Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 47941 0 pikir 12 Qyrkýiek, 2010 saghat 13:20

Yrysbek Dәbey. «Qalyng elim, qazaghym...» «Abaydan son...»

«Saqalyna sary shirkey úyalap, miyghyna qara shybyn balalap» qu basy qúla týzde qalghan qazaqtyng jan dýniyesine ýnilip, kóz jasyn búrshaqtay tókken әulie Abaydyng «jarlylyq, jalynyshty jautang kózdik» jaylaghan júrtynan alystaghaly ghasyrdan astam uaqyt ótse de, qazaq múny, jýrekke qatqan sher-shemen tarqamady. Abay jasaghan portret - «múrty auzyna týsken» úsqynsyz qazaq uayymy «jasasyn azattyq!» - dep, bórkimizdi aspangha atqan zamanda da aiyqpady. Nege? Saualymyzgha jauap izdestirip alys-jaqyngha qonyrau shalghan edik...

 

Omar Jәlelúly: Eldik sananyng eskertkishi

 

«Saqalyna sary shirkey úyalap, miyghyna qara shybyn balalap» qu basy qúla týzde qalghan qazaqtyng jan dýniyesine ýnilip, kóz jasyn búrshaqtay tókken әulie Abaydyng «jarlylyq, jalynyshty jautang kózdik» jaylaghan júrtynan alystaghaly ghasyrdan astam uaqyt ótse de, qazaq múny, jýrekke qatqan sher-shemen tarqamady. Abay jasaghan portret - «múrty auzyna týsken» úsqynsyz qazaq uayymy «jasasyn azattyq!» - dep, bórkimizdi aspangha atqan zamanda da aiyqpady. Nege? Saualymyzgha jauap izdestirip alys-jaqyngha qonyrau shalghan edik...

 

Omar Jәlelúly: Eldik sananyng eskertkishi

 

«Qalyng elim qazaghym qayran júrtym» degen óleng sol kezdegi qazaqtyng ruhany ahualynan  habar beretin óte bir tereng talghamdy ólen.  Qarap otyryp búl ólennen Abaydyng últtyq, eldik sanagha kóterilgen danalyghyn angharamyz. Hakim «Qalyng elim qazaghym qayran júrtym» deydi, «qayran tobyqtym», «qayran arghynym», «qayran orta jýzim» demeydi. Mine, osynday sanagha kóterilgen ghúlamanyng oiy óte ózekti. Nege?  Óitkeni býgin bizding qoghamda onday sana joq. El bolu ýshin júrtym dese qabyrghasy qayysatyn adamdar kerek-aq. Ókinishke qaray onday adamdar óte az, sanauly ghana. Últtyq iydeologiyagha iydeal bolatyn adamdardy nasihattau, Abaydy nasihattau, «qalyng elim» dep aita alatyn adamdardy kótermeleu, әr kez solardy el ishnen tauyp, mәsilihat qúru bizde joq. Býgingi Rulyq, taypalyq dengeyde qalyp qoyghan adamdardy synau, zamangha say kelmeytin pasyq әreketterdi basyp-basyp aitu - dәuir talaby. «Jauyrdy jaba toqyp» jýre bersek, janaghy Abay aityp ketken jaghdaydan týzeluimiz óte qiyn. Hakimnen alatyn eng ýlken sabaq - eldik sana. Keybir adamdarda  «Abay qazaqty synay beredi, synay beredi. Abaydy oqyghan qazaqtyng balasy týnilip ketedi» degen úshqary pikir de qalyptasqan. Hakimning qazaqty synauynda qazir bizde joq, bizge jetispeytin úly mahabbat jatyr. Júrtyn shyn sýigen adam ghana onyng kemshiligin kórip, týzelse eken dep, janyna batyryp-batyryp aita alady. bar. Shәkәrim atamyz «sókkening bolsyn - sýigenin, dostyghyng bolsyn - kýigenin, ashy tilmen tiygenin, joghalsyn dep minderi», - dep, Abaydyng taghylymyn jalghastyrdy. Búl ólenderde maymónke joq, biteu jarany irep jaratyn qylpyp túrghan ashy sarkazm, ashy mysqyl bar. «Ashy siya  doly qol, ne jazyp ketti jayy sol. Ókpeleseng ózing bil», - degen ghúlamany «qazaqqa ókpeleydi eken», - degen teris pikirge tanghanymyz «bayaghy jartastyghymyz». Jaratushyny tanyghan, Allanyng hiqymetin sezgen adamdarda býgilu, maymónkeleu, kibirtikteu bolmaydy. Tura tartady. Shәkәrim abyzdyng «jaqsy adam minin aitsa kektene me» deytini sol. Bizge babalarymyz aitqanday kemshilikterimizdi týzeu jetispeydi. «Qúlgha qúl deseng -, ólgisi keledi, biyge qúl deseng kýlkisi keledi», - deydi qazaq. Ruhany jaghdayymyz sonday qazir. Biz Resey imperiyasynyng qúly bolghan adamdarmyz. Syndy kótere almaytyndyghymyz, terimizding tarlyghy, shatynap shygha keletinimiz qúldyq psihologiyanyng kórinisteri. Synaghan adamnyng jaghasyna jarmasyp, ghúmyr boyy kektesip ótetinimiz sol qúldyq sindromdar qaldyghy..

Babalarymyzdyng «baqpasang mal ketedi, qaramasang qatyn ketedi» degen pәlsapasy bar. Qazaq «eli iyesiz, jeri kiyesiz» bolmaghan, handary, súltandary, biyleri bar baghuly halyq bolghan. Baghuly degen sózding ar jaghynda baghy bar, sol halyqtyng baghyn baghatyn adamdar bolghan degen maghyna jatyr. Abaydyng zamanynda hakimning menzegeni «osy halyqty baghatyn adamdar bolmay qaldy, halyq baghymnan ketti» degen janayqay. Músylman dininde múrtty tәrbiyelep, baptap otyrady. Múrt auyzgha týsse, haram delinedi. Búl jerde hakim simvolikalyq týrde halyqtyng búrynghy baghymyn aityp otyr. Halyqty baqqan búryn. Ony ottan, sudan saqtap, moralidyq ahualyn týzep, keri ketkenine jol núsqap otyratyn baghbandary bolghan. «Endi zaman ózgerdi, qazaq baghbandarynan aiyrylyp qaldy, múrty auzyna týsip ketti» deydi abyz. Osy bir sózding ózi sol kezdegi qazaqtyng ruhany ahualynan habar berip otyr. Bәribir sol kezdegi qazaqtyng úyaty bar eken. Abay jasaghan ruhany qysymnan Alash qozghalysy payda boldy. Hakimning ruhany dinamikalyq qysymy jemis berdi. Nege? Kenesarynyng basy kesilgennen keyin, orysqa qarsy qaruly kýresting nәtiyje barmeytinin Abay týsindi. Endi kóterilisting baghytyn ózgertu kerek. Ruhany kóteriliske shyghu kerek. «jauynnyng tilin bil, orystyng tilin ýiren, sonda olarmen tenesesin. Sonda otarlyqtan qútylasyn» degen ýndeu tastady úly aqyn. Búl estafetany Alash ziyalylary ilip әketti. Sol kezdegi qazaqtyng sapasynyng (Abay synaghan qazaqtyn) qazirgi qazaqpen salystyrghanda jer men kóktey parqy bar. «Týieni jel shayqasa, eshkini kókten izde» degendey jaghdaydamyz qazir. Abay synaghan qazaq tilin, dilin joghaltpaghan edi ghoy. Al, qazirgi kezde Abaydyng tili týgili qarapayym әdeby tildi týsindirip, ilandyryp aitatyn adamdardyng ózi sanauly. Qazirgi ruhany jaghdayymyz Abay synaghan kezennen de keri ketti. Ony aitu kerek. Qazaqtyng «jamandyqty aitsa ketedi» degeni bar emes pe..  Nemisting Qúday turaly poema jazghan úly aqyny Gioldrlin «adamzatqa aqyrzaman kerek» dep aitqan eken. Osy iydeyanyng jýlgesin qualasaq, aqyrzaman tayaghan keze de qogham әbden irip-shirip, shegine jetken kezde ruhany órleu bastalady eken. Abaydyng jasaghan júmysy osy. Aram shópti órtegendey qazaqtyng sanasyn janghyrtty. Áytpegende boykýiez halyq: «E, aldymyzgha salghan bes-alty malymyz bar, Qúdaygha shýkir biz de el ekenbiz ghoy», - dep toqmeyilsip jýre berushi edi. Dәl qazir bizge sanany silkindiretin sonday iydeologiya kerek-aq. Qúldyq sanadan aiyghu kerek, eski merezderden arylu kerek. Ókinishtisi, biz qazir kóp nәrseni aitpaymyz. Ýitkeni «bәri jaqsy» bizde. Aldanghan, qorlanghan úrpaq ósip keledi. Abaydyng zamany otarshyldyqtyng endi bastalghan kezi bolsa, jýz elu jyl ótkennen keyin qúldyqtyng qamytyn milyqtyra kiygen halyqtyng úrpaghymyz biz. Jaghdayymyz auyruhananyng jan saqtau bólimine týsken auyr nauqas adamdikine úqsaydy. Bizge abzal jandar kerek. «Jamandy jaman desen, jasyp ketedi, tentekti tentek desen, shashyp ketedi» demekshi, ruhymyzdy kóteretin iydeologiya auaday qajet. Kórshi halyqtarda: «auyrudan jazylu ýshin nauqas ekenindi moyyndauyng shart» degen tәmsil bar. Ózimizding júrt: «auyruyndy jasyrghanynmen, óliming әshkeri» deydi. Jeke adamnan bastap memleketke deyin ruhany auyrugha shaldyqqanyndy, qúldyq psihologiyanyng shyrmauyna týskenimizdi nege moyyndamaymyz? Qytaylar: «Kim ózining auru ekenin bilse, endi ol auyru emes»,- dep. Biz kemshilkterimizdi moyyndap, týzeluge kýsh salghanda ghana arylamyz búl dertten.

Taghy bir mәsele bizding ruhany tútastyghymyzgha týsken syzat.  Qazaq bir Alla, aruaq dep ósken, birtútas halyq edi ghoy. Abaydyng «renjigen qazaq basyma shash qoyyp, múrt qoyyp shoqynyp ketpesem be» dep qorqytatyny bar deytini bar emes pe. Mine, músylmandyqtyng dengeyine qaranyz. Qazirgi kezde «qazannan qaqpaq ketse, itten úyat ketedi» demekshi, qazaq ruhaniyatynyng qaqpaghy ketti. Kóringen it súghanaq túmsyghyn súghyp jatyr qazanymyzgha. Týrli diny sektanyng «janbyrdan keyiegi sanyrau qúlaqtay qaulaghany» qazaqtyng baghbany joqtyghy. Sol ruhany jaghday «ústarasyz auzyna týsti au múrtyn» әli jalghasuda.

 

Rahat Mamyrbek: Bayaghy jartastyng janghyryghy

 

Mening oiymsha, Abay zamanyndaghy qazaq dәstýrli qoghamnan әli shyqpaghan, balan, qyrdaghy qazaq bolatyn dep esepteymin ózim. Odan beri de  ghasyrdan astam uaqyt ótti. Sol zamannan moyny ozyq shyghyp, Batysqa da, Shyghysqa da kóz salyp oyanghan Abaydyng (biz qazir Abaydy oqyp aldyq qoy. Oqymaghan adamnyng kózimen qarap, qazirgi zamannyng sauatty, naryqqa iykemdelgen biyiginen qarasaq) «jan kórinbes kózime» deytindey jaghdayda bolatyn jóni bar. Óitkeni ol kezde qazaq dalasynda (qazir salystyryp aitu әriyne, kýlkili) jýieli bilim berip, jalyqpay oqytatyn mektep bolghan joq. Mekteppen birge ne kelushi edi? Eng qarapayym nәrse matematika, fizika, geometriya, әdebiyet keledi ghoy tym qúrymaghanda. Sol XIX ghasyrdyng ortasyndaghy qarapayym otbasyn alayyqshy,  azyn-aulaq malyn baqqanyna mәz, mektep joq, mәdeny kókjiyegi óte tar qazaqtardy ghana elestetesin. Elektr quaty degen dýniyeni atamay-aq qoyynyz. Tipti «Qalqaman-Mamyr», «Enlik-Kebekti» t.b. qisa dastandardy Shәkәrim jazyp qaldyrdy keyin. Ol dәuirde ertekshi Baymaghambetting ózi Abaydyng aldyrghan kitaptaryn paydalanatyn. Baymaghambetting aitqan ertegisine kinoteatrgha barghanday auyzdary anqiyp qaytatyn bayqús qazaqtar. Qúnanbaydyng túnghyshy Qaliolla kelip eng alghash skripka oinaghandaghy júrttyng kónil-kýiin aitshy. XXI ghasyrdyng kózimen qaraghan kezde, jaghdayy mýshkil qazaq qoghamynyng keskin-kelbeti kóz aldyna birden keledi. Dәstýrli sharuashylyq, mal sharuashylyghynda da tehnologiyalyq óndirister joq. Kәdimgi tabighy adamnyn, alghashqy qauymdyq qúrylystyng jaratylysy ómir sýrdi. Salystyryp qarasaq, sol kezde Amerikada Bruklin kópiri salynyp jatqan (1885 jyldary). Búl kópir óte biyik, qúrysh-bolattan qúiylyp jasalghan ozyq tehnologiyanyng jarqyn kórinisi edi búl ózge júrttaghy. Kópir qúrlysynan sol kezdegi Amerika qoghamynyng ghylymyn, tehnologiyasyn, qalanyng damyghan, órkeniyetting gýldengen kezenin týsiner edik. Tumysynan daryndy Abay osynyng bәrin Dreyferding «Europa qoghamdyq oiynyng damuy» sekildi kitaptardan oqyp, bilip, qazaqtyng qaranghy qoghamynan qatty týrshigedi. Sonysyna qaramay ózge halyqty kelemejdeytin qazaqtyng danghoylyghyna, toyshyldyghyna, qyzqúmar, qyzyqqúmarlyghyna, ónerge úmtylmaytyn jalqaulyghyna kónili qalyp, jýregi syzdaydy. «Dep nasihat bergende, úyatsyz, arsyz saltynan, qalghyp keter artynan» deytini sol ghoy hakimning tausylyp. Qazaqtyng boykýiezdigi, ishindegi salqyndyghy ómirdi ystyq qabyldaghan ghúlamanyng kókiregin qars aiyryp, jýregin sherge toltyrdy. Ol kezdegi qazaqtyng jaghdayyn qytaydyn, orystyn, týrikterding tarihymen salystyrghanda qúryp ketuding az-aq aldynda túrghan últ retinde qarastyrugha bolar edi. XYI ghasyrlarda týrikter soghys qarularynyng ozyq ýlgilerin qoldana bastady. Ýlken-ýlken qalalar saldy.  Stambuldyng infraqúrylymy boldy. Ayasofiya meshitin salugha júmsalghan qarym men qabiletti ait. Al, bizde onday órkeniyetting úshqyny da bolghan joq sol kezde. Mine, Abay¬ - basshysyz, qamsyz, memleketsiz, ghylymsyz qalghan sorly últtyng joyylyp bara jatqan óliara kezenindegi ary, úyaty, janayqayy, ýlken jarylysy, yshqynysy sekildi. Abaydan keyin kelgen Shәkәrim de tyghyryqqa tirelgen últty «qazaqtyng jamany joq, jamannan amany joq» dep  sipattaydy. Tipti búl júrttyng ishinde jýruge jýregi daualamaghan abyz Sayatqoragha sapar shegedi. Abay da, Shәkәrim de últtyng taghdyryna jauap beretin jan retinde moyyndaryna paryz arqalap tughan aulie adamdar ghoy. 23 jylyn «qazaqqa jol kórsetem» dep jalghyz sapar keshken abyz Shәkәrim Ar iliminen eki nәrseni bólip alyp shyghady. «Sen әdiletke ghana jaq bolyp, bilim izde. Halyqqa enbek et» degenge sayatyn qaghidattar edi búl. Tolstoy, Gandi, Budda sekildi últtyng әbden túiyqqa tirelip, joghalardyng aldyndaghy ersi, oqys izdenisterge, qadamdargha baruy sekildi qúbylys búl da. Qazaq aspanyn torlaghan qara týnekting qara búlty Shәkәrimge kórindi. Sayatqorada jalghyz jatyp, qazaqtyng sónip bara jatqan aqyl-oyyn tiriltsem degen asyl múrat Shәkәrimdi diuanaday halge týsirdi.

Abay men Shәkәrimnen keyin búl tarihy mindetti Alashorda azamattary moynyna aldy. Tarihy missiyanyng ýdesinen shyghu ýshin Alashorda qayratkerleri býkil kýsh-jigerin sarqyp, qylsha moynyn qylyshqa tosty. Osydan keyin qalyqtyng nanymy men senimine, erkindigine shire salghan Kenes ýkimeti jayghasty qazaq jerine. «Kommunizim ornatamyz», «bay men kedeydi tenestiremiz» degen siyaqty óte túrpayy úrandar, júmaqty jer betinen tabarday mәre-sәrelik bastaldy. Ózi de ýzilip әreng kele jatqan halyqtyng ózindik ekpini, qabileti, qasiyeti, bolmysy, qayrat-jigeri ýzilip-ýzilip, eng sonynda qazirgi qoyyrtpaq qalpymyzgha jettik. Bolashaq turaly boljar bolsaq, qazaq týrli tarihy jaghdaylargha baylanysty Alashorda qayratkerleri sekildi últ múraty ýshin qúrbandyqqa bara alatyn qasiyetterin joghaltty qazaq. Abay, Shәkәrim boyyndaghy últqa jauapkershilik, dýniyege paryz arqalay kelgen sonday tuys, jaratylys, bauyrmaldyqtan arylyp shyqty qazaq. Eng qorqynyshtysy osy. Qazaq qazir ózin  jaqsy kórip, ayalap, alaqanyna salyp sýietin Alashorda degen partiyany (emis-emis esinde bar) saghynady. Ózin sýigen túlghany saghynghaly bir ghasyrgha tolyp qaldy. Halyq ta jilik mayy ýzilip, qauqarsyz bolyp qurap shyqty XX ghasyrdan.  Osy kezende qazaqtyng ishinde bir tolghaq bar sekildi. Túlghalardy, Kenestik iydeologiyagha shataspaghan taza últ qayratkerlerin tua almay jatqangha úqsaydy qazaq qoghamy. Biz sonday kezende túrmyz. Onday tolqyn kelmese, Alashorda fenomeni, Alashorda qúbylysy endi qaytalanbasa, últtyng onalmasy belgili.

Al, ruhany tayanyshymyzgha, ruhany tútastyghymyz jayly sóz qozghasyq, qazaq dalasyna islamdyq din ónegesin kirgizip, sol dinning jalpyhalyqtyq dengeyge kótergen adamnyng biri, biregeyi - Ahmet Yassauy edi ghoy. Olar halyqty qalay ilandyra aldy? M.Áuezovting jazuynsha (men sol M.Áuezovting sózine imanday senem) qazaq  dýniyeni poetikalyq-epikalyq túrghada ghana qabylday alady eken. Yassauy aqyn boldy. Ol óte kórkem tilmen, poetikalyq-epikalyq, estetikalyq joghary ólshemdermen, týrli formalarmen uaghyzdady Islamdy. Sondyqtan qazaq ony qabylday aldy. Abay da, Shәkәrim de sol baghytty ústandy. Mysaly, Alashordanyng kóbi aqyn. Solardyng bәri qazaqqa sayasatty, aghartudy estetikalyq túrghyda qabyldatty. Búl talgham Alashordamen týgesildi de, Kenes odaghy kezinde últtyng talghamy ózgerdi. Kenestik dinasiytinen keyin qazaq azdy. Últ qatty ózgerdi. Qazaq jýregin joghaltty da, miy ghana júmys isteytin zombiyge ainaldy. Búl qúbyjyq qúbylys, qauipti budan. Tәuelsizdikting alghash tany atqan shaqta búrynghy qazaqtyng jýregi ólgen, onday kórkemdik talgham dengeyin joghaltqan qazaq neni bolsa da qabyldaugha beyimdelgen. Áuezov aitqan qasiyetterinen aiyrylghan halyq әrtýrli dinderding qasan, tek qana logikagha baghynghan óte qauipti jayttaryna moyyn búryp ketti. Qoryta aitqanda,  Abaydyng zamanynda onyp túrmaghan qazaq býgin de asyghy alshysynan týsip, «qoy ýstine boz torghay júmyrtqalaghan» bay-baqytty zaman keship jatyr dep aita almaymyn. Osy týrimizben modernizasiya jolyna shygha alamyz ba? Joq, qaptaghan qalyng din, jemqor jýie bolashaqtyng jarqyn kelbetin elestetuge mýmkindik bermey otyr.

 

«Qazaq әdebiyeti» gazeti

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5443