Gazetimizding ótken sandarynda «Biz Kók tuly memleketpiz be, әlde kóp tuly memleketpiz be?» («Ayqyn», 7.09.2010, №163 (1587)) atty maqala jariyalanghan edi. Ángime ózegine ainalghan jayt - keybir últ ókilderining Qazaqstan Respublikasynyng resmy tuyn qúrmetteuding ornyna ata-júrtynyng tu nyshandaryn avtokólikterine ilip jýruge әuestigi edi.

Gazetimizding ótken sandarynda «Biz Kók tuly memleketpiz be, әlde kóp tuly memleketpiz be?» («Ayqyn», 7.09.2010, №163 (1587)) atty maqala jariyalanghan edi. Ángime ózegine ainalghan jayt - keybir últ ókilderining Qazaqstan Respublikasynyng resmy tuyn qúrmetteuding ornyna ata-júrtynyng tu nyshandaryn avtokólikterine ilip jýruge әuestigi edi.

Biz býgin qazaqtar men elimizde túratyn әrqily diaspora ókilderining basyn ne biriktiredi degen saualgha jauap izdemekpiz. Bylay qarasaq, Qazaqstannyng memlekettik rәmizderi de el azamattarynyng basyn biriktirushi faktorgha tolyqtay ainala qoymaghan siyaqty. Ol týgili, bizding bir dindi ústanuymyz, yaghny әlemning haq dini - islamnyng jolynda boluymyz da dýniyauy mýddelerge kelgende, últ pen keybir etnikalyq toptardyng basyn qosatyn faktor bola qoymapty-au dep ókinesin. Biraq bәri de bir Allagha belgili. Tek Shynjang úighyr avtonomiyalyq audanynyng beyresmy tuyna ainalghan nyshandardyng Qazaqstanda kóterilui tili bir, dini bir, dili bir qazaq pen úighyr arasyna syzat týsirmey me? Nege eki bauyrlas halyqtyng arasyna iritki salushylar «Qazaqstan azamaty» bolu baqytynyng qadirin týsinbeydi?!
Eger de ótken ghasyrdyng 90-jyldary shyqqan qazaq bas­pasózin sholyp kórseniz, onda tәuelsizdik alghan qazaq eli Resey men Qytayda qalghan bauyrlas músylman halyqtarynyng baryn aityp, olardyng múnyn múndap, joghyn joqtap kelgenin bay­qay­syz. Qazaq eli qashanda syrttaghy bauyrlaryna tileules. Biraq jana ghasyrdyng alghashqy jyl­dary­nan beri qazaq baspasózi men ziyaly qauym ókilderining qytay elindegi úighyr bauyrlaryna qa­tysty ústanymynyng kýrt ózgerip ketkenin bayqau qiyn emes. Aradaghy salqyndyqtyng neden pay­da bolghany barshamyzgha bel­gili. Tek búl salqyndyqty joyda ja­lang úrandardan bólek, qanday iydeologiyalyq júmystar atqa­ryl­dy?!
Jasyratyny joq, biylik Qa­zaqstannyng kópúltty memleket ekenin algha tartyp, osy kýnge deyin jalpyúlttyq iydeologiya jýrgizdi. Biraq jalpyúlttyq sayasat qazaqtyng 67 payyzgha jet­kenine baylanysty últtyq baghyt­qa qaray ózgerui kerek pe? Jalpy, qazaqstandyqtar qazaq bolugha dayyn ba? Bir Tu bar jerde ózge tulargha oryn bar ma? Búl jayyn­da sarapshylar tómendegidey oy bó­lisedi.

Aydos SARYM, sayasat­tanu­shy:

- Mening oiymsha, biz últtyq iydeo­logiya degenimizde, eki nәr­seni dúrys týsinuimiz kerek. Bi­rin­shiden, últtyq iydeologiyany jal­py qoghamdaghy memleket­shil­dik, reformistik, eldi aldygha bas­taytyn sayasy kózqarastardyng týsi­nigi dep tanityn bolsaq, ony qo­ldaugha bolady. Al ekinshiden, Kenes Odaghy túsyndaghyday bәri­mizdi tik túrghyzyp, sappen jýrgizu degendey memlekettik iydeologiya jayly әngime bolsa, onyng týbi jaqsylyqqa aparmaytyny anyq. Sóz­siz, qogham óz aldynda túrghan ýl­ken mәselelerdi sheshuge mýddeli bolghandyqtan, onyng әr ke­zenge say «últtyq mýdde» deytin týsinigi bolady. Tipti býgingi kýni qazaq últshyldary degen úghymdy alyp qarasaq, kem degende 7-8 ba­ghyt bar. Diny baghyttan bastap, sosialistik, liyberaldy, onshyl kózqarastargha deyin sanaluan ústanym qalyptasqan. Onyng qaysysy dúrys-búrys degen mә­se­­lelerdi sheshu ýshin búlardyng әrqaysysy kem degende bólek-bólek partiya boluy tiyis. Halyq­tyng kónilinen onyng qaysysynyng shyghatyny saylauda ghana anyq­ta­lady. Biraq sózsiz, býgingi kýni әr qazaqtyng kókeyinde jýrgen mәseleler bar: dinge, mәdeniyetke, últ­tyq baylyqtyng dúrys pay­da­lanbauyna qatysty... Osynyng bә­ri ainalyp kelgende, bәrimizge anyq týsinikterding ainalasyna ba­ryp toptasady. Al múnyng jiyn­tyghyn býgingi kýni últtyq iydeologiya deuge bolatyn shyghar. Óitkeni múnyng bәri últtyq mýddeden tuyndap otyr. Yaghny búl arada memleket bolsyn, qazaq baspasózi men ziyaly qauym ókil­deri bolsyn, múnyng ýlken sayasy ji­germen, yqylaspen iske asy­ryluyna, kerek bolsa, keybir kez­de kýshtep engiziluine mýddeli boluy kerek.
Áriyne, elimizdegi keybir et­nos­tardyng tarihi, mәdeni, sayasy talaptary turaly әngime shyghyp jatyr. Búl, әsirese, úighyr aghayyn­dargha qatysty. Meninshe, búl jerde qazaq qauymy ekiúday saya-sat jýrgizui kerek. Bir jaghynan, úighyrlar bizge bauyrlas, týrki­til­des el bolghannan keyin, olar­dyng әsirese, Shynjangha qatysty saya­si, tarihy arman-qiyaly bar. Búlardyng oryndaluyna ashyq qoldau bildire almasaq ta, olargha týsinistikpen qarap, ruhany qol­daugha mýddelimiz әri mindettimiz dep esepteymin. Úighyr aghayyn­dar­dyng ózderi de myna nәrseni bi­lip-moyyndaytyny anyq: Qa­zaqstan siyaqty olardyng etno-mә­deny súranystaryna jauap be­rip, qol úshyn sozyp otyrghan bir­de-bir memleket әlemde joq. Biz­de qanshama úighyr mәdeni-ortalyqtary, úighyr teatry, bir­neshe gazet-sayttary bar?! Yaghny Qa­zaqstandaghy úighyr qozgha­ly­synyng basshylary Qazaq mem­leketin Qytaymen qaghystyryp qoymauy nemese jalpy qazaqtyng qytyghyna tiyetin qadamdargha bar­mauy jóninde ishki júmys­tardy jýrgizuge mindetti. Qajet bolghan kezde biz de múny olargha aityp túrugha qúqylymyz. Olar bizding zandy talabymyzgha eshqanday da renishin bildirmeui kerek. Qazaq­stan - qazaq últynyng memleketi. Mún­da bir Tu kóterilip, bir til, bir mәdeniyet ósip-órkendeydi.
Shynyn aitsaq, eger de eli­miz­de qazaq tilining mәselesi she­shilgen bolsa, eldegi 90-95 payyz halyq emin-erkin memlekettik tilde sóilese, әriyne, qazaq últy úighyr halqynyng jogharydaghyday ar­man-múratyna, izdenisine týsi­nis­tikpen qarap, keshegidey jayttargha, bәlkim, nazar audar­mas pa edi?! Sondyqtan arandatu­shy­lyq әreketterge berilmeu ke­rek. Biraq ondaghan, jýzdegen, myn­daghan adamdar múny ózindik iydeo­logiya dep bilip, sayasy kóz­qarasqa ainaldyryp jatsa, ony biz, sózsiz, Qazaqtannyng tútas­ty­ghyna, el birligine syna qaghatyn aran­datu dep týsinuimiz kerek. Mә­selen, biz tayauda «Abay.kz» say­tynda Óskemendegi kazak­tar­dyng últtyq-әskery kiyimderin kiyip, qolyna qylysh ústap, ata­man Ermaktyng toyyn birneshe jyl boyy toylap kelgenin jaz­dyq. Búl - Konstitusiyany tike­ley búrmalap, búzu degen sóz. Eger de prokuratura organdary óz júmysyna mýddeli bolyp, Ata zandy syilatatyn bolsa, múnday mәselelerge ózining qúqyqtyq bagha­syn berui tiyis. Qajet bolghan jagh­dayda, múny jasaghan úiym­dar­dyng basshylaryn jauapqa tartyp, kerek bolsa, aiyppúlyn tóletip nemese úiymdaryn ja­bugha deyin mýmkindigi bar. Yaghny últ qauipsizdigi men súranys­tary­na baylanysty memlekettik or­gan­dar tarapynan týsinistik pen ishki patriotizm jetpey jatqan siyaqty. «Búl Reseyding qytyghyna tiyedi eken» degenning ózinde pro­kuratura basshylary sol jerdegi kazaktar men úighyr basshylaryn óz kabiynetine shaqyryp, esigin jauyp sóilesse, onyng artyghy joq. Negizi, bolashaqtaghy kiykil­jinning aldyn alu degen osynday kýndelikti júmystan bastalady dep esepteymin.
- Al qazaqstandyqtar qazaq bolugha dayyn ba?
- Jalpy, Qazaqstan degen úghym - qazaq eli degenning parsy­sha balamasy ghoy. Yaghny qansha jerden qanday da bir iydeolo­giya­lyq baghytty oidan shygharsaq ta, halyqtyng basym bóligi ózin «qa­zaqstandyqpyn» dep emes, «qa­zaq­pyn» dep sanaydy. Býgingi ký­ni ózin «qazaqpyz» deytinderding sa­ny 70 payyzgha jaqyndap qal­dy. Yaghny bizge 70 payyz halyqtyng sa­nasyn ózgertu onay ma, әlde qal­ghan 20-30 payyz halyqtyng sa­nasyn ózgertu onay ma?! Bola­shaq­ta biz qanday modelidi tan­day­myz? Shyn mәnisinde, últtyq memleket degenimiz - memleket qúru­dyng eng tiyimdi әri býkil әlem­de jaqsy tәjiriybesi bar, ózining kóp paydasyn berip jatqan mo­deli dep esepteledi. Al býginde biy­lik úsynyp otyrghan mulitiymә­deny modelimen ne bop jatyr?! Mә­selen, qazir osyghan oray Ger­m­aniyada qanshama dau shyghyp ja­tyr. Germaniyanyng eng myqty saya­satkerlerining ózderi «kezinde eli­mizge týrikter men ózge de et­nos­tardy kirgizgenimiz qate bo­lyp­ty» dep moyyndap jatyr. Son­dyqtan Europanyng kóptegen el­derinde onshyl-últshyl kýshter say­lauda eselep kýsh jinap ke­ledi. Yaghny qalay bolghanda da, últ­shyldyqpen últtyq memleket re­tinde qalyptasyp jatqan elder bar­shylyq. Kerisinshe, kemeline jet­ken últ jaqsy memleketke ai­nalady. Memleket pen últ - bir-birimen para-par úghymdar. Osy túrghydan alsaq, biyliktegi aza­mattar әlemdik tәjiriybege qa­rap, Qazaqstan men әlem tarihyn je­tik mengerip, osynday ap-ay­qyn, týsinikti nәrselerge basyn qa­tyrmay, dýniyejýzinde joq formulalardy oilap tappay-aq, ha­lyqtyng kópshiligining súrany­sy­nan tuyndaytyn tarihi, sayasy mo­deliderdi iske asyru kerek dep esep­teymin.
Taghy bir aita keterligi, bizding qazaqta kóptegen mәseleler she­shil­meydi degenning ózinde bir «aqyr­zamanshyldyq» iydeologiya men últtyq azshylyq psiho­lo­giya­synan arylu kerek siyaqty. Shyn­dap kelgende, bolashaq - qa­lay da qazaqtiki. Qazaqtyng mә­se­­lesi sheshiledi. Óitkeni biz kóp­shi­lik­piz.

Smaghúl ELUBAY, jazushy, qo­gham qayratkeri:

- Múnyng bәri de tek zanmen ret­­teletin nәrse. Meninshe, «Mem­lekettik rәmizder turaly» zannyng olqylyqtaryn keybir úighyr bala­lary óz mýddesine paydala­nyp jýr dep bilem. Sondyqtan zandy tolyqtyryp, memlekettik tu qay jerde ilinui tiyis, al qay jer­de ózge memleketterding tula­ryn paydalanu kerek degendey mә­se­leler naqty-naqty anyq­taluy kerek. Áriyne, әr adamnyng óz ýiine ne ilip qoysa da, óz qúqy. Biraq iydeologiyalyq mәselelerding bәri de zanda tolyqqandy qam­tyluy kerek.
Negizi, bizding elimizde ózge mem­leketterding tuy tek elshi­lik­ter men konsuldyqtarda, elshilik av­tokólikterinde ilinedi. Al joq mem­leketting tuyn kóteru - zangha qay­shy.
Týptep kelgende, jalpyúlt­tyq iydeologiya men últtyq iydeo­lo­giya birdey mәsele. Últtyq iydeo­logiya degenimiz - memleket­tik iydeologiya. Sondyqtan últtyq iydeologiya barsha Qazaqstannyng iydeologiyasy boluy kerek. Búl jerde basqa iydeologiyagha oryn joq. Eger de bizding memleketimiz ai­qyn, naqty sayasat jýrgizse, әri Ata zanda memlekettik tildi әrbir Qazaqstan azamaty bilip, iygeruge tiyis degen talap qabyldansa, on­da el azamattarynyng bәri de qa­­zaq tilin ýirenuge mindetti bola­dy. Al el azamattary qazaq tilin ýirengennen keyin onyng últy orys pa, úighyr ma, onyng memleket ýshin sonshalyqty mәni bolmaydy. Árbir adam memleketting ruhany simvoly - memlekettik tildi bi­lip, memlekettik patriotizmge bó­lenip, memlekettik rәmizderdi qúr­metteui kerek. Memleketting ta­lap etetini osy ghana.

«Ayqyn» gazeti