Áygili Alash kósemderining biri de, biregeyi, ómir boyy "Oyan, qazaq" dep jarghaq qúlaghy jastyqqa tiymey ótken, últtyng úly perzenti Mirjaqyp Dulatovtyng 125 jyl tolu qarsanynda gazetimizding tilshisi, "El-shejire" qoghamdyq qorynyng tóraghasy Didahmet Áshimhanúly belgili jurnalist, mirjaqyptanushy qalamger Qaysar Álimmen súhbattasqan edi.

- Qayseke, әngimeni tótesinen bastasaq. El bolyp etek-jenimizdi jinaghaly Alash arystaryn úlyqtaudy qolgha aldyq. Qazaq ziyalylarynyng eskerusiz qalghan enbekterin qoparyp, ýsh jýzge sauyn aityp, alqaly toylaryn ótkizip jýrmiz. Osy ýrdis biyl da jalghasyn tauyp, Mirjaqyp Dulatovtyng 125 jyldyghy kelip jetti. Búl atauly jyl bizge ne beredi? Keyingi kezderi meni "osynshama kóp mereytoylar halyqty jalyqtyryp jibermedi me eken?" degen oy mazalap jýr...

Áygili Alash kósemderining biri de, biregeyi, ómir boyy "Oyan, qazaq" dep jarghaq qúlaghy jastyqqa tiymey ótken, últtyng úly perzenti Mirjaqyp Dulatovtyng 125 jyl tolu qarsanynda gazetimizding tilshisi, "El-shejire" qoghamdyq qorynyng tóraghasy Didahmet Áshimhanúly belgili jurnalist, mirjaqyptanushy qalamger Qaysar Álimmen súhbattasqan edi.

- Qayseke, әngimeni tótesinen bastasaq. El bolyp etek-jenimizdi jinaghaly Alash arystaryn úlyqtaudy qolgha aldyq. Qazaq ziyalylarynyng eskerusiz qalghan enbekterin qoparyp, ýsh jýzge sauyn aityp, alqaly toylaryn ótkizip jýrmiz. Osy ýrdis biyl da jalghasyn tauyp, Mirjaqyp Dulatovtyng 125 jyldyghy kelip jetti. Búl atauly jyl bizge ne beredi? Keyingi kezderi meni "osynshama kóp mereytoylar halyqty jalyqtyryp jibermedi me eken?" degen oy mazalap jýr...
- Eline eleuli orny bar túlghalardyng taghlymdy ómir jolyn nasihattau býgingi kýnning talaby. Sebebi, jas úrpaq sol ziyalylarymyzdyng ómir-tarihynan, shygharmashylyghynan susyndaghanda ghana ótkennen sabaq alyp, últjandy azamat bolyp qalyptasa alady. 2009 jyldyng 4 nauryzynda QR Premier-ministri 2009-2011 jyldar aralyghynda ótetin atauly mereytoylardy bekitti. Sol qújat ayasynda qanshama ýlken sharalar ótip jatyr. Biyl Sh.Uәlihanov pen G.N.Potaninning - 175, M.Dulatovtyng - 125, B.Momyshúlynyng - 100 jyldyghy toylanuda. Keler jyly D.Núrpeyisovanyng - 150, Q.Amanjolovtyng - 100 jyldyghy atalyp ótpek. Ótken jyly dýrildetip túryp, B.Qojaghúlúlynyng - 175, K.Ázirbaevting - 125, Gh.Qúrmanghaliyev pen Á.Tәjibaevting - 100 jyldyqtaryn toyladyq. Búl әnsheyin toy emes. Ziyalylarymyzdyng shygharmashylyghyna den qong degen sóz. Búl - nasihat. Osynday mereytoylar arqyly jastarymyz ziyalylardy anaghúrlym terenirek tany týsedi. Osy túlghalarymyzdyng bolmysyna qaytadan ýniledi. Múny tek toy dep týsinbeu kerek. Kerisinshe halyq ziyalylardyng ósiyetnamasyna susap otyr. Búghan halyq jalyqpaydy. Qaytadan ruhtanyp, ruhany quat alady. Mirjaqyp Dulatov jayly әli talay enbekter jazylyp, zertteuler jýrgiziledi. Osy atauly jyl sol keleli isterge múryndyq bolyp jatsa, nesi aiyp? Men songhy kezderi halyqtyng qúr әnsheyin toyshyl daqpyrttan alystap, oishyl bola bastaghanyn angharyp jýrmin.
- Áriyne, jeleuletip toylardy ótkerermiz. Biraq, sonynan: "anany bylay istegende ghoy" dep, barmaghymyzdy tistep, jau ketkennen son, baltamyzdy tasqa úryp jatatynymyz bar. Ya, bitken iske synshy kóp bolady, ya qúr aighaymen týk bitpeydi. Osynday olqylyqty boldyrmau ýshin ne isteu kerek?
- Dúrys aitasyz. Onday olqylyqty boldyrmau ýshin toy ótpey túryp, ishtegining bәrin býkpey aituymyz kerek. Kónilde jýrgen bir týitkil bar edi. Sony aitayyn. Bizdiki әiteuir Ýkimet nazaryna ilikse ghoy degen ýmit. Gýlnәr Mirjaqypqyzy Ýkimetting M.Dulatovtyng mereytoyyn ótkizu ýshin bekitken qaulysymen tanysypty. Apayymyz sol qaulyda kórsetilgen is-sharalargha kónili tolmaytynyn aitty. Qaulyda kórsetilgen is-sharalardy oryndau ýshin birqatar ministrlikter, sol túlghanyng tughan oblysy, tipti keyde ózge basqaru aimaqtary, sonday-aq, iri qalalardyng әkimdikteri mindettelipti. Ózge túlghalarymyzdyng mereytoylaryna jauapty mekemeler týgelge derlik kórsetilipti. Al, Mirjaqyp atamyzdyng toyyna QR Mәdeniyet jәne aqparat (qazirgi Mәdeniyet ministrligi) men Bilim jәne ghylym ministrligi ghana jauapty delingen.
- Búl tirliginde talay tauqymetti taghdyrdy basynan keshken Mirjaqyp Dulatovtyng 125 jyldyghy ózining tughan jerinde atalmaydy degen sóz emes pe?
- Búl sózdi Mirjaqyptyng qyzy Gýlnәr apay da aityp otyr. Ol kisi: "Mirjaqyp әkemdi dýniyege keltirgen Torghay óniri, Qostanay oblysy búl atauly merekeden syrtqary qalmaqshy ma? Ózgelerding toyyn ótkizu ýshin oblystar, qalalar men audandar mindetteledi de, mening әkeme kelgende nelikten shektelip qalady? Búl basqalargha әkemning tughan oblysy joqtay әser etpey me?" - deydi. Apaydy da tolyq týsinuge bolar. Múnday shekteuding jay-japsaryn biz de baghamday almay otyrmyz. Mirjaqyp Dulatovtyng mәselesin aitamyz dep, ózgelerdi bólip-jarghymyz kelmeydi. Dese de, Qostanay oblysynyng әkimining namysyn janu ýshin mynany aitqym keledi. Mysalgha G.N. Potaninning toyyna jogharyda keltirilgen eki ministrlikpen qatar, Pavlodar oblysynyng әkimi de mindettelipti. Kerekulikterge qyzghanysh joq. "Búl jaydy kóre otyryp, Qostanay oblysy әkimining namysy nege qayralmaydy eken?" degen oryndy súraq tuyndaydy. Ár oblystyng әkimine Ýkimet qaulysynyng jetip jatqany beseneden belgili emes pe?
- Dese de, búl týbegeyli toydyng Qostanay oblysynda ótpeytinin bildirmeydi ghoy. Mәselening sheshimin tabu ýshin nendey sharualar atqaryp jatyr?
- Artyq nyghyrlap qaytemiz. Mindetti eki ministrlikten týsken tóte jarlyq nemese naqty mindetteu Mirjaqyptyng tughan jerinde kýshine enip, mereytoydy oidaghyday ótkizuge múryndyq bolar dep ýmittenemiz. Sonday syndarly sәtterde oblystyq dengeydegi sheneunikter de qúr qarap otyrmas. Áytse de, týrtpese qozghalmaytyn keybireui: "Bizge mindettelmegen" dep tomaghasyn sypyrtpay qoysa qaytemiz degen kýdik te joq emes. Sol ýshin Gýlnәr apay Ýkimetke ótinish-hat joldamaqqa bekinip otyr. Meninshe, Qostanay oblysynyng әkimine de ótinish jasau kerek siyaqty.
- Endi, naqty mәselelerge kóshsek. Taghy da mәselening bәri "isteu kerekke" kelip tireledi ghoy. Búl orayda tikeley Qostanay oblysynyng әkimining basshylyghymen naqty qanday sharalar atqarylu kerek dep oilaysyz? Mirjaqyptanushy retinde qanday ótinishteriniz bar? Bәlkim, Mirjaqyptyng jerlesterining "әttegen-aylary" bar shyghar...
- M.Dulatovtyng tughanyna 125 jyl toluyna oray atqarylar sharua jeterlik. Mirjaqyptyng sýiegin 1992 jyly Kareliyadan Jankeldin audanyna qarasty Bidayyq eldimekenine әkelip jerlengenin bilesizder ghoy. Osy atauly merekening ayasynda Mirjaqyptyng mýrdesi jerlengen kesene men M.Dulatovtyng múrajayyn kýrdeli jóndeuden ótkizu qajet siyaqty. Ótken bir jyldary jenil-jelpi janartylghan boldy. Múrajaygha qysta ot jaghylmaydy eken. Bir qalypty temperatura saqtalmasa, jinaqtalghan qújattar býlinip ketedi. Múrajay aumaghyndaghy shaghyn sayabaq ta kýtimsizdikten quaryp bitipti. Al, jerlesterining de aitary kóp. Bir kezderi sharuashylyghy shalqyghan kenshardyng ortalyghynda ýsh jýzden astam otbasy túrypty. Býginde sonyng otyz shaqtysy qalghan. Jergilikti halyqty auyzsu tapshylyghy qinaydy. Jaryqtyng ózi Dulatovtyng 120 jyldyghy qarsanynda qayyra janypty. Jol mәselesi de eldi tityqtatyp bitken synayly. Alaqanday auyldyng túrghyndaryna alghashqy medisinalyq kómek kórsetu tipti oilastyrylmaghan. Bas auyryp, baltyr syzdasa, 160 shaqyrymdaghy audan ortalyghyna jetu qiyamet-qayym is. Osynday zәru jaghdayattardyng sheshimi danqty perzentterining mereytoyyna oray sheshilse degen de armandary joq emes.
- Osynday mereytoy kezinde, halyqtyng bir jasap qalatyny bar. Sebebi, týkpirdegi auylgha biyliktegilerding nazary týsedi. Óziniz aitqanday jol jóndelip qaluy, auyz su mәselesining sheshimin tabuy mýmkin. Jalpy jayshylyqta nazargha alynbaghan sharualardyng ayaqastynan atqaryluy "kýrishting arqasynda kýrmek su ishedinin" kerin keltirmey me? Kýrishiniz belgili, kýrmek dep audandyq hәm auyldyq dengeydegi әkimderdi menzegimiz kelip otyr...
- Búl mәsele siz oilaghanday emes. Múnday mәselening sheshim tapqany kimge bolsyn tiyimdi. Siz aityp otyrghan әkim-qaralarynyzdyng qolynda ne túr? Biraq, últy ýshin aqtyq qany qalghansha ghúmyryn arnaghan Mirjaqyptay túlghany ómirge әkelgen auyldyng hal-kýiining nasharlyghy namysy bar jandy ókintui kerek dep oilaymyn. Sizge bir mysal keltireyin. Jaqynda ghana Almaty oblysynyng әkimi Serik Ýmbetov Múqaghaly Maqataevtyng aulyna baryp qaytty. Múny aqiyq aqynnyng kelesi jyly atalyp ótetin 80 jyldyq toyyna kýni búryn bastalghan әzirlik dep týsinu kerek. Shayyrdyng múrajayyn týbirimen janghyrtyp, auyldyng túrmystyq-әleumettik beynesin zaman talabyna say ózgertu ýshin "Jol kartasy" baghdarlamasynan arnayy qarjy bólgizipti. Mine, aqynyn izdegen izetti әkimning isi. Qostanay oblysynyng atqaminerleri osy bastamadan sabaq alsa dep oilaysyn...
- Osydan biraz jyl búryn Torghayda bolghanym bar. Bir kezderi óz aldyna oblys bolghan aimaqtyng jaghdayy mәz emes ekenin kórip qayttym. Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov syndy kóptegen túlghany qalyptastyrghan ónirding jayynyng búlay boluy kónilge kirbing úyalatady eken...
- Áleumettik nysandardy aitpay-aq qoyalyq. Mәdeny oshaqtardyng kýii qaryn ashtyrady. Jankeldin audanynyng ortalyghynda, yaghni, Torghay kentinde bes-alty múrajay bar. Solardyng biregeyi A.Baytúrsynov pen M.Dulatov әdebiy-memorialdyq múrajayy. Búl mekemege de janartu júmystary jýrgizilmegenine kóp uaqyt ótti. Shatyrdan tamshy tamyp berekeni ketiredi eken. Jәdigerlerdi jarqyrata jayyp qoyatyn oryn tapshy. Ghafu Qayyrbekov: "Ashyq aspan astyndaghy múrajaylar mekeni" dep jyrlaghan Torghaydaghy Sh.Jәnibek, Á.Jankeldiyn, N.Ahmetbekov, t.b. múrajaylar keshenin osy salanyng janashyrlary qamqorlyqqa aluy kerek. Aqyry ashylyp sóiledik qoy. Kókeydegining bәrin aityp tastalyq. Qazir keybir qostanaylyqtargha ruhany qúndylyqtardyng qajeti joq siyaqty. Qostanay qalasyna B.Maylinge múrajay ashu jóninde Beyimbetting múrasyn zerttep jýrgen T.Beyisqúlov, keyinirek, Halyq jazushysy Á.Núrshayyqov oblys әkimine ótinish hattar jazdy. "Bayaghy jartas, sol jartas" bolyp túr. Amal ne, osy ónirding tuma talanttary S.Kóbeev, S.Qojamqúlov, I.Omarov, Q.Badyrov, S.Mәulenov, Gh.Qayyrbekov t.b. syndy azamattardyng әrqaysysyna múrajay ashsaq kóptik etpes edi. Ony týsine qoyar әkimder qayda?
- Shynyn aitu kerek. Dәl osylay ashyp aitatyn aghalarmen súhbattasqandy únatatyn edim. Bir Mirjaqyptyng ainalasy kenip, basqa da mәselelerdi sóz etip jiberdik. Endi әngime auanyna qayta oralsaq...
- Áriyne, kónildegini jasyrmay aitu kerek. Mәseleni kótergende ghana sheshimin tabady. Mysaly, óziniz qaranyzshy, oblysta irili-úsaqty qanshama teatrlar bar. Solardyng bireuinde M.Dulatovtyng piesasy sahnalanbaydy. Mirjaqyptyng "Balqiyasy" qay piesadan kem? Piesa degen ne, sol irili-úsaqty teatrlardyng birining atyn Dulatov atymen ataugha bolady ghoy. Jaqsylyqty da aitu kerek. Qazir, Qúdaygha shýkir, Almaty, Astanada, Qostanay qalalarynda Mirjaqyp atyndaghy kóshe bar. Múnday kóshelerding kóbeygeni quantady. Bir ókinishtisi, Arqalyqtaghy Mirjaqyp kóshesining aty qúlatylghan №9 shaghyn audanmen birge óshti. Ony eskerip, basqa kóshege at beru jayy oilastyrylmady. Al, Astanadaghy ata atyndaghy kóshening úzyndyghy 4 shaqyrymgha sozylyp jatyr. Biraq, iyesining ruhyn sezdirip, bolmysyn aishyqtap kórsetip túrghan joq. Dulatovqa qatysty ne bir belgi, ne bir derek joq. Kim ekenin bógde kisi bal ashyp bile me? Kóshe basyna tolyq mәlimetin jazyp qoysa, sol andatpadan mol syr úghylar edi.
- Qayseke, bizde bir arman bar. Osy Alash ziyalylarynyng kózge kóriner eskertkishteri sausaqpen sanarlyq. Tәuelsizdik iydeyasyn tu etken Mirjaqyptardyng mýsini tәuelsizdikting altyn besigine ainalyp otyrghan Astanada ornatu mәselesi nege jii kóterilmeydi?
- Ár isting batyr bastaushysy bolady. Sen aityp otyrghan mәselening de batyr bastaushysy bolmay túr. Astana qalasynyng 10 jyldyghyna almatylyqtar Jambyldyn, aqtóbelikter Áliyanyn, jambyldyqtar Bauyrjannyng eskertkishterin tartu etti. Qostanaylyqtar bolsa, ýsh búryshty brezent kermeden kýnqaghar jasap, konserttik alang kúrypty. Osy bir syndarly kezende merekemen astastyryp últtyng ústazy Ahmettin, ya bolmasa Mirjaqyptyng eskertkishterin somdaugha bolmas pa edi? Ákimning qolyn kim qaghar edi?!
- Múnday toylardyng birazy jalang esep berumen ótip ketedi. Toy aldynda talay ister qolgha alynady. Keyinnen bәri de úmyt. Mirjaqyptyng 125 jyldyghynda bastalghan sharalar keyinnen ayaqsyz qalyp qoymay ma?
- 125 jyldyq qarsanynda Mirjaqyptyng kindik qany tamghan Qyzbel auylynda biraz tәlimdi ister atqarugha bolar edi. Alash ardaqtysyna arnap, ózining atyndaghy orta mektepte Mirjaqyp oqularyn ótkizse, ol shara birte-birte shenberin keneytip joghary oqu oryndaryn qamtysa, mektep múrajayynyng jәdigerleri qayta súryptalyp, tolyqtyrylsa degen oy bar. Jasyratyny joq, ózing aitpaqshy mereytoygha baylanysty ýdemeli is-әreket isteledi de, ile-shala bәri bite salady. Jýieli is qana berekeli bolmaq. Mirjaqyp auylyn jarylqamaq bolghandar az emes. Ókinishtisi, olardyng úmtylysynyng sony úmytshaqtyqqa úlasyp ketip edi. Biyl ne bolaryn uaqyt kórsetedi. M.Dulatov turaly estelikter jinaghyn shygharudy, onyng kóptomdyghyn qayta әzirleudi qolgha alatyn uaqyt keldi. "Mirjaqyptanu" ghylymiy-zertteu ortalyghyn ashu kerek. Astanadan "Oyan, qazaq!" atty mekteparalyq kitaphana júmysyn bastasa, jas úrpaqtyng tәrbiyesin shiratugha ózindik yqpaly bolatyn edi. Taghy bir ýlken shara bar. "Mirjaqyp jýrgen izbenen" ekspedisiyalyq joryghy úiymdastyrylsa, qanshama beymәlim derekterdi tabar edik. Tek elimizde ghana emes, Sankt-Peterburg, Omby, Orynbor, Ufa, Tashkent, Qazan, Minsk, Mәskeu t.b. shaharlarda Alash arysyna qatysty túnghan syr jetkilikti. Demeushiler tabylyp jatsa, osy bir abyroyly iske júmyla kiriser edik. Osyndayda M. Dulatov atyndaghy qor ashylsa, iyqtaghy biraz jýk syrghyr edi degen oy alqymdaytyny bar.
- Ýmitsiz shaytan ghana deydi ghoy. Mәselening mәnisi týzelu ýshin qansha syngha alsaq ta, biyliktegilerden kýder ýzbeytinimiz anyq. Atamyzdyng 125 jyldyghy oidaghyday ótu ýshin óz kómegin ayamaytyn azamattar da bar shyghar. Nemese kimder kómek kórsetedi dep ýmittenesiz?!
- Áriyne, sharanyng mejeli jerine jetuine biyliktegilerding yqpaly zor. Ony pәlendey dep aita salu qiyn. Biraq, el bolghan son, "elim" deytin erler bolady ghoy. Qostanay oblysy Qamysty audanynyng әkimi Baqbergen Óteulin Mirjaqyptyng atasy tughan jerge eskertkish ornatyp, azamattyq kórsetti. Sol atasynyn, yaghny Madiyar Jaughashtyúlynyng esimin Týrkistangha qashap jazdyrghan da sol azamat. Arqalyq qalasynda túratyn taghy bir úrpaghy Bәigerey Balghaúly jyl sayyn M.Dulatovty eske týsiru jóninen sporttyq turnirler ótkizip keledi. Al, Qúrmanghazy Jandildinning de kómegi ózinshe. Búl azamattar biylghy jyly da mesanattyq qyrynan jarqyrap kóriner degen senimdemiz.
- Óziniz aityp otyrghan Mirjaqyptyng jetinshi atasy Madiyar Jaughashtyúly turaly "Egemen Qazaqstanda" jariyalanghan maqalanyzben tanysyp shyqtym. Mirjaqyptyng negizge tartyp tughandyghyn anghardym.
- Búl endi basqa taqyryptyng ayasynda aitylar sóz. Týrkistandaghy Qoja Ahmet Yasauy kesenesine jerlengen baba esimi Áziret-Súltan múrajayyndaghy taqtagha qashalyp jazyldy. Endi Mirjaqyp mereytoyy túsynda 1723 jyly "Aqtaban shúbyryndyda" halqyn jaudan aman alyp shyghyp, әueli Úlytaugha, keyinen Torghay ónirine qonys audarghan, Saryqopa, Qyzbel boyyn túraqty meken etken (1726 jyly Ordabasyda ýsh jýzding bas qosqan jiynyna qatysqan ol, 1735 jyly qartayyp óz ajalynan qaytys bolady) babamyzgha arnap sol qasiyetti ólkede as berilse degen tilegimiz jәne bar.
- Qayseke, shiyrlap otyryp, biraz mәselening shet-jaghasyn shyghardyq-au, deymin. Osy súhbattyng nýktesin әdemi oimen qoysanyz...
- Derekti filimder týsiruding sheberi X.Omarovtyng qorjynynda Mirjaqypqa qatysty biraz dýnie bar. Onyng bәrin qalyng júrtshylyq tolyq bile bermeydi. Teledidarlarda aragidik jylt etkeni bolmasa, nazargha údayy úsynylmaydy. Mirjaqypqa qatysty enbekterde keyde derekti kópe-kórineu búrmalap, oqyrmandy shatastyru faktileri de kezdesip qalady. Mysaly, 2005 jyly "Jalyn" baspasynan shyqqan "Jýz túnghysh" atty qos kitaptyng ekinshisinde Mirjaqypty Qazbek auylynda tughan dep jazghan. Dúrysy - Qyzbel auyly. Onyng mәiiti 1992 jyldyng qazan aiynda әkelinip, qayta jerlendi dep kórsetilgen. Dúrysy - qyrkýiek aiy. Osylaysha únghy týssek, basqa da jariyalanymdardan aghattyq izi bayqalady. Az aitsaq ta, kóp aitsaq ta, dittegenimiz osy. Mirjaqyp Dulatovtyng 125 jyldyq mereytoyyn úrpaqqa ýlgi-ónege bolarlyqtay etip, ótkizsek, Alash arysy aldyndaghy paryz ben qaryzymyz sәl de bolsa óteler edi! Mening aitpaghym - osy!

Súhbatty jazyp alghan - Qanat ÁBILQAYYR

«Týrkistan» gazeti