«100 naqty qadamdy» jýzege asyru - barshamyzdyng mindetimiz. Búl turaly «Ontýstik Qazaqstan» gazeti tilshisining Ekonomika ghylymdarynyng doktory, professor, OQO boyynsha memlekettik kirister departamentining basshysy Altynsary ÝmbetÁliyevpen súhbatynda aityldy. ***

- Altynsary Dýisenbekúly, Siz basqaratyn departamentke Últ jospary boyynsha qanday mindetter jýktelgen?

- Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev jariyalaghan, Memlekettik damudyng bes institusionaldyq reformasyn jýzege asyrugha baghyttalghan «100 naqty qadam» Últ josparynda salyq jәne keden sayasatyna qatysty 37-45-qadamdarda, yaghny 9 qadamda, salyq jәne keden sayasatyn ontaylandyru, mýlikti jәne qarjyny zandastyru resimderin onaylatu, kiristi jәne shyghysty jalpy jariyalaudy kezen-kezenmen engizu, salyq deklarasiyalaryn qabyldau jәne óndeuding ortalyq jelisin qúru, sonday-aq, tәuekelderdi basqaru jýiesin engizu mindetteri qoyylyp otyr.

- Mýlikti jәne qarjyny zandastyru resimderin onaylatu turaly ne aitasyz?

- Preziydentimizding saliqaly sayasatynyng arqasynda, elimizde ýshinshi ret, mýlikter men qarajattargha raqymshylyq aksiyasy 2014 jyldyng 30 mausymynda jariyalandy. Osy baghytta júmystar jýrgizilip jatqandyghy jәne aksiyanyng merzimi aghymdaghy jyldyng sonyna deyin úzartylghany barshanyzgha mәlim. Oqyrmandargha aita ketetin jәit, Qazaqstan Respublikasynyng aumaghynda ornalasqan mýlikterdi jariya etuge jergilikti atqarushy organdarda qúrylghan komissiyagha ótinish berilui tiyis. Al, respublika aumaghynan tys jerde ornalasqan jyljymaytyn mýlikterdi, aqshany, baghaly qaghazdardy jәne zandy túlghalardyng jarghylyq kapitalyndaghy qatysu ýlesi turaly jariyalau, memlekettik kirister organyna deklarasiya tapsyru arqyly jýzege asyrylady. Arnayy zangha engizilgen ózgerister men tolyqtyrulargha sәikes, aghymdaghy jyldan bastap aqshany jәne jyljymaytyn mýlikti jariya etu tәrtibi onaylandyryldy. Naqtyraq aitatyn bolsaq, aqshany jariya etudi eki týrde jýrgizuge bolady. Aqshany bank shotyna salu (audaru) arqyly jariyalaghanda, 10 payyz jariya etu alymy tólenbeydi jәne bank shotynda túrghan aqshany kez kelgen maqsatta júmsaugha bolady. Mysalygha, bizneske salugha, jyljymaytyn mýlikti satyp alugha jәne basqa da qajettilikterge jarata alady nemese bank shotynan aluyna da mýmkindik bar. Al, naqty ainalymda jýrgen aqshany bank shotyna salmay, jariya etken jaghdayda, 10 payyz jariya etu alymy tólenedi. Sonymen qatar, osy eki jaghdayda da memlekettik kirister organdaryna kelip, arnayy deklarasiya tapsyryluy tiyis. Jyljymaytyn mýlikti jariya etuge keletin bolsaq, biyldan bastap Qazaqstan Respublikasy aumaghynda túrghan jәne zandy týrde resimdelgen mýlikti jariya etu ýshin memlekettik kirister organyna arnayy deklarasiyany jәne aqparattardy rastaytyn ózge de qújattardy tapsyrsa boldy. Al, Qazaqstan Respublikasynan tys jerde ornalasqan jyljymaytyn mýlikti jariya etken jaghdayda, osyghan qosymsha, jýginushi túlghanyng ózi arnayy deklarasiyagha belgilegen mýlik qúnynan 10 payyz alym tóleydi. Múnday jaghdayda, mýlikting baghalau qúnyn rastaytyn qújat talap etilmeydi.

- Mýlikti jariya etu boyynsha qanday júmystar atqaryluda jәne nәtiyjeleri turaly aityp ótseniz?

- Mýlikti jariya etu aksiyasyn halyq arasynda keninen nasihattau júmystaryn tiyimdi jýrgizu maqsatynda bizding departament pen oblys әkimdigi arasynda birlesken media-jospar bekitilgen. Aghymdaghy jyldyng 8 aiynda jalpy oblys boyynsha mýlikti jariya etu baghytynda búqaralyq aqparat qúraldary arqyly 1221 maqala jariyalandy, telearna arqyly 537 mәrte sujet berildi, internet resurstaryna 343 habarlama ornalastyrylyp, 1549 seminar-kenes pen «dóngelek ýstel» mәjilisteri ótkizildi. Odan bólek, oblys, audan ortalyqtarynyng kórnekti jerlerine mýlikti jariya etu aksiyasy turaly 217 bilbord ilindi. Sonymen qatar, biz osy baghytta «ashyq esik» kýnderin ótkize otyryp, halyq arasynda tuyndaghan súraqtargha týsindirmeler berdik, bukletter men jadynamalar tarattyq. Mýlikti jariya etude tiyimdi atqarylghan júmystardyng nәtiyjesinde, bizding oblys respublikada alghashqy ýshtikting qatarynda keledi. Statistikalyq mәlimetke sýiensek, jergilikti atqarushy organdarda qúrylghan komissiyalar jalpy somasy 75,3 mlrd. tengeni qúraytyn 8190 ótinish qabyldapty. Onyng 1185-i kommersiyalyq nysan (21 mlrd. tenge), 119-y túrghyn ýige jatpaytyn nysan (1 mlrd. tenge) jәne 6 886-y túrghyn ýy boyynsha ótinishter (53 mlrd. tenge). Býgingi tanda, osy qabyldanghan ótinishterde kórsetilgen 6 571 nysangha (57 mlrd. tenge) raqymshylyq jasalsa, 1071 ótinish (13,2 mlrd. tenge) keri qaytaryldy. Al, 548 ótinish (5,2 mlrd. tenge) qaralu ýstinde. Memlekettik kirister organdary tarapynan býginde Qazaqstan Respublikasynan tys ornalasqan jyljymaytyn mýlikter boyynsha 342,2 mln. tengeni qúraytyn 26 ótinish iyesining mýlkine raqymshylyq jasalyndy. Atap aitsaq, Ózbekstan Respublikasynan - 17 (8 mln. 350 myng tenge), Birikken Arab Ámirlikterinen - 5 (327 mln. 147 myng tenge), Týrkiya memleketinen - 2 (5 mln. 984 myng tenge) jәne Resey Federasiyasynan 2 (697 myng tenge) ótinish qabyldanyp, jariya etildi. Jyl basynan beri oblysymyzdyng 366 azamaty 29,1 mlrd. tenge kóleminde aqsha qarajattaryn jariya etti. Al, el aumaghyndaghy jyljymaytyn mýlikterge qatysty qúny 571,2 mln. tengege teng 2 ótinish boyynsha raqymshylyq jasalyndy. Mýlikti jariya etu aksiyasy halyqqa qolda bar mýlikti jariya etip, zandy ainalymgha engizuge mýmkindik beredi. Sondyqtan barlyghynyzdy, jalpygha birdey deklarasiyalau aldynda, osy mýmkindikti tolyq paydalanyp qalugha shaqyramyn.

- Altynsary Dýisenbekúly, memlekettik manyzgha ie qújat - «100 naqty qadam» Últ josparynyng 42-qadamynda 2017 jyldyng 1 qantarynan bastap memlekettik qyzmetkerler, odan keyin barlyq azamattar ýshin kiris pen shyghysty jalpy jariyalau kezen-kezeng boyynsha engiziledi delingen. Osynyng mәnisin týsindirip berinizshi?

- Jogharyda aityp ótkenimdey, mýlikti jariya etu aksiyasy - jalpygha birdey deklarasiyalau nauqanyna dayyndyq. Jalpygha birdey deklarasiyalaudyng birinshi kezeni 2017 jyldan bastalady. Alghashqy kezekte deputattar, memlekettik qyzmetkerler, memlekettik kәsiporyn qyzmetkerleri, sudiyalar jәne Últtyq kompaniyalardyng ókilderi kiris pen shyghystaryn jariyalay bastaydy. Osy jobany talqylau kezinde mynaday ortaq sheshim shygharyldy, memlekettik kәsiporyn qyzmetkerleri 2020 jyldan bastap deklarasiya tapsyrsa, últtyq kompaniyada júmys isteytinder ózderimen birge júbaylary da kiristeri men shyghystaryn rastaulary qajet. Ekinshi kezende, yaghny 2020 jyldyng sonyna deyin halyqtyng qalghan bóligi deklarasiyalaugha qatysatyn bolady. Býgingi tanda Memlekettik kirister komiyteti tarapynan deklarasiya nysandarynyng jobasy aiqyndalyp, taldau-talqylaudan ótude. Sonymen qatar, deklarasiya tapsyratyn ókilderding sanyn anyqtau júmystary jýrgizilude.

- Ózinizge mәlim, «100 naqty qadamnyn» 43-qadamynda salyq deklarasiyasyn qabyldau men óndeuding ortalyq jelisin qúru turaly tapsyrma berilgen bolatyn. Búl baghytta qanday júmystar atqaryluda?

- IYә, jalpygha birdey deklarasiyalau bastalghan shaqta memlekettik kirister organdary onyng uaqtyly qabyldanuyn jәne óndeluin tolyqqandy qamtamasyz etu ýshin QR Ýkimetining qaulysymen «Azamattargha arnalghan ýkimet» memlekettik korporasiyasy qúryldy. Ol býgingi tanda nәtiyjeli júmys atqaruda. Endigi jerde deklarasiyalardyng uaqtyly qabyldanuyn qamtamasyz etude eki birdey mekeme, memlekettik kirister organdary men memlekettik korporasiya birlese júmys jýrgizetin bolady.

- Tәuekelderdi basqaru jýiesi degenimiz ne? Ol kimge tiyimdi?

- Jalpy, tәuekel sózi salyq tóleushining memleketke núqsan keltiruin nemese solay bolu mýmkindigin, sonday-aq, salyq mindettemesin oryndamaudy jәne tolyq oryndamau yqtimaldyghyn bildiredi. Sondyqtan tәuekelderdi basqaru jýiesi taldau, zerdeleu júmystary arqyly salyq tóleushilerding salyqtan jaltaru joldaryn anyqtaugha jәne tiyisti sharalar qoldanugha kómektesedi. Tәuekelderdi basqaru jýiesi arqyly kedendik jәne salyqtyq tekserulerdi retteu kózdelip otyr. Yaghni, zanbúzushylyqqa jol bermegen kәsipkerler salyqtyq jәne kedendik tekserulerge úshyramaydy. Preziydentimizding bergen tapsyrmasyna oray engizilgen osy reformanyng arqasynda zandylyqty búzbaghan kәsipkerge baqylau organdary tarapynan eshqanday tekseru jýrgizilmeydi. Yaghni, salyq tóleushi óz mindettemesin tolyq oryndasa, salyqtyq tekserulerge ilinbey, óz biznesin alansyz jalghastyra beredi.

- «100 naqty qadamnyn» 44-qadamynda janama salyq salu tetikterin jetildiru turaly mәsele qoyylghany anyq. Býginde atalghan tapsyrmanyng oryndalu barysy qalay?

- Aghymdaghy jyly Qazaqstan Respublikasy Últtyq ekonomika jәne Qarjy ministrlikteri men biznes qauymdastyqtary ókilderinen qúralghan júmys toby Salyq jәne Keden kodeksterining ornyna jana Memlekettik kirister kodeksin dayyndau júmystaryn jýrgizude. Búl mәsele tónireginde kóziqaraqty oqyrmandar habardar bolsa kerek. Jana kodekske Últ josparynyng 44-qadamyndaghy janama salyq salu tetikterin jetildiru tapsyrmasyna sәikes, biznesting salyq salu prinsipterin ózgertip, qosylghan qún salyghynyng ornyna satudan salyq aludy engizu kózdelip otyr. Memlekettik kirister kodeksine qatysty salyq tóleushiler tarapynan kýn sayyn týsip jatqan úsynys, pikirlerdi jogharyda atalghan júmys tobyna talqylaugha joldaudamyz. Býgingi súhbatty paydalana otyryp, salyq tóleushilerdi osy salyq mәselesine baylanysty kókeylerinde jýrgen qanday da bir úsynys, pikirleri bolsa, jana kodeksti әzirlep jatqan júmys tobynyng qarauyna joldaugha shaqyramyn. Eger búl mәselede azamattar kóbirek pikir bildirse, onda halyqtyng kónilinen shyqqan jana Memlekettik kirister kodeksine qol jetkizgen bolamyz.

- Jana kodeks jobasynda qosymsha qún salyghynyng ornyna satudan salyq aludy engizu josparlanuda dediniz. Búl jóninde ne aitasyz?

- Últ josparynyng 44-qadamynda biznesting salyq salu prinsipterin ózgertu, onyng ishinde qosylghan qún salyghynyng ornyna satudan salyq aludy engizu mәselesi qazirgi tanda qyzu talqylanuda. Sarapshylardyng pikirinshe, satudan salyq aludyng birqatar tiyimdilikteri bar. Mәselen, «Obnal» súranysy tolyq joyylady, salyqtyq jýkteme tómendep, ol óz kezeginde biznesting damuyna jol ashady. Deldaldyq qúrylymdar qysqaryp importtaushygha da, óndirushige de, birdey salyqtyq jýkteme qalyptastyrylady. Sonday-aq, auyl sharuashylyghyna salyqtyq jýktemeni tómendetu sekildi basqa da tiyimdilikteri bar. Satudan salyq aludyng taghy bir paydasy, әkimshilendiru júmystary jenildep, budjet týsimderi úlghaya týsedi. Al, bizneske salyq jýktemesi azayyp, «kólenkeli ekonomika» ainalymyndaghy qarjylaryn jaryqqa shygharugha mýmkindik tuady. Sonda biznesti úsaqtau arqyly salyqtan jaltarudyng qajettiligi bolmaydy. Jәne salyq tekserulerinen qoryqpay, qoghamgha baghyttalatyn әleumettik shyghyndardy úlghayta alatyn edi. Satu salyghyn engizu mәselesi әli keninen zerdelenude, sondyqtan songhy sheshimin kýteyik.

- Últ josparynyng 45-qadamynda kiriske jәne shyghysqa salyq esebin mindetti týrde engizu arqyly qoldanystaghy salyq rejiymin ontaylandyru qajettigi aitylghany belgili. Osyghan baylanysty memlekettik kirister departamenti qanday is atqaruda?

- Qoldanystaghy Salyq kodeksinde qaralghan salyq rejiymin ontaylandyru arqyly kiriske jәne shyghysqa salyq esebin mindetti týrde engizsek, elimizdegi shaghyn jәne orta biznes ókilderine aitarlyqtay jenildik tuatyn edi. Osynday jaghdayda shaghyn jәne orta biznes qoghamda zor әleumettik ról atqaryp qana qoymay, budjetke eleuli salyq týsimderining týsuin qamtamasyz etedi. Elbasynyng kәsipkerlikti qoldauynyng arqasynda bizding ónir búl salada ýlken jetistikterge jetip, ekonomikalyq órkendeuding ýlgisine ainalyp otyr. Oblysta shaghyn jәne orta biznes nysandary 207 myndy qúrap, onda býginde 340 mynnan astam adam enbek etude. Aghymdaghy jyldyng 8 aiynda memlekettik budjet týsimining 55 payyzy osy salagha tiyesili, al, olardan týsken salyq 81,7 mlrd. tengeni qúrady. Memlekettik kirister organynyng basty mindetterining biri salyqtyq, kedendik tólemderding tolyq jәne uaqytyly týsuin qamtamasyz etu. Departament aghymdaghy jyldyng 8 aiynda memlekettik budjetke mejelengen jospardy 134 payyzgha artyq oryndady. Nemese naqty 203,5 mlrd. tenge óndirip, budjet tabysyn qosymsha 51,5 mlrd. tengege eseledi. Týsimderding ósu qarqyny 152,7 payyzgha jetti. Búl ótken jyldyng 8 aiymen salystyrghanda memleket qazynasyna 70,2 mlrd. tenge artyq qarajat óndirildi degen sóz. Onyng ishinde, budjetter kesindisinde toqtalatyn bolsaq, respublikalyq budjetting jospary 151,5 payyzgha oryndaldy. Naqty 130,9 mlrd. tenge óndirilip, budjet jospardan tys 44,5 mlrd. tengemen qamtamasyz etildi. Ótken jyldyng osy kezenimen salystyrghanda, respublikalyq budjetke 59,9 mlrd. tenge artyq týsim týsti. Jergilikti budjet boyynsha boljamdy jospar 65,6 mlrd. tenge bolsa, 72,6 mlrd. tenge naqty óndirilip, jospardyng oryndaluy 111 payyzdy qúrady. Nemese jergilik ti budjet qorjynyna 7 mlrd. tenge artyq qúiyldy. Ótken jyldyng osy kezeninde jergilikti budjetke 62,3 mlrd. tenge týsken bolsa, biylghy týsimderding ósu qarqyny 116,5 payyzgha úlghayyp, 10,3 mlrd. tengege artty. Josparly týsimderden basqa, departament tarapynan qosymsha kiris kózderin anyqtau, óndiru júmystary da qarqyndy jýrgizilude. Nәtiyjesinde, memlekettik budjetke qosymsha 11,7 mlrd. tenge óndirildi. Onyng 5,8 mlrd. tengesi respublikalyq budjetke (týsimder ishindegi ýlesi 6,7 payyzgha ten), 5,9 mlrd. tengesi jergilikti budjetke (týsimder ishindegi ýlesi 9,4 payyzgha ten) tiyesili. Jalpy, qoyylyp otyrghan mindetterding barlyghy da óte manyzdy. Salyq pen keden sayasatyn ontaylandyru, birinshiden, halyqqa qolayly jaghday tughyzady, ekinshiden, salyq tóleushiler, syrtqy ekonomikalyq qyzmetke qatysushylar jәne memlekettik kirister organdary qyzmetkerleri arasyndaghy qarym-qatynasty sózsiz jaqsartugha alyp keledi. Sonday-aq, memlekettik qyzmetting sapasyn jәne halyqtyng memlekettik kirister organyna degen senimin arttyryp, sybaylas jemqorlyqtyng aldyn alugha zor yqpalyn tiygizeri anyq. Sondyqtan oqyrmandargha rahmetimdi aita otyryp, Sizderding biznes salasynda mol tabystargha jetip, memleketimizding mәdeniyetti salyq tóleushileri bolularynyzgha tilektespin.

  -Ángimenizge rahmet. Súhbattasqan Ánuar JÚMAShBAEV. 

Abai.kz