Hayrolla GhABJALILOV. RU – QAZAQTYNG PASPORTY
Osy jazda «zonakz.net» internet-gazetinde (01.07.2010 j.) «Novyy Kazahstan» aptalyghynyng bas redaktory Amantay Dandyghúlovtyng «Etnosy. Juzy. Klany» atty maqalasy jariyalanypty. Onda biraz mәsele aitylghan eken. Biraq men sondaghy oilardyng kópshiligin qabylday almadym.
Osy kýni qazaqtyng búryn qanday halyq bolghany jóninde synarjaq pikir kóp. Yaghny bizding qoghamtanushy, sayasatker nemese keybir «tarihshysymaqtarymyzdyn» ózderi qazaqtyng ótken tarihyn bilmey, býgingi úrpaqpen salys-tyra otyryp, salt-dәstýrimizding qadir-qasiyetin ketirip, byljyraq pikirler aitady. Mәselen, baylarymyzdy - aqymaq, moldamyzdy - dýmshe, halqymyz-dy - nadan, qaranghy etuge qúmar. Óitkeni múnday kózqaras keshegi kenestik qoghamnan qalghan orystyng kózimen, qolymen jazylghan eski, qasang dýniyeler. Jasyratyny joq, qazaq halqy orys el bola almay, orman, toghaydy jaghalap jýretin jabayy kezinde Otyrarday ghylym men mәde-niyetting qalasyn salyp, Ál-Farabiydey aty әlemge әigili ghalym shyqqan dana júrt edi ghoy. Ókinishke qa-ray, bizding sol ozyqtyghymyz kóp qasiret shektirdi.
Osy jazda «zonakz.net» internet-gazetinde (01.07.2010 j.) «Novyy Kazahstan» aptalyghynyng bas redaktory Amantay Dandyghúlovtyng «Etnosy. Juzy. Klany» atty maqalasy jariyalanypty. Onda biraz mәsele aitylghan eken. Biraq men sondaghy oilardyng kópshiligin qabylday almadym.
Osy kýni qazaqtyng búryn qanday halyq bolghany jóninde synarjaq pikir kóp. Yaghny bizding qoghamtanushy, sayasatker nemese keybir «tarihshysymaqtarymyzdyn» ózderi qazaqtyng ótken tarihyn bilmey, býgingi úrpaqpen salys-tyra otyryp, salt-dәstýrimizding qadir-qasiyetin ketirip, byljyraq pikirler aitady. Mәselen, baylarymyzdy - aqymaq, moldamyzdy - dýmshe, halqymyz-dy - nadan, qaranghy etuge qúmar. Óitkeni múnday kózqaras keshegi kenestik qoghamnan qalghan orystyng kózimen, qolymen jazylghan eski, qasang dýniyeler. Jasyratyny joq, qazaq halqy orys el bola almay, orman, toghaydy jaghalap jýretin jabayy kezinde Otyrarday ghylym men mәde-niyetting qalasyn salyp, Ál-Farabiydey aty әlemge әigili ghalym shyqqan dana júrt edi ghoy. Ókinishke qa-ray, bizding sol ozyqtyghymyz kóp qasiret shektirdi.
Bir anyghy - kóshpendi halyqty nadan kóretin býgingi tanymda qazaqtyng ótkenin joqqa shygharudyng tariyhqa qiyanat ekeni ayan. Ótken jyldary ózimiz ziyaly sanap, qúrmettep jýrgen akademiyk, tarihshy, qogham qayratkerlerining 28-i qazaq tarihyn tәuelsizdik alghan 1991 jyldan beri qaray jazudy aityp, arghy jaghyndaghy tereng tarihymyzdy joqqa shygharyp sandyraqtady.
Nesin jasyrayyq, tәuelsizdik alghannan keyin de onalghanymyz shamaly, yaghny otarsyzdanu (dekolonizasiya) ýderisi әli jýrgizilgen joq. Qayta bas-basy-myzgha by bolyp, otarlaushy el sinirgen «budan» sanamen kýn keshtik.
«Qazannan qaqpaq ketse, itten úyat ketedi» degenning keri shyghar, ruhymyzdy orystyng iydeologiyasy mendep alghan son, ózge júrttan ózimizdi qor sanap, qúldyq psihologiyadan aryla almay kele jatyrmyz. Sonyng kesirinen baylyghymyzdy, biyligimizdi jat biyledi. Qazaqtyng ruhyna payda keltiretin esh dýnie jasaghan joqpyz. Kinomyz ózimizdi qorlady, әdebiyetimiz qazaqty mazaq qyldy. Sodan ghoy, Borattardyng boghauyzdanyp, qazaqty әlemge masqara etip jýrgeni.
Qazaqtyng qasiretti ghasyrlardan osy kýnge deyingi tekti, ruhty, sanaly halyq retinde joghalmay, joyylmay kelgen sebebi, bir jaghynan, rulyq qúrylymnan shyghar. Kýmәndi emes, naqty tújyrym. Óitkeni qazaq yqylym zamannan beri jeti atagha tolmay qyz alyp, qyz berispeytin dana dәstýr ústandy. Sonyng arqasynda qanymyz taza, tegimiz myqty, ruhymyz biyik últ bolyp saqtaldyq.
Álemde 2500-ge juyq últ bar desek, Kenes Odaghy kezinde sonyng ishinen 93 últ mýlde joyylyp, tarihtyng týpsiz qatparyna sinip ketti. Qazaqty saqtap qalghan - osy rulyq jýie. Álemdegi osy modeli tek qazaq halqynda ghana saq-talghan. Biraq biz qolda bar altynnyng qadirine jetpey otyrmyz. Arghy tarihtarymyzda biz rulyq qúrylymymyzdan eshqashan ziyan tartqan emespiz. Múny keyin zerttep bilgen patshalyq Resey bizdi sol túsymyzdan ústady. Yaghny ru men rudyng arasyna ot jaghyp, jymysqy sayasat, týrli aila-tәsil qoldanyp, qútymyzdy qashyrdy. Eldigimizding en-sesin týsirip, arasyna syna qaqty. Keyin kele, rudy aitudyng ózi «auru» adamnyng sózine ainalatyn boldy. Osy sayasat әli jýrip jatyr.
Osy kýni «jana qazaqtardyn» ózi ru turaly әngime qozghalsa, sony aitqan adamdardy mesheu, nadan kisidey sezinedi. Al ol zamanda, yaghny qiyanat jasaludan búryn, ru - pasportymyz bolghan. Babalarymyz bes jýz jyldyq shejiresin jatqa biletin bolghan. Qazirgi eseppen aitqanda, búl - jeti atasyn bilgen adam bir jýz elu jyl shama-syndaghy ata-baba tarihyn biledi degen sóz. Sózim jandy boluy ýshin mynaday mysal aita keteyin. Ángime Jonghar men qazaq arasy shiyelenisip túrghan sonau ótken ghasyrlarda bolypty. Qazaqtyng shejirege jýirik aqsaqaldary el ishine kirgen qalmaqtyng tynshysyn anyqtau ýshin, odan «ruyng kim, jeti atandy aityp bershi», - dep qolqa salatyn bolghan. Sonda shejire qumaytyn qalmaqtyng tynshysy sýrinedi eken.
Ru degenimiz - atam, babam, tegim. Sonday-aq mening maqtanyshym. Ru, anyghynda, otbasynyng jәne aghayyn-tuystyng arasyndaghy әngime. Alayda múnyng bәrinen últtyq mýdde joghary boluy kerek. Esti el bolamyz desek, últtyq mýdde jolynda bәri qúrban bolugha tiyis. Avtor maqalada «Jalghyz jýrip jol tapqansha, kóppen birge adas» degen maqaldy syngha alghan siyaqty. Halqymyz múny «kóppen kórgen úly toy» degen sózben de qasterlegen emes pe. Biraq osy kýni atalghan maqalymyzdyng óni ózgergen siyaqty. Óitkeni biyligi bylyqqan, sybaylasqan jemqorlyqtyng derti dendep, әdiletsizdikting uyty jayylyp túrghan búl qoghamda múnday maqal aitu qisynsyz. Eger biylikting deni sau bolsa, onda dúrys qogham qalyptastyruymyzgha mýmkindik kóp bolatyn edi. Alayda býgingi jaghday olay bolmay túr. Aytalyq, әkim-qaralar men shendi-shekpendilerding bәri jerimizding ýstin, astyn tútastay jep, satyp boldy. Ata-babadan qalghan baylyqtan qara halyqqa qara baqyr da qalghan joq.
Keyde Allanyng bar qazaqtyng peshenesine bergen baylyghyn at tóbelindey biyliktegi az tobyrdyng paydalanyp otyrghanyn oilasam, әdiletsizdik Jaratylystan bola ma degen kýpirli oigha qalyp jýrmin. Nege bәrimizge ortaq sol babalar múrasy jer betindegi barlyq qazaqqa ala-qúla bólinuge tiyis. «Mayshelpekke» bógip otyrghan sheneunikteri-miz ben shetel azamaty ekenin eskersek, qazaq baylyghy qay elding qorjynyna qúiylyp jatqanyn týsinu qiyn emes shyghar. Baspasózde qansha Qytay azamatynyng Qazaqstan azamattyghyn alghany turaly kóptegen maqalalar jazyldy... Biz osy jolmen kete bersek, qazaq elining erteni ne bolar eken? Qazirshe jauby kemshin súraqtyng biri - búl.
Tarihshylargha ózinshe silteme jasaghan Amantay qazaqtyng erteden ru men jerge bólinetinin, aghayyn ara - arazdyghyn aityp, úly dala demokratiya-syn syngha alypty. Jóni joq, jýiesiz sóz ekeni kózge úryp-aq túr. Qazaq ejelden «Aytylghan sóz - atylghan oq» dep, bir auyz sózge toqtap, sodyry men sotqaryn biy-sheshenning sheshimine sýienip jónge salghan júrt emes pe. Ony anyzgha bergisiz el ishinde aitylyp jýretin әngimelerden bilemiz. Qazirgi Ata Zannyng ózi sheshe almaytyn qiys mәselelerding ózin kezinde tura biyler әdil sheshken. Sodan ghoy, «Tura biyde tughan joq» degen tәmsilding qaluy. Jasyratyny joq, býgingi zang - keshegi dala zanyna qarama-qayshy. Qarap otyrsanyz, eki kýnning birinde aghayyn - tughanyn, qatyny - erkegin sotqa sýirep jatady.
Avtor jeti atasyn tanyp, jeti júrtyn bilgen qazaqty mәngýrt sanapty. Babalar jeti atasyn bilmegendi «je-tesiz» nemese «jeti atasyn bilmegen - jetimdikting belgisi», sonday-aq «teksiz» degen siyaqty auyr sózdermen synaghan. Áriyne, aitar auyzgha qiyn bolmaghanymen, tekti, arly adamnyng estir qúlaghyna búdan artyq auyr sóz bola ma? Al babalarymyz «Jeti atasyn bilgen úl jeti júrttyng qamyn jer» degen tәrbiymen úrpaq ósirgen.
Qazaq óz tegin ghana emes, myndaghan jyldar búryn astyndaghy aty men jetegindegi tazy iytining túqymyn, qorasyndaghy tórt týlik malyn da asyldandyrghan. Al bizding babalarymyzdyng jýzdegen, tipti myng jyldar búryn mengergen ilimine europalyqtar HVIII ghasyrda әreng qol jetkizdi. Yaghny olar bizden birneshe ghasyrdan keyin seleksiyany taptyq dep, mәz boldy. Mәselen, Alfred Veberding aitqanynday, ghalymdar batysqa sivilizasiyanyng kóshpendilerden taraghanyn moyynday bastady. Halqymyz atanyng úryghy, ananyng sýtimen keletin qasiyet dep osy «tekti» menzegen bolatyn. Maqal-mәtelderimizde de «tek» turaly kóp aitylady. Mysaly, «Jigitting jaqsysy -nagha-shydan» nemese «Kýng qazsa, tegine tartady» degen siyaqty...
«Tek» túqym quady. Qisynsyz aitylghan pikir emes. Osy kýni atynan at ýrketin ghalymdarymyzdyng kóbi tegine tartyp jýr. Yaghny ghylym men últtyng qamynan búryn, qara basyn kóp oilaydy. Atateginde baylyqty, barlyqty, tipti týk kórmegen sol «ghalymsymaqtarymyz» aqshanyng jolynda aryn satyp, it bolyp jýr.
Avtor ýkimet kadr taghayyndauda ruy men jýzderine qaraytynyn, sonymen birge osy uaqytqa deyin premier-ministr bolghan azamattardy dәlel retinde bayandapty. Kadr mәselesine kelgende ruyn emes, onyng iskerligin es-keru kerek ekenin moyyndamaghan siyaqty. Mәselen, Tasmaghambetovti aitayyq. Ol - naghyz isting adamy. Qoly-nan tek júmys isteu ghana emes, ýlken masshtabta úiymdastyru qyzmeti de keledi. Búl - jaratylysynan, teginen keletin qasiyet. Imanghaly barghan jerde qanday reformalardyng bolghanyn bәrimiz bilemiz. Mysaly, ol әkim bolghan jeti jylda Almaty qalay ózgerdi?
Al Bayanauyldaghy bir shaghyn auyldan on akademiyk, jiyrmaday ghylym akademiyasynyng korrespondent-mýshesi, eki jýzge juyq ghylym doktory men professorlary shyghyp jatsa, sózimizdi qalay qisynsyz deysiz? Búghan kýmәn keltiretin bolsanyzdar, sol azamattardyng ishinen Qanysh Sәtbaev, Álkey Marghúlan siyaqty qazaqtyng mandayyna bitken úldaryna qanday syn aitar edinizder? Bizge «jýz» atauy bireudi kótermelep, nemese bireudi tómendetu emes ekenin týsinetin uaqyt jetti. Miyna últtyq mýdde kirip-shyqpaytyn, sanasy tómen adam ghana jýz ben rugha bólinip, ishinen iriydi. Nemese últtan әdiram qalghan adam qazaqtyng ruy men jýzin týsinbeydi.
Dey túrghanmen qazaqty qazaq etken rudy aitpau nemese jýzdi sóz etudi jýndeuding taghy da reti joq. Ru - qazaqy pasport. Yqylym ghasyr bizge osyny ýiretti. Endeshe, qazaqqa aitylghan әrbir qynyr sóz ýshin qasyq qanymyz qalghansha shashaqty nayza bolmasa da, qyl qalam ústaugha dayynbyz. Qazirgi baylargha aitarym, qazaqta: «Ákeden mal qalghansha, tal qalsyn» degen sóz bar. Sening balana qaldyratyn myndaghan malyng nemese zәulim ýilering - bir júttyq. «Jaman aitpay jaqsy joq» degen dana halyq. Eger Qyrghyzstandaghyday oqys jaghday bolsa, «balapan basyna, túrymtay túsyna» ketip, baylyghynnyng basyna pәle bolmasyna kim kepil bolsyn?
Sondyqtan әrbir qazaqtyng azamatynyng istegen isi, etken jaqsylyghy, sinirgen enbegi elding birligine, memleketimizding bolashaghyna, halyqtyng ruhyna, ózining kim ekenin tanyp-biluine qyzmet etuge nemese baghyttalugha tiyis. Álemdi jalmap kele jatqan jahandanudan últymyz joyylyp ketpeui ýshin, salt-dәstýrimiz berik, ru-taypalyq qúrylymymyz irgeli boluy kerek. Bizge ol ýshin eng aldymen ózimizding ru-tegimizdi bilip, últtyq mýddeni bәrinen joghary qoyatyn, kerek bolsa últ ýshin janyn qúrban etetin últshyl úrpaq tәrbiyeleytin dәstýrli jol qajet. Úrpaq tәrbiyesi osy baghytqa búrylyp, úlysty qazaq, ruhty júrt bolayyq!
Hayrolla GhABJALILOV,
Qazaqstan Respublikasynyng mәdeniyet qayratkeri,
«Alash» tarihy zertteu ortalyghynyng preziydenti
«Obshestvennaya pozisiya» gazeti