Elimizding barlyq aimaqtarynda el qalaulylarynyng qatysuymen qoghamdyq tyndaular jii ótkizilip túrady. Alayda budjet jobasyn әzirleude qarjy jýiesining ashyqtyghy óz dengeyinde emes. Mәslihat sessiyasy men komissiyasynyng júmysy jayyndaghy mәlimetterding jiti jariyalanyp túratyndyghyn eskere otyryp, halyq úsynghan úsynystardyng qabyldanghany nemese sol maqsatta qanday da bir ózgeris engizilui jóninde derekterding әli de az ekendigin aita ketken jón. «Nege?» degen zandy saual tuyndaydy. Endi osy mәselege toqtala ketsek.

Elimizde jergilikti budjet ashyqtyghynyng indeksinde elimizding barlyq ónirlerinde kórsetkish dengeyi tym tómen, tipti key aimaqtarda joqtyng qasy.

Jalpy, әr eldegi tәjiriybege jýginsek, budjet ashyqtyghy indeksining kómegimen zertteuge segiz negizgi budjet qújattary úsynylyp otyruy tiyis. Sonday-aq, memlekettik biylik úsynghan sol qújattardaghy mәlimetter halyqqa der kezinde jariya bolyp, úghynyqty әri paydaly boluy kerek. Ayta keteyik, múnday zertteulerde Halyqaralyq valuta qory, Ekonomikalyq yntymaqtastyq jәne damu men jogharghy mekemelerdi qarjylyq baqylau halyqaralyq úiymdary syndy dýniyejýzilik mekemeler jinaqtaghan halyqaralyq dengeydegi kriyteriyler qoldanylady.

Qazaqstan ótken jyly búl indeks kórsetkishining 100-den 51 úpayyn ghana jinaghan bolatyn. Búl kórsetkish zertteuge alynghan jýz memleketting ortasha baly 46-dan sәl asqanymen, kórshiles Resey jәne Qyrghyzstan elderinen tómen bolyp shyqty. Búl — eldegi ýkimet jyl boyyna halyqqa memlekettik budjet pen ýkimetting qarjylyq qyzmeti haqynda mәlimetterding birqataryn ghana úsynady degen sóz. Múnday halyqaralyq zertteu indeksinde elimizding tipti alpys balgha da jete almauynyng basty sebebi — aimaqtardaghy budjet mәselesi men qarjy jýiesindegi júmys әli dúrys jolgha qoyylghan joq.

Negizi, jergilikti budjet ashyqtyghynyng indeksi (JBAI) oblystyq dengeydegi qarjy jýiesining ashyqtyq dengeyin anyqtaugha mýmkindik beredi. Múnday indeks kórsetkishi eli-mizding әrbir aimaghyn ózara salystyrugha, sonday-aq, jergilikti basqaru mekemelerining budjet ashyq-tyghyn aighaqtaytyn kez kelgen mәlimetti sapaly úsynugha septigin tiygizedi. Búdan bólek, búl kórsetkish qanday aimaq óz túrghyndaryna budjet ýderisine qatysugha kóbirek mýmkindik beretinin anyqtaugha kómektesedi. Jogharyda elimizde jergilikti budjet ashyqtyghynyng indeksinde birqatar aimaqtardyng kórsetkish dengeyi tym tómen, al keybirinde kórsetkish joqtyng qasy ekendigin aittyq. Mysal keltire ketsek, byltyr Aqmola oblysynyng JBAY kórsetkishi 100-den 43,81 úpay jinasa, kórshiles Qostanay 42,32, Pavlodar 36,69 úpay kórsetken. Dey túrghanmen, búl kórsetkishter 2013 jylmen salystyrghanda birshama joghary. Ol jyly jergilikti budjet ashyqtyghynyng indeksi 29,49 baldy qúraghan edi. Desek te, jergilikti mekemelerding budjet jәne qarjylyq qyzmet jóninde qoghamdyq mәlimetterdi halyqqa úsynuy «ortashadan tómen dengeyde» degen bagha berildi. Ayta keteyik, zertteuge elimizding barlyq, yaghny 16 óniri alyndy.

Búl tizimde kósh bastap túrghan Shyghys Qazaqstan oblysyna (67,51) ortasha degen bagha berilse, SQO — 44,51, Almaty oblysy — 43,77, OQO — 42,69, Jambyl oblysy — 39,53, Aqtóbe oblysy 39,02 ball jinap, «ortashadan tómen» dengeyde ekeni anyqtaldy. Al BQO — 35,78, Atyrau oblysy — 35,54, Qaraghandy oblysy — 27,34, Manghystau oblysy — 27,17, tipti, Astana (27,14) jәne Almaty qalalary (22,07) «óte tómen» dengeydegi ball jinaghan. Kósh sonynda 20,51 ballmen Qyzylorda oblysy.

Jergilikti budjet ashyqtyghynyng indeksi kórset-kishinde elimizdegi oblystardyng týgeldey derlik dengeyining tómen boluy budjet jobasyn әzirleude jergilikti halyq úsynghan úsynystardyng qabyldanghany nemese sol maqsatta qanday da bir ózgeris engizilui jóninde derekterding bolmauynda. Zertteu barysynda jýrgizilgen saraptama nәtiyjesine sýiensek, budjet jobasyn oryndauda jýrgizilgen ózgertuler dúrys kórsetilgen. Biraq budjetti on-taylandyru ýderisine deputattar úsynghan úsy-nystardyng engizilui jóninde naqty mәlimet az. Al budjettik baghdarlamalargha monitoring jýrgizuge halyqty júmyldyru turaly mәlimet mýldem joq. Moyyndau kerek, jergilikti basqaru mekemelerining jyldyq esebi jan-jaqty qamtylyp, jariyalanghan. Budjetti ontaylandyru sebepteri mýmkindiginshe týsindirilgen. Alayda jalpy mәselelerdi túraqty mәslihat komissiyasynyng talqylanghany turaly esep mýldem berilmegen.

Taghy bir mәsele — jergilikti halyq ýkimetting qoghamdyq qarajatty basqaru barysyndaghy esebin әrdayym ashyq kórsetu kerektigin talap ete aluy asa manyzdy.

Osy tústa aita keteyik, otandyq BAQ-targha bergen bir sózinde «Qúqyqtyq jәne ekonomikalyq reformalardy qoldau ortalyghy» QB-ning diyrektory Ásel Qyryqbaeva: «Elimizdegi budjet josparlau әleumetting әl-auqatyna tikeley yqpal etedi. Dese de halyq budjet jobasyn talqylaugha qatyspaydy. Tipti, ony qalyptastyrugha da esh aralaspaydy. Qoghamdyq kenester turaly» Zanda budjet baghdarlamalarynyng jobasyn qalyng búqara talqylau ýshin qoghamdyq tyndaular ótkizuge zang jýzinde mýmkindik berilgen, ony jergilikti eldi mekenning qoghamdyq kenesteri úiymdastyruy tiyis. QR budjet kodeksine sәikes oblystyq budjetti, sonday-aq Almaty men Astana qalalarynyng budjetterin qarastyru men belgileu aghymdaghy jyly 15 qyrkýiekten keshikpey bekitiledi. Olay bolsa jergilikti budjet jobasy 15 qazangha deyin tiyisti mәslihatqa engizilui tiyis. Osyghan oray jergilikti atqarushy jәne ókildik organdary, sonday-aq qoghamdyq kenesterdi budjet jobasyna arnalghan qoghamdyq tyndaulardy úiymdastyrugha shaqyramyz», — degen bolatyn.

Taghy bir aita keterligi, juyrda Mәjilis tóraghasy Núrlan Nyghmatulin Halyqaralyq budjettik әriptestikting sarapshysy Kler Shutenmen kezdesken bolatyn. Sol kezdesude N. Nyghmatulin sóz bolyp otyrghan úiymnyng osy saladaghy zertteulerining shynayy әri tәuelsiz ekenin algha tarta kelip, barlyq budjettik baghdarlamalardy qaraytyn Parlament ýshin budjetting ashyqtyghy men baqylau tiyimdiligin arttyratyn úsynymdardy zerdeleuding manyzdylyghy zor ekenin aitty.

«Altynshy saylanghan Parlamentting ekinshi sessiyasynyng ashyluynda Elbasy Núrsúltan Nazarbaev Ýkimet pen Parlamentting aldyna budjet qarjylaryn iygerude qatang baqylau men zang shygharmashylyq qyzmetining barynsha ashyqtyghyn qamtamasyz etudi tapsyrdy. Qazirgi uaqytta Mәjiliste zang jobalaryn qaraudyng mýldem jana tәrtibi engizildi», — deydi N.Nyghmatuliyn.

Olay bolsa budjetting ashyqtyghy men onyng talqylauyna halyqtyng belsendi aralasuy dúrys jolgha qoyylady degen senimdemiz.

A.Kóshkinbaev,
«Soros-Qazaqstan» qorynyn 
«Jergilikti budjet bastamasy» ýilestirushisi.

Abay-aqparat