- Biyl tәuelsizdigimizdigimizge jiyrma bes jyl. Qúdaygha shýkir, osy shiyrek ghasyrgha juyq uaqyt aralyghynda әlem elderining birazy Qazaqstandy tanydy. Qol jetkizgen nәtiyjemiz de jeterlik. Áytse de memlekettik til mәselesine kelgende túsaulap qoyghanday kibirtiktep qalatynymyz ras. Sebebi qazaq tilin әli kýnge óz túghyryna qondyra almay kelemiz. Nege?

- Ras, til mәselesi býgingi kýnning ghana problemasy emes, ony keshe de qozghadyq, býgin de, erteng de qauzay beretin sekildimiz. Nege? Mәsele sonda. Tәuelsizdikke qol jetkizgennen keyin qazaq tilin jalpy halyqtyq til etu ýshin talpynystar jasaldy. Tipti Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng ózi de til mәselesine qatty kónil bóldi. Memleket basshysy ózining «Úly dala úlaghattary» degen kitabynda: «Til turaly sóz – eng jandy jerimiz. Alash arysy Mústafa Shoqaydyn: «Últtyq ruhtyng negizi – últtyq til» deytin sózi bar.

Arghy-bergi tarihty aqtaryp, әlem memleketterining til turaly tújyrymdaryna zer salsaq, ózining tilin «Ana tili» dep dәripteytin de, ardaq tútyp qadirleytin de júrttyng biri - qazaq halqy eken. Ata-babanyng úly dәstýrin, tarihy men shejiresin, әni men jyryn tughan tilinde tyndap, jýregine úyalatyp ósken úrpaqtyng ókili retinde qazaq tilining býgini men bolashaghyna erekshe mәn beremin.

Áriyne, onyng keshegi postkenestik kezende joly tar, orny tómende bolghanyn bәrimiz bilemiz. Otarlyq qúrsaudyng temir qaqpany ana tilimizding adymyna shider salyp, damuyna kedergi keltirdi. Til shúbarlandy, onymen birge dil túmandanyp, sana kýmәndandy. Sana sergiter sanylaq tilimizding túsalghan kezi edi ol. Ony býgingi úrpaq – biz úmytsaq, keler úrpaq odan әri janylyp, jaza basuy mýmkin. Últtyng úly qazynasy – «Ana tilin jana ghasyrdyng biyigine abyroymen alyp shyghu – býgingi úrpaqtyng parasatty paryzy»,- dep jazady Elbasy. Tipti «qazaq qazaqpen qazaqsha sóilessin» degendi aitugha mәjbýr boldy. Búl onyng óz tiline degen janashyrlyghy dep bilemin.

Degenmen elimizde tilding jayyn kýitteytin zang da bar, baghdarlama da jeterlik. Biraq sony jóndep iske asyrugha kelgende qúlyqsyzdyq tanytu etek alghan. Sebebi Ýkimettin, ya bolmasa Parlamentting otyrystary negizinen orys tilinde ótedi. Búl ózekti órteytin shyndyq әri ókinish. Nege qazaq tilin yaghny memlekettik tildi jalpy halyqtyq til ete almay otyrmyz. Álde oghan óremiz jetpey me? Joq. Jetedi. Tek yntanyng joqtyghy. Bary osy.

-Bәlkim, Memlekettik til jóninde jana zang qajet shyghar?

-Mәsele oghan da tirelip túrmaghan siyaqty. Eng bastysy, qolda bar zandy oryndauda. Osyghan niyetimiz dúrys bolmay túr ghoy. Biz kóbine memlekettik tilden góri resmy tilge jýginemiz. Mәsele sonda. Degenmen auzymyzdy qúrghaq shóppen sýrte beruge bolmas. Azdap talpynys, ilgerileu bar. Ásirese, Qazaqstandy Otanym dep tanyghan ózge últ ókilderi arasynda seng búzyldy. Qazaq tilin ýirenuge qúlshynysy artty. Solargha qoldau kórsetu kerek. Demek qoghamymyzda, qarapayym halyq arasynda til ýirensek degen talpynys basym. Ony joqqa shygharugha bolmaydy. Eng manyzdysy memlekettik tildi biyliktegi shekpendilerding ózi qolgha alyp, ýlgi kórsetui kerek-aq!

-Keyde maghan halyq «ana tili men memlekettik til» degendi ajyrata almaytyn siyaqty kórinedi.

- Onyng ras. Ana tili degen bar. Memleketting tili degen bar. Ana tili әrkimning ózi ýshin qajet. Ol óz ýiinde әdet-ghúrpyn saqtau ýshin qajetti qarym-qatynas tili. Ana tili jalpy úghym. Sizding de ana tiliniz bar, mening de ana tilim bar, kәristing de, orystyng da, úighyrdyng da ana tili bar. Al memleketting tili degen, ol jalqy úghym.

Memleketting tili Qazaqstanda túratyn barlyq halyqqa ortaq til boluy shart. Til ortaq bolmay, qogham toptaspaydy, bir arnagha úiyspaydy, birikpeydi. Osydan onshaqty jyl búryn Qazaqstan halqy assambleyasynyng otyrysynda Elbasy Núrsúltan Nazarbaev: «Qazaq tili memlekettik til retinde bәrimizdi eng negizgi úiystyrushy faktor» degen-di. Shyndyq osy. Demek tildi bilu ýshin bәrimiz kýsh saluymyz kerek. Qysqasy, til bilu ýshin ne kerek? Eng bastysy, niyet kerek, yqylas kerek. Qajet bolsa, talap etu kerek. Sonda ghana qazaq tili óz dengeyine kóterile alady.