Óleng turaly oy qozghaghanda әueli Qauyrsyn qalam eske oralary haq. Ólen-qús ghalamdy sharlap jýrgende bir tal qauyrsyny jerge týsken eken deydi este joq eski zamannan kele jatqan anyz. Sol qauyrsyn qalamgha ainalyp, ghalam  men adam jayly úly poetikalyq dýniyeler jazylghan.
Arydan emes, beriden bastasaq, keshegi jelip ótken HH ghasyrdyng toqsanynshy jyldarynda Almaty deytin shәhargha jyrgha mas qalpymen kelip kirgen Maraltay zamandastyng qolynda bir emes, eki qalam bar edi. Biri – qyl qalam, ekinshisi – qauyrsyn qalam. Osy eki qalamdy tútastyryp jibergen jas aqynnyng ólenderi de keskin óneri men sóz óneri tuyndysynyng ghalamat ýilesui siyaqty. Oghan dәlel – «Natumort» óleni, taghy, taghy basqa da ólenderi. Oqy bastaghanna kóz aldyna suret qalpymen keletin myna joldardyng oigha jýkter salmaghy, sanagha salar izi aqyn bolmysynyng bir qyryn tanytty:

Qalam qalghan ýstelining ýstinde,
Qaghaz qalghan ýstelining ýstinde.
Shyraq, әne, jaghylmaghan qalpynda,
Qúran mine, Qúran – Qúran qalpynda!

Óleng turaly oy qozghaghanda әueli Qauyrsyn qalam eske oralary haq. Ólen-qús ghalamdy sharlap jýrgende bir tal qauyrsyny jerge týsken eken deydi este joq eski zamannan kele jatqan anyz. Sol qauyrsyn qalamgha ainalyp, ghalam  men adam jayly úly poetikalyq dýniyeler jazylghan.
Arydan emes, beriden bastasaq, keshegi jelip ótken HH ghasyrdyng toqsanynshy jyldarynda Almaty deytin shәhargha jyrgha mas qalpymen kelip kirgen Maraltay zamandastyng qolynda bir emes, eki qalam bar edi. Biri – qyl qalam, ekinshisi – qauyrsyn qalam. Osy eki qalamdy tútastyryp jibergen jas aqynnyng ólenderi de keskin óneri men sóz óneri tuyndysynyng ghalamat ýilesui siyaqty. Oghan dәlel – «Natumort» óleni, taghy, taghy basqa da ólenderi. Oqy bastaghanna kóz aldyna suret qalpymen keletin myna joldardyng oigha jýkter salmaghy, sanagha salar izi aqyn bolmysynyng bir qyryn tanytty:

Qalam qalghan ýstelining ýstinde,
Qaghaz qalghan ýstelining ýstinde.
Shyraq, әne, jaghylmaghan qalpynda,
Qúran mine, Qúran – Qúran qalpynda!

Jansyz keskindemege jan bitirgen búl joldardyng ary qarayghy órisi keneyip, ýstel, ondaghy jaghylmaghan shyraq, qalamdardan ary gharyshtyq kenistikke erkin qadam basady. Surettegi Kýnning jansyz qalpynyng ózi oghan tәn bir oidy qapysyz tanytqanday:
Endi qaytip batpastay bop Kýn túrdy,
Batsa qayta atpastay bop... bir týrli.
Surettegi taghy bir keskin – jalghyz tal sary gýl әdemi kórkemdik detaligha ainalghan. Jalpy, qalam da, qaghaz da, ýstel men kýn de , gýl de – bir-bir oigha qazyq poetikalyq detalidar. Búlardyng bәrin daralay nazargha alghan aqynnyng qasiyetti Qúrandy kýlli kenistik ayasyndaghy tylsym qúdyretting nyshany retinde tanytuy búl tuyndynyng salmaghyn arttyrghan. Qaghaz ben qalam, jaghylmaghan shyraq jәne bir tal sary gýl qalghan ýstelding ýsti – tórtkýl dýniyening mikro-poetikalyq  modeli. Suretti keskinmen hәm sózben sala otyryp, terennen oy qozghaghan aqynnyng filosofiyalyq tolgham-tújyrymy da sonshalyq nanymdy:

Kinәsә ne qaghaz benen qalamnyn,
Týiirshigi tozandansa ghalamnyn?!
...aytpaqshy gýl qúsqa ainalghan zamatta,
Qúran bolsa sýieuli túr Saghatqa.

Ólenning finalynda Qúran sýieuli túrghan Saghat aitylady. Saghat – uaqyttyng ólshemi. Bylaysha aitsaq, simvolikalyq túrghyda, uaqyttyng derekti beynesi. Aqyn neni aitpaq boldy? Qalay aita aldy? Lirikada aitylar oidyng bayandalmaytyny, tek beynelenetini belgili. Sol beyneleu  oqyrman jýregine әser etti me, sanasyn selt etkizdi me? IYә, Maraltaydyng búl óleni dәl osy dengeydegi kórkem dýniye. Dәl osy óleng basqa ólenderining kósh basynda túryp, aqyn poeziyasyndaghy liriko-filosofiyalyq bastaudyng mysalyna ainaldy. Aytpaqshy, tozang degende eske týsedi, ispandyq Huan Ramon Hiymenesting bir óleni bar-dy:

Chernyy veter. A v chernom vetre
ledyanaya luna bela.
V etu Nochi Vseh Svyatyh povsudu
prichitait kolokola.
Búl joldardy talantty aqyn Ertay Ashyqbaev bylay audarady:

Tonghan Ay aq tozang bop qalmaq taghy,
Keledi qara shekpen týn samaly.
Áuliyeler Týninde zarlap bәri,
Qorghansyz qonyraular múng shaghady.

Kórdiniz be, ay aq tozang bop qalmaq. Audarmashy «tozan» balamasyn óte sәtti alghan. Maraltaydaghy týiirshigi tozandanghan ghalam Hiymeneste ay bolyp aighaqtalghan. Ay da ghalamnyng bir týiirshigi ghoy. Búl ýndestikting ózi adamzattyq tanymnyng bastauy bir ekenin aighaqtay týsedi. Poetikalyq oilau jýiesining qaynar kózin tym әriden alghan Maraltaydyng úlylarmen ýndesuining ózi tanym terendigi men talant dengeyin mejelese kerek. Hiymenestegi «múng shaqqan qonyraugha» qarap otyryp, Maraltaydyng «Jez qonyrauyn» oigha alasyn. Kelmesting aralyna ketken qayran balalyqtyng kýmbir ýnindey bolghan jez qonyrau...
Jez qonyrau sóileytin kýz kelgende,
Kýz kelgende,
Mektepke biz kelgende.
Sýiisip te kórmegen sýikimdi qyz,
Jýzdesetin edim ghoy sizben men de.

Qadirindi sezdim be,
Sezbedim-au.
Jez qonyrau!
...qayda sol  jez qonyrau!
Jan-jýrekti әldiylegen ghúmyrlyq saghynyshty jetkize alghan «Jez qonyrau» әrkimning sanasynda kýmbirlep túrghanday bolady. Búl ólenning tabighatyn zerdelesek, Maraltaygha tәn syrshyldyqty tany týsemiz.
Qazirgi lirikadaghy san tarau izdenisterding negizi – shynayy sezinuden, tolghanudan tuyndaytyn sezimderdi jetkize biluden bastau alsa, búl tarapta postmodernist Maraltaydyng janashyldyghy «jýregine júldyz shashyp oinaghan týn», «qobyz tartyp qanqyldap kóship bara jatqan jan», «dalany bauyryna alyp qúlaghan qara týn», «adam tәninen qonargha jer tappaghan perishte», «sanagha saryghan sayqal taghdyr», «appaq aidyng anaryndaghy daq», t.b. beyneleulerden kórinedi.
Postmodernistik poeziyagha tәn translirizm, psiholirizm siyaqty tәsilder Maraltay ólenderine jat emes:

Týn mekeni týnekke
Serik tappay boylaghan.
Bizding ghaziz jýrekke
Júldyz shashyp oinaghan.
Týnning múnday qalpy men әreketin aqynnyng aqyndyq kózi men týisigi ghana angharsa kerek. Taptauryn bayandau men qalyptasqan daghdydan ózgeshe órnekke boy úru kelesi joldarda jalghasyn tapqan:
Kekse dýnie túr ýnsiz,
Kókke sýirep kónildi.
Qalatynday ghúmyrsyz
Sanam sangha bólindi.

Alghashqy shumaqtan bastalghan translirizm saryny shumaqtan shumaqqa ótken sayyn kýsheye týsedi. Sóitip aqynnyng ishki әlemindegi qúbylysty, psihologiyalyq ahualdy mikro-әlemnen makro-әlemge kóshiredi. Lirikalyq keyipker men kenistik birtútas beynege ainalghanday. Psihologiyalyq saryn men lirizmning toghysuyna – psiholirizmge qaray bet búrghan kelesi shumaqtaghy beyneleulerding әserliligin payymdap kórelik:

Qústyng tynyp shyryly,
Janym ansap, egilip,
Qayyndardyng búrymy
Jýregime tógilip.
Artyq sóz joq. Qús shyrylyn ansaghan mazasyz jan, qayynnyng «búrymyna» meken bolghan jýrek tosyndyghymen, sheber ýilesimdiligimen sanamyzdy selt etkizip, janymyzdy bir sazgha bóleydi. Tylsym syrly jalghannyng ashylmaghan qúpiyasy kóp. Sol qúpiyany sheshe almastan fәniyden baqigha kóshetin ruh tirshiligi toqtamaq emes. Fәniydegi keruen-ómirding beynesi «esik qaqqan» qalypta ólenge nýkte bolghan:

Biz úqpaghan jalghannyn
Siz tabarsyz sheshimin.
Qaghyp, kýtip qalghan kim,
Eski ómirding esigin?!
Eski ómirding esigin qaghu – týp bastaugha qúrmet, soghan baylauly ghúmyr әreketi. Maraltaydyng kórkemdik kenistigindegi sýiiktisining qara shashy – ózining qara týsti múny tәrizdes. Júldyz da sol ansar jannyng janarynda jarqyldap aghady. Sanasy saghym kezip sarghayghan lirikalyq keyipkerding tasasynda túrghan aqyn bolmysy birde Kóktegi Aymen kindiktes jerdegi Ay bolyp kórinse, endi birde «tarpang minezdi», «kisi beyneli, tarpang jýrekti» Kentavr týrinde kóldenendeydi.
Men aqynnyng birneshe ólenine ghana toqtalyp, onyng aqyndyq túlghasynyng eki-ýsh qyryn az ghana sóz ettim. Maraltay poeziyasyna terendey ýnilgen zamandas, keyingi izbasar jastar basqa qyrlaryn tanyry anyq.
«Aytyp ótken aqynda arman bar ma» degen Múqaghaly sózin «aytyp jýrgen aqynda arman bar ma» dep, sәl ózgertip, Maraltaygha saual etip qoyghyng da keledi. Arman tausylghan ba, ol tausylghan kýni adam balasynyng tirshiligi de týgeser. Jyr jinaqtaryn «Ay», «Kentavr» dep ataghan Maraltaydyng ózi de Ay sipatty, Kentavr beyneli jan. Búl eki atau da aqynnyng avtometaforasy. Osy qalyptan jazbay, aiday tylsym syrly hәm «kýmis núrly» (Maghjan), kentavrday aqyldy da qayratty, tarpang minezdi qalyppen jyr-órisin, ólen-kenistigin keneyte berse dep tileysin…
Janat Áskerbekqyzy,
aqyn, әdebiyettanushy.

«Abay-aqparat»