdyq sipattaghy arnauly jobany kópshilik nazaryna úsynyp otyrmyz. Jobada Elbasynyng qanday kenester men qoghamdyq úiymdargha tóraghalyq etetindigi turaly fotosurettermen tolyqtyrylghan kórnekti aqparat berilgen.

Jalpy, býgingi tanda Memleket basshysynyng preziydenttikten basqa 10 lauazymdyq mәrtebesi bar.

Qazaqstan Respublikasy Qaruly Kýshterining Bas qolbasshysy 

Konstitusiyagha sәikes, Memleket basshysy – elimizding Qaruly Kýshterining Jogharghy Bas qolbasshysy.

Elbasy Qaruly Kýshterdi damytugha erekshe kónil bólip keledi. Býginde tek tehnikalyq janghyrtugha, zamanauy qaru-jaraq satyp alugha ghana emes, sonday-aq qazaqstandyq әskery qyzmetshilerding túrmysyn, ómir sapasyn jaqsartu ýshin de aitarlyqtay qarajat bólinedi. Áskery kәsipting bedeli de birtindep artyp keledi.

Preziydentimiz aitqanday, qazir elimizding Qaruly Kýshterining birtútas jýiesin qúraytyn zamanaui, sany jaghynan jinaqy, jaqsy jabdyqtalghan jәne úrysqa qabiletti Qúrlyq әskerleri, Áue qorghanysy kýshteri men Áskeriy-teniz kýshteri bar. Qaruly Kýshterimiz el tәuelsizdigin, halyqtyng tynyshtyghy men beybitshiligin kirpik qaqpay kýzetedi.

Qazaqstan Respublikasy Qauipsizdik kenesining tóraghasy

Qauipsizdik kenesi – Memleket basshysynyng memleket egemendigin, tәuelsizdigi men aumaqtyq tútastyghyn qorghau, eldegi әleumettik-sayasy túraqtylyqty saqtau, elimizding qorghanys qabileti men últtyq qauipsizdigin, azamattardyng konstitusiyalyq qúqyqtary men bostandyqtaryn qamtamasyz etu jónindegi sheshimderin әzirleuge jәne ókilettikti iske asyrugha jәrdemdesetin konsulitativtik-kenesshilik organ.

Qauipsizdik kenesining tarihy 1991 jyldan bastalady. Sol jyly Qazaq KSR Preziydentining 21 tamyzdaghy jarlyghymen Qazaq KSR-ning Qauipsizdik kenesi qúrylghan bolatyn. Keyinnen ol Qazaqstan Respublikasy Preziydentining 1993 jylghy 17 mausymdaghy jarlyghymen Qazaqstan Respublikasynyng Qauipsizdik kenesi bolyp qayta qúryldy.

Qauipsizdik kenesining mýsheleri – Parlament Mәjilisi men Senatynyng tóraghalary, Premier-Ministr, Memlekettik hatshy, Preziydent Ákimshiligining basshysy, Qauipsizdik kenesining hatshysy, Últtyq qauipsizdik komiytetining tóraghasy, Syrtqy ister ministri, Qorghanys ministri, Bas prokuror, Ishki ister ministri, «Syrbar» syrtqy barlau qyzmetining diyrektory, Qorghanys ministrining birinshi orynbasary – Qaruly Kýshteri Bas shtabynyng bastyghy.

Qajet bolghan jaghdayda Memleket basshysy ózge de lauazymdy túlghalardy Kenesting mýshesi etip qosymsha taghayyndauy mýmkin.

Qauipsizdik kenesining otyrysy keminde ýsh aida bir ret ótkiziledi. Ol qabyldaghan sheshimderdi Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik organdarynyng oryndauy mindetti bolyp sanalady.

Dýnie jýzi qazaqtary qauymdastyghynyng tóraghasy

Tәuelsizdikting alghashqy kezeninde Núrsúltan Nazarbaev Týrkiyanyng Ystambúl qalasynda qazaq diasporasy ókilderimen kezdeskende alghash ret Dýnie jýzi qazaqtarynyng qúryltayyn ótkizu turaly әngime bolghan eken. Kóp úzamay, 1992 jyldyng qyrkýiek aiynda Almaty qalasynda túnghysh ret Dýnie jýzi qazaqtarynyng qúryltayy ótip, Elbasy mazmúndy bayandama jasady. Sonda ol: «Tórtkýl dýniyening týkpir-týkpirinen qarlyghashtay úshyp kelgen kónilderiniz ýshin, qayda jýrsenizder de atameken men atajúrtqa degen saghynysh pen sýiispenshilikke toly perzenttik peyilderinizdi saqtaghandarynyz ýshin rizashylyq bildiremiz. Sizder arqyly býkil әlemdegi qazaq bauyrlarymyzgha ystyq sәlemimizdi joldaymyz!», – dep tebirene sóilegen bolatyn.

Birinshi qúryltayda sheteldegi qazaq diasporalarymen júmys isteytin qauymdastyq qúryldy. Otyzdan astam memleketten kelgen delegasiya mýsheleri N.Á.Nazarbaevty Dýnie jýzi qazaqtary qauymdastyghynyng Tóralqa tóraghasy etip saylady. Birinshi qúryltaydan býginge deyin Preziydentting qatysuymen 2002 jyly Týrkistan qalasynda, 2005 jәne 2011 jyldary Astana qalasynda taghy ýsh qúryltay ótti.

Qazaqstan halqy assambleyasynyng tóraghasy

Elbasy Qazaqstan halqy assambleyasyn qúru iydeyasy turaly alghash ret 1992 jyly Tәuelsizdikting birinshi jyldyghyna arnalghan Qazaqstan halyqtary forumynda aitty. 1995 jylghy 1 nauryzda Qazaqstan Respublikasy Preziydentining Qazaqstan halqy assambleyasyn qúru turaly jarlyghy shyqty. Qazirgi tanda búl úiymnyng qyzmeti 2008 jylghy 20 qazandaghy «Qazaqstan halqy assambleyasy turaly» zanmen retteledi.

Jýzden astam etnos ókilderi ómir sýrip jatqan Qazaqstan ýshin manyzdy mindet etnosaralyq jәne konfessiyaaralyq dialog pen ózara is-qimyldy saqtau jәne nyghaytu bolyp sanalady. Qazaqstan halqy assambleyasy elimizde beybitshilik pen kelisimdi qoldaudyng tiyimdi tetigine ainaldy.

Býginde bizding respublikamyz týrli etnostar men konfessiya ókilderining beybit qatar ómir sýruining jarqyn ýlgisin kórsetip otyr. Memleket basshysynyng múnday sayasaty Qazaqstan qoghamynyng túraqtylyghynyng irgetasyna ainaldy.

Assambleyanyng birinshi sessiyasy 1995 jylghy 24 nauryzda boldy. Kýni býginge deyin 24 sessiya ótti.

«Núr Otan» partiyasynyng tóraghasy

Alghash 1999 jyly «Núr Otan» partiyasynyng negizi qalandy. Sol jyldyng 1 nauryzynda «Otan» respublikalyq sayasy partiyasy qúrylyp, elimizding týkpir-týkpirinen kelgen delegattar Núrsúltan Nazarbaevty partiya tóraghasy etip saylady.   

«Otan» partiyasynyng 2006 jylghy jeltoqsan aiynda ótken kezekten tys H sezinde partiya atauyn «Núr Otan» dep ózgertu turaly sheshim qabyldandy.

Býginde «Núr Otan» – elimizdegi eng basty, iri jetekshi sayasy partiya. Ol 2016 jylghy 20 nauryzda 6-shaqyrylymdaghy Parlament Mәjilisining saylauynda 107 deputattyq orynnyng 84-ine ie boldy. Sol arqyly joghary zang shygharu organynda basym kópshilik ýlesti iyelendi.

Búl partiya – elimizdegi sayasy jәne ekonomikalyq reformalardyng negizgi bastamashysy jәne iske asyrushysy. «Núr Otan» memlekettik biylik pen qoghamdy, Preziydent pen halyqtyng ekijaqty baylanysy men ózara is-qimylynyng ózegine, tiyimdi tetigine ainaldy.

Býgingi tanda «Núr Otannyn» 1 mln-nan astam mýshesi bar. Respublika boyynsha onyng 243 filialy jәne 5 870 bastauysh partiya úiymy júmys jýrgizude. 

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti janyndaghy Shetel investorlary kenesining tóraghasy

Shetel investorlary kenesi 1998 jyly Memleket basshysynyng Jarlyghymen Qazaqstan Ýkimeti jәne shetel investorlary arasynda tikeley dialog qalyptastyru maqsatynda, olardyng elimizdegi investisiyalyq qyzmetpen baylanysty ózekti mәselelerdi tiyimdi sheshu, respublikadaghy investisiyalyq ahualdy jaqsartu maqsatymen qúryldy. Kenes elimizding investisiyalyq sayasaty men ekonomikalyq túrghydan damuynyng negizgi mәselelerine qatysty úsynystar әzirlep, olardy Elbasy men Ýkimet qarauyna engizip otyrady.

Kenesting alghashqy derbes qúramy Elbasynyng 1998 jylghy 16 qyrkýiektegi ókimimen bekitildi. Qúrylghan sәtinde oghan «Europa qayta qúru jәne damu banki», «ABN AMRO Bank», «Beyker end Makenziy», «British Gaz Interneshnl», «Shevron Teksako», «Doyche Bank AG», «LHM Grup» (Ispat Karmet), KPMG, «Misubisy Korporeyshn», «Samsung», «Traktebeli Interneshnl» siyaqty 11 sheteldik kompaniya men halyqaralyq úiymdardyng jetekshileri kirdi.

Qazirgi tanda búl keneske «CNPC», «Azia damu banki», «ArselorMittal», «Sitiy», «Deloyt», «Evropa qayta qúru jәne damu banki», «LUKOYL», «Misubisy Korporeyshn», «Royyal Datch Shell», «Totali», «Filip Morris Interneshnl», «Shevron», «Ekson Mobiyl» siyaqty 30-dan astam iri halyqaralyq kompaniyalar men úiymdardyng basshylary mýshe.

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti janyndaghy Últtyq investorlar kenesining tóraghasy

Últtyq investorlar kenesi Memleket basshysynyng 2014 jylghy 9 sәuirdegi jarlyghyna sәikes qúryldy. Búghan deyin 2005-2014 jyldar aralyghynda Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti janyndaghy Kәsipkerler kenesi júmys istegen bolatyn.

Últtyq investorlar kenesi – túraqty qyzmet atqaratyn konsulitativtik-kenesshilik organ. Onyng júmys organy Últtyq ekonomika ministrligi bolyp sanalady.

Kenesting negizgi mindetteri: kәsipkerlik mәseleleri jónindegi normativtik qúqyqtyq bazany jetildiru; naryqtyq ekonomikanyng damuyn jәne otandyq investisiyalardy el ekonomikasyna tartudy yntalandyratyn jaghdaylar jasau mәseleleri boyynsha úsynymdar men úsynystar әzirleu; elimizde júmys isteytin jeke kәsipkerlik subektilerining jәne olardyng birlestikterining qyzmetin ýilestiru; kәsipkerlik jәne investisiyalyq sayasat salasyndaghy ózge de manyzdy mәselelerdi qarau jәne talqylau.

Qazaqstan Respublikasynyng Últtyq qoryn basqaru jónindegi kenes tóraghasy

Jalpy, memleketimizding Últtyq qory Elbasynyng 2000 jylghy 23 tamyzdaghy jarlyghymen qúryldy. Ol elding túraqty әleumettik-ekonomikalyq damuyn qamtamasyz etu, bolashaq úrpaqtar ýshin qarjy jinaqtau, ekonomikanyng qolaysyz syrtqy faktorlar yqpalyna tәueldiligin azaytu maqsatymen qúryldy.

Últtyq qorgha salynghan alghashqy jarna – 660 mln AQSh dollary. Ol amerikalyq «Shevron» kompaniyasy tólegen qarjydan alyndy.

Últtyq qordy basqaru kenesi 2001 jylghy 29 qantarda qúryldy.

Qarjy ministrligining resmy saytyndaghy 2016 jylghy 28 qarashadaghy mәlimetke sәikes, Últtyq qorda shoghyrlanghan qarjy kólemi býginde 60,9 mlrd AQSh dollaryna jetti.

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti janyndaghy Astananyng sәulet kenesi tóraghasy

Astananyng sәulet kenesi Preziydentting 2007 jylghy 12 qarashadaghy jarlyghymen qúrylghan. Ol – Astananyng aumaghyn damytu men qúrylysyn jýrgizu jónindegi bas josparynyng mәselelerin jalpy ýilestiru ýshin túraqty júmys isteytin konsulitativtik-kenesshilik organ.

Kenesting qúramyna memlekettik organdardyng ókilderi, belgili sәuletshiler, sonyng ishinde halyqaralyq mamandar kiredi.

Kenesting júmys organy retinde Astana qalasynyng әkimshiligi bekitilgen. Onyng josparly otyrystary jylyna bir ret ótkiziledi. 

Kenesting negizgi mindetteri: qala qúrylysy qyzmetin damytu men elorda aumaghynda qúrylys salu baghyttary jóninde úsynystar әzirleu; sәulet jәne qala qúrylysy salasyndaghy songhy әlemdik jetistikterdi zerdeleu jәne paydalanu mýmkindigin eskere otyryp, sәulet, qala qúrylysy jәne astana salu salasyndaghy baghdarlamalardy әzirleu, Astana qalasyn saludyng zamanauy tәjiriybesin engizu jóninde úsynymdar dayyndau.

Nazarbaev Uniyversiyteti Joghary qamqorshylyq kenesining tóraghasy 

Búl kenes – Nazarbaev Uniyversiytetinin, Nazarbaev Ziyatkerlik mektepterining jәne Nazarbaev Qorynyng joghary basqaru organy.

Jalpy, elordada halyqaralyq dengeydegi bedeldi uniyversiytet ashu turaly oiyn Memleket basshysy Qazaqstan halqyna arnaghan «Qazaqstannyng әlemdegi bәsekege barynsha qabiletti 50 elding qataryna kiru strategiyasy» atty 2006 jylghy Joldauynda aitqan bolatyn. Sodan keyin 2007 jyly uniyversiytet qúrylysy bastaldy.

2010 jylghy 28 mausymda Elbasynyng qatysuymen Nazarbaev uniyversiytetining ashylu rәsimi ótti, al 2010 jylghy 7 jeltoqsanda Núrsúltan Nazarbaev uniyversiytet studentterine arnalghan birinshi dәrisin oqydy.

Uniyversiytettegi oqu ýderisi halyqaralyq bilim beru standarttaryna negizdelgen. Búl – qyzmeti barysynda derbestik jәne akademiyalyq erkindik qaghidattaryn basshylyqqa alghan Qazaqstandaghy eng alghashqy uniyversiytet. Uniyversiytetke «Nazarbaev Uniyversiyteti», «Nazarbaev Ziyatkerlik mektepteri» jәne «Nazarbaev Qory» mәrtebesi turaly» Qazaqstan Respublikasynyng 2011 jylghy 19 qantardaghy zanyna sәikes derbestik mәrtebesi berildi.

Joba materialdary Preziydentting Baspasóz qyzmetining kómegimen dayyndaldy. 

Infografikany әzirlegen – D.Jetiru.

Abai.kz