Qazaqstannyng halyq jazushysy
Aq tilegim
Tarylmasyn demimiz,
Býgilmesin belimiz,
Shyghymdy bolsyn jerimiz,
Beregen bolsyn kenimiz,
Bedeldi bolsyn tórimiz,
Shyrayly bolsyn elimiz,
Esen-sau bolyp óziniz,
Qaraqty bolsyn kóziniz,
Dúghaly bolsyn sóziniz,
Al, Núrsúltan qaraghym,
Tarihpyn dep seniniz!
Áumiyn!
Ázilhan Núrshayyqov
Qazaqstannyng halyq jazushysy
Aq bata
Ua, qadirli,
Qajyrly,
Qayratty,
Aybatty Núreke!
Úzaq jasap,
Bar bolynyz!
TMD-nyng ishindegi nar bolynyz!
Jarlylargha jar bolynyz!
Jaqsylyqqa zor bolynyz!
Jemqorlyqqa tor bolynyz!
Jaramsaqqa sor bolynyz!
Enbekshi halyqqa qamqor bolynyz!
Adaldyq, Ádildik, Turalyghynyzben;
Dýbiri jer jarghan Túlparlyghynyzben;
Dýnie jýzin sharlaghan súnqarlyghynyzben;
Tarihtyng tar kezinde
Tәuelsizdik tuyn kóterip,
Qazaq jerine
Demokratiyanyng altyn qazyghyn qaqqan
Órliginizben;
Az jylda Astanaday alyp qala ornatqan
Erliginizben;
Kemengerliginizben;
Jýirik oi, Jýitkigen sheshendiginizben;
Taghdyrmen tartysyp,
Taulardan,
Tenizderden asatyn
Tamasha jol salghan
Kósemdiginizben;
Úrpaqtar ýnemi shyrqaytyn,
Óshpes ot sekildi,
Últtyq úly jyr bolynyz, Núreke!
Áumiyn!
Qadyr Myrza Áliy
Qazaqstannyng halyq jazushysy
Elding sәlemi
Maqsat pen maqsat,
Oyy men oiy mejeles,
Jaqsygha jaqsy eshqashan qaru kezemes.
Býgingi mynau qiyndyq jayly aitsam men,
Siz sony kórmey otyr-au degen sóz emes.
Búzugha bolmas tabighy taghdyr jelisin,
Biyl men biraz aralap qayttym El ishin.
Shyndyqty aitu shynymen qiyn kezde,
Ótirik aitu odan da qiyn men ýshin!
Ádiptep tanyp rәsiminizdi gýldermen,
Baghzy bir jandar ózgeden búryn ýlgergen.
Maqtamas edim, Maqtanar edim zamanmen,
Biraq ta bizge onday zamandy kim bergen?!
Dalagha qarap alanday berem, Alanday:
Bayaghy maldan qalypty-au bosap dalam bay.
Jetkiz dep týgel joldady sәlem El menen,
Men sizben kýnde syrlasyp jýrgen adamday.
Ártýrli oilar, Ártýrli pikir әr ýide...
Kóregen kónil aldamshy sózge ery me?!
Marapat, Madaq, Maqtaudyng bәri – dostyq ta,
Synaudyng bәri – dúshpandyq emes, әriyne!
Tyrnaghyng kelmes jazylmay jatqan jarany,
Syilyqtyng emes, Abyroyy ósti paranyn!
Shydauday shydap: «Shýkirshilik!» dese bireuler,
Keybireulerding ashylghan әbden arany!
Tirshilik tirlik ókinishpenen ótpesin!
Tózimdi degen tuystyng shyghyp ketti esi.
Sizge aitpaghanda aitady El kimge aryzyn?
Sizge aitpaghanda aitady kimge ókpesin?!
Qiyny – qiyn! Amal joq biraq kónbeske!
Qaqymyz da joq sol qiyndyqty jenbeske.
Siz degen jandar aqtaugha sony tiyis qoy,
Elbasyn aldau – halqyn da aldau emes pe?!
Sengennen keyin tózbeydi nege salmaqqa?!
Býldirip bireu... Úyatqa bireu qalmaq pa?!
Týrmede jatyp shiruge tiyis arsyzdar
Sytylyp shyghyp, Joghalyp jatyr jan-jaqqa!
Senemiz: Erteng ghajayyp qogham ornaydy.
Jetkenshe soghan qanshama qazaq sorlaydy?!
Aqyndar әste halyqtyng sózin sóileydi,
Preziydentin de qorghaytyn tústa qorghaydy.
Az emes qazir kinәli menen jazyqty.
Ishmerez jandar ishqúsa qyldy-au nәzikti.
Bir pәle ketse, Bir pәle kelip ornyna,
Bilemiz әste, Bilemiz Sizdi qajytty!
Key jerde keyde әdilin aitar joq úlyq,
Jylaydy jandar mandayy tasqa soghylyp.
Halqynyz bizge belgili әbden: Jyrtyqtyn
Tikseniz birin, Bireui jatyr sógilip!
Shyryldap jýrsiz, Shyryldap jýrsiz, bilemin,
Shyghady birde, Shyqpaydy birde búl egin...
Ósetin elding ózin úmytyp әkimi,
Kemenger bolyp oilaugha tiyis týlegi.
Jetedi qyran, Jetedi bizde qarshygha,
Jetedi bizde qyz-qayyng menen nar-shynar.
Eng ýlken óner – nan tabu emes, - Jan tanu,
Aqyldy jandar әli de bolsa bar shyghar?
Halyqtan tumay tuady kimnen alyptar?
Senseniz eger, senuge tatyr halyq bar!
Býgingi menen tarihtaghy oryn bir emes,
Bolashaq ózi baghasyn berer, Anyqtar!
Gýlge bóler keleshek úrpaq qúmaytty,
Zamana biraq bizderdi búryn múnaytty.
Preziydentting jýgi qashan da auyr – bilemiz,
Perzenttik paryz odan jenil dep kim aitty?!
adebiportal.kz