Tәuelsizdikke qol jetkizgennen keyin, әsirese, 1990—2000 jyldar aralyghynda el mәdeniyeti ýshin jana kezeng bastaldy. Ruhaniyatymyz qayta týlep, tarih tasasynda qalghan barlyq múralarymyz Elbasy bastamasymen arshyla bastady.     

Alghash naryq jyldary jekeshelendiruge baylanysty mәdeniyet jәne óner mekemelerining esigine qara qúlyp salynyp, shetinen  jabyldy. 1995—1998 jyldary klubtar men kinoteatr, kitaphana ghimarattary jekeshelendirildi. Al, osy kezende tәuelsiz eldin  mәdeniy-ruhany kelbetin damytugha janasha jol tandaldy. Elbasy Núrsúltan  Nazarbaev 2000 jyldy «Mәdeniyetti qoldau jyly» dep jariyalauyna baylanysty  salagha  tiyisti qarjy kózderi qarastyrylyp, qoldau kórsetildi. Jabylghan mәdeniyet ýileri men kitaphanalar kezen-kezenimen qalpyna keltirilip, qayta júmys istey bastady.

Halqymyzdyng mәngilik qúndylyghy --- el tәuelsizdigi bizge eng bastysy beybit aspan  astynda ómir sýru baqytyn syilap qana qoyghan joq. Jiyrma bes jyldyng ishinde halyqtyng әl-auqaty kóterilip, tól mәdeniyetimiz ben memlekettik tildi janghyrtu isinde qyruar júmys atqaryldy. 1991 jyly oblysta nebәri 1713 nysan bolsa, býginde óner ordasy eng kóp ónir bolyp tabylady. Tәuelsizdik jyldary teatr salasyna naqty qoldau kórsetilip, oblysta tórt kәsiby teatr ashyldy. Ásirese, J.Shanin atyndaghy oblystyq qazaq drama teatry jana ghimaratqa kóship,  akademiyalyq mәrtebe berilgende ónersýier qauymnyng quanyshynda shek bolmady. Elbasynyng aq batasymen  ashylghan Týrkistan qalasynyng sazdy-drama teatry, oblystyq ózbek drama teatry, oblystyq opera jәne balet teatry, oblystyq әzil-syqaq jәne satira teatry ómirge keldi. Sonyng ayasynda «Teatr kóktemi» festivali ótkizilip, elimizding basqa oblystaryna, shetelderge gastrolidik saparmen shyghugha mýmkindikter jasaldy. Býginde oblystaghy segiz kәsiby teatrda jyl sayyn  orta eseppen 2500-ge juyq spektakli qoyylyp, 330 mynnan  asa kórermendi qamtyp keledi. Sh.Qaldayaqov atyndaghy oblystyq filarmoniyanyng jana ghimaraty da   Elbasynyng qatysuymen ashylghan. Ónerpazdary jyl sayyn 180-nen asa konsert qoyyp, 60 myngha juyq kórermenge qyzmet etip keledi. Halyqaralyq óner bayqaularyna qatysyp, oblys qana emes,  el mәdeniyetining danqyn aspandatyp  jýr. Qantar aiynda Almaty qalasynda ótken halyqaralyq by festivalinde «Qazyna» by ansambli bas jýldeni iyelendi. Al, «Túmar» foliklorlyq ansambli OQO men Avstriya memleketining Karintiya federaldyq jerimen  ózara yntymaqtastyqty nyghaytu maqsatynda ótip jatqan  is-sharada óner kórsetti. Týrli bayqau-festivalider, konsertter, saltanatty is-sharalar  úiymdastyratyn 1300 oryndy «Týrkistan» sarayy paydalanugha berildi.

 Elimizdegi tórtinshi sirkting Shymkentte salynuy da beker emes. Árbir tórtinshi sәby Ontýstikte dýniyege keletinin eskersek, balalardyng bos uaqytyn úiymdastyru,  ruhany tәrbie beruding tetigi tiyimdi oilastyrylghan. «Ontýstik-Sirktin»-ting shygharmashylyq újymy «Alaqay-balaqay», «Tanghajayyp keruen», «Ertegiler elinde», «Nauryz-Duman» baghdarlamalaryn úsynyp, kishkentay  kórermenderding ghana emes, siqyrly ónerge qyzyghushylardyng kónilinen  shyghyp jýr. Tәuelsizdikting jiyrma jyldyghynda salynghan óner ortalyghynyng әrtisteri nebәri bes jyldyq  tәjiriybege qaramastan byltyr halyqaralyq «Shabyt» festivalinde «Sirk» nominasiyasy boyynsha  I oryndy iyelenip, «Shabyt» medalimen marapattaldy. Al, biyl IH halyqaralyq «Aziya janghyryghy» festivalinde II oryngha layyq boldy.

Oblystyng jiyrma bes jyldaghy belesi,  mәdeny damuyna qatysty derekti filimder «Ontýstikfilim» mekemesining kinomúraghatynan tabylady. Últtyq dәstýrding uyzyna qandyratyn,  balalargha arnalghan  animasiyalyq jәne kórkem filimder týsirude de atalmysh mekeme ýnemi shygharmashylyq izdeniste.  

Halyq shygharmashylyghyn  nasihattau,  is-sharalardy jana formada ótkizu, jas talanttargha qoldau kórsetu maqsatynda   bayqau-festivalider úiymdastyryluda. «Aray» jas estrada әnshileri men is-shara jýrgizushilerding bayqauy, «Altyn shanyraq» oblystyq bayqauy,  «Mәngilik el» patriottyq әnder festivali, «Nauryz»  aqyndar aitysy, «Núrly jol – bolashaqqa bastar jol»  óner festivali,  «Teatr kóktemi»   teatr festivali,  «Jibek joly aishyqtary» últtyq kiyim dizaynerlerinin  bayqau-kórmesi,  «Kýy qúdireti» kýishiler bayqauy, «Arys jaghasynda» retro-festivali men «Mening Qazaqstanym» әn bayqauy, «Qazaq romansiadasy» romans oryndaushylarynyng bayqauy, «Mәdeniyetim — mereyim» óner festivali --- tәuelsizdik jetistikteri.  Tәuelsiz elding talanttaryn  tanytqan  bayqaular halyqaralyq dodalarda bәigeni qoldan bermes jýirikterdi baptap  shygharuda. Atap aitqanda,  jas әnshi Karina Najmeddinova  Estoniyada ótken halyqaralyq II «Soprus» bayqauynda birinshi oryndy iyelenip, shilde aiynda Italiyada ótken  «San of Italiya» festivali-bayqauynda  bas jýlde aldy. Tashkent qalasynda ótken halyqaralyq aqyndar aitysynda dәstýrli óner namysyn  qorghaghan aitysker aqyn Jarqynbek Naushabekov bas jýldeni jenip aldy. Ánshi Áygerim Temirbekova  Parij qalasynda shilde aiynda ótken «Parij yrghaghy» bayqauynda bas jýldeni iyelendi. 

  Memleket basshysy últtyq basylymdardyng basshylarymen bolghan bir kezdesuinde: «Biz Tәuelsizdikti jyl sayyn, ay sayyn ghana emes, kýn sayyn, tipti saghat sayyn qorghauymyz kerek» degen bolatyn. Rasynda,  «Eng aldymen – el qamy, sodan keyin – qalghany» dep Qadyr aqyn aitqanday, aldymen Tәuelsizdigimizdi qorghau baghytynda tiyisti baghdarlamalar  qabyldanyp,  jýzege asty. Preziydentting qoldauymen 2004 jyly «Mәdeny múra» memlekettik baghdarlamasy qabyldanghan bolatyn. Osy baghdarlama ayasynda oblysta mәdeny múralarymyzdy jinaqtap-saqtau, zertteu maqsatynda Týrkistan qalasyndaghy oblystyq tarihiy-mәdeni-etnografiyalyq ortalyq, «Ruhaniyat-Ábu-Nasyr әl-Farabiy», «Hakim Abay», «Erlik», oblystyq beyneleu óneri muzeyi salyndy. Eshbir oblysta salynbaghan әdep-ghúryp jәne salt-dәstýr ortalyghy, tarihiy-mәdeny múrany qorghau, qalpyna keltiru jәne paydalanu jónindegi ortalyq ashylyp, Shymkenttegi «Nauryz» alanynda janadan salynghan oblystyq tarihiy-ólketanu muzeyinin  ghimaraty paydalanugha berildi. Óz kezeginde tiyimdi jaghday jasalyp, jana ghimaratqa qonystanghan  mәdeniyet qyzmetkerleri  júmystaryn  jana serpinmen  atqaruda. Býginde muzeyler jyl sayyn orta eseppen 6 mynnan asa jana eksponatpen tolyqtyrylyp, jalpy qory 164 417 danany qúraghan. Respublikalyq «Mәdeny múra»  baghdarlamasy ayasynda  oblystaghy   31 qala qúrylysy jәne sәulet eskertkishine  restavrasiyalyq júmystar jýrgizildi. 135 monumenttik jәne memorialdyq eskertkish ornatyldy.

Shynynda, dýnie — aqqan su. Ekonomikalyq qiyndyqtar, daghdarys búghan deyin de әlemdi san sharpyghan, әli talay bolady. Óz yrqymen jyljy beretin, ózgere beretin dýniyedegi bizding ózgermes bir ghana qúndylyghymyz bar. Ol – Tәuelsizdik! Tәuelsizdik tolghauy – elimizding kemel keleshegine úmtylystan tughan úly múrat joly. Elbasy aitqanday, Tәuelsizdik ruhy – osy jyldarda dýniyege kelgen әr sәbiyding jýreginde, kirpishi qalanghan әr ýiding tórinde, әr shanyraqta býr jardy. Sondyqtan Tәuelsizdigimizden qasterli, ayaly eshtene joq.  Osynau qúndylyq shejiresi Ontýstikte  «Qazynaly Ontýstik» kóptomdyghyna qattalyp,  311 tomy jaryqqa shyqty.

2000 jyl «Mәdeniyetti qoldau jyly» dep jariyalanghannan bastap oblysta jabylghan kitaphanalar jyl sayyn qalpyna keltirilip, býgingi kýnge deyin 116 kitaphana ashylghan. Onyng ishinde tendesi joq ruhany ortalyq «Otyrar» kitaphanasy boy kóterip, oqyrmandargha qyzmet etude. Týrkistan qalalyq ortalyq kitaphanasynyng jana ghimaraty, Týrkistan qalasyndaghy týrkitildes halyqtardyng kitaphanasy salyndy. Saryaghash audandyq ortalyq kitaphanasyna tiptik ýlgidegi jana ghimarat salynuda. Oblys kitaphanalary jyl sayyn orta eseppen 500 mynnan asa oqyrmangha qyzmet kórsetip, 180 mynnan astam jana kitappen tolyqtyrylyp, kitap qory 7 mln. 389 myng danagha jetti. 163 kitaphana kompiuterlik tehnikamen qamtamasyz etilip, 116-sy internet jelisine qosyldy. «Otyrar» kitaphanasynan siyrek kitaptar bólimi ashylyp,  3334 kitappen tolyqtyryldy. Qazirgi tanda siyrek kitaptar bólimining qoryn elektrondyq núsqagha kóshiru júmystary jýrgizilude.+

 Býgingi tanda oblysta 730 mәdeniyet jәne óner mekemesi halyqqa mәdeny qyzmet kórsetude. Mәdeny sharalardyng sany ghana emes, sapasy da  artqan. Al, biylghy mәdeny is-sharalardyng kóbisi el  Tәuelsizdigining 25 jyldyghyna  arnaluda.        

Jiyrma bes jyl --- ýlken ómirge endi ghana qadam basqan  jigitting jasy. Endeshe, kórermenge qúr quanysh  syilau emes, mәdeniyet tuyn  biyikten  jelbiretudi qalaytyn Ontýstik ónerining alar asuy,  jeter biyigi әli de alda.

Asylhan TEMIRHAN, OQO mәdeniyet basqarmasy basshysynyng orynbasary

Abai.kz