Kózqaman – kóne zamannan qalghan eng qorqynyshty sóz. Eng qorqynyshty bolatyn sebebi, әigili mәngýrtke qaraghanda kózqaman ózi shyqqan últqa, halyqqa myn-myng mәrte qaterli. Búl sózding maghynasyn shyn úqqan jan shoshyp qana qoymaydy, jan-jýregi shyrqyrap ghúmyr júlyny ýziluge shaq qalady. Býgingi sóz osy jóninde.

«Kózqaman» degen kókbýie sózdi sóilemning basyna keltire bergen sebebimiz onyng asa qaterli, myng qyrly maghynasynan kópshilik qauym beyhabar dep oilaymyz. Kózqamandy uikiysózdikten súrasanyz, «Búl maghynanyng anyqtamasy berilmegen. Óz anyqtamanyzdy úsynynyz» dep túr. Osyny kóre túryp, óz boljamymyzdy úsynugha batyldanghanymyz ýshin aldyn ala keshirim súraymyz. Sonymen, «kóz» jәne «qaman» degen eki sózden qúralghan san qyrly bir maghyna. Kóz – adamnyng kәdimgi kóru mýshesi. Al qaman – degen she?! Shamasy ol «qamastyru» degen sózding týbiri boluy әbden yqtimal. Búl kózdi aldap qamastyru nemese shaghystyru maghynasyn beredi.

Bala kezimizde búl sózdi ýlkender paydalanatyn. Mәselen, qyz aittyratyn bolsa, «Áy, kózqaman bolmasyn. Dúrystap jón-josyq jýrgizersin!» deytin. Búlay aituynyng terenine boylasan, qyz kórikti de tartymdy bolghanymen, tәlim-tәrbiyesi men iba-әdebi qalay eken, sol jaghyna kóbirek mәn ber degendi bildiredi. Yaghny siqyrgha suarylghan súlulyghymen kózindi qamastyrmasyn, shaghystyrmasyn, sóitip týpki pighylynan adastyrmasyn degeni. Bizding elding ýlkenderi kóne zamanda kókbýie bolghan sózdi bertinde, birtalay júmsarghan kýiinde osylay paydalanatyn. Ásilinde, kózqamannyng týp-tórkini mýlde bólek.

Akademiyalyq әngime

On segiz jyl búryn Bishkek arqyly Tashkentke kelgen akademik Rahmanqúl Berdibay «Núrly jol» respublikalyq gazetine kózqaman jóninde kólemdi maqalasyn eki bólip bastyrdy. Aytqandary aiday kelip jatqan aqsaqal akademikti alghash jәne songhy ret kórgenimiz sol boldy. Áytpese dәrisin tyndap, shәkirti bolyp, kókirek kózin tikeley ol kisiden ashqan jerimiz joq edi. Biraq, shәy ýstindegi sol bir úzaq әngime tәuelsizdikting әldiyinde jýrgen bizding jýrekti әlem-tapyraq etti. Kózqaman degen kókbýie sóz bostandyqtyng buyna asyp-tasyghan kónilimizdi sap basyp, kýmәni kóp sansyz oidyng jeteginde empendetip jiberdi. Sol kýnderden beri eki day bolghan oidyng qaraly jaghy basymdyq alghan song ýlken tәuekelmen osy taqyrypqa qalam tartqaly túrmyz.

Este joq erte zamanda qytay men qyrghyz úzaq soghysypty. Az qyrghyzdy júdyryqtay júmyldyrghan Manas batyr tynymsyz shabuyldaghan qalyng qytaygha toytarys jasap, qalayda boy bermeytin bolypty. Sózi mayda, qadamy úsaq, biraq qulyghy men qatygezdigi tym terende jatatyn qytaylar amal-aylasy tausylghan song Manas batyrdyng besikten beli shyqpaghan nemere inisin úrlap әketedi. Sóitedi de, onyng boyy men oiyna qytaydyng ruhany qúndylyqtaryn barynsha sinirip tәrbiyeleydi. Áytse de, qyrghyzdyng tilin ýiretip, salt-dәstýri men mәdeniyetinen de habardar etedi. Biraq, óz últynyng ruhany qúndylyqtaryn jek kóretin, mýmkindigi tusa tәrk etetin «adam» etip ósiredi.

Sol bala er-azamat bolyp jetilgende Manas batyrmen baylanysudy tapsyrady. Kózining jasyn kóldetip, jat júrtta jәbir kórip jýrgenin aityp batyrgha sәlem joldaghan balanyng esimi Kózqaman edi deydi. Qaharman aghasy qytaymen soghysta qaza tauyp, qayghynyng terenine batyp jýrgen Manas batyr sәlemdi estigen boyda, «mýmkindik tusa elge jet» degen jyly jauap jiberedi. Jyly jauapty jany qalap jýrgen Kózqaman kóp qiyndyqpen qytay qolynan qútylyp shyqqan bolyp elge keledi. Biraq onyng keskin kelbeti naghyz qyrghyz bolghanymen tili men dili, ruhany qúndylyghy men jan qúmary, sonday-aq qúlyq-qúlqyny mýlde bólek, bóten edi.

Osy orynda anyqtap alatyn jәit, Kózqamannyng dәstepki esimi mýlde basqa boluy yqtimal. Ol Manastyng aldynda qyrghyz halqyna jan-dilimen qyzmet etip jýrgenge úqsaghanymen, onyng kózin ala bere qyryq qúbylyp, óz últynyng san myng jyldyq salt-dәstýri men ruhany jan-dýniyesin bayytatyn eng qasterlisi – tili men diline qarsy astyrtyn ghana is jýrgizetin. Ondaghy týpki pighyly qyrghyzdyng tili men dilin birtindep joyyp, barlyq últtyq qúndylyqtarynan aiyryp, qytay biyligine qúlaq kesti qúl bolu asa mәrtebeli qyzmet ekenin últ sanasyna tam-túmdap tynymsyz sinire bermek. Kózqamannyng búl tirligin kórgen, týpki niyetin tolyq sezgen qyrghyz aqsaqaldary onyng ekijýzdi isi men bir kýnde qyryq qúbylatyn qylyghy men qúryq boylamaytyn qulyghyna qarap jәne kózdi ghana aldaytyn, mýlde jýzege aspaytyn joba-josparlarmen Manastyng aqyl-oyyn qamastyryp jýrgenin úghyp, onyng últqa qarsy osy pighylynan eshqashan ainymaytynyn anyq týsingen song ony Kózqaman dep ataghan. Sóitip, barlyq aqyl-aylasy men qarymdy qabiletin tek qana óz halqynyng jaratylysyna qarsy júmsaghan, osy eng kýnәhar әri haram iske býkil ghúmyryn arnaghan Kózqamannyng dәstepki esimi el jadynan óshken.

Endi Manas hannyng jayyna qayta oralsaq, memlekettik qyzmette kenesshisi bolyp kóp istegen Kózqaman, batyrdyng erek yqylasyna bólenedi. Últqa qarsy qúitúrqy әm qanqúily әreketining bәrin astyrtyn jýrgize beredi. Aqyr sonynda qojayyndarynan joghary búiryq kelgende, Manasty óltiru amalyn qarastyra bastaydy. Tapqan amaly hannyng ómirine shyn qater tóndiredi. Han shatyryndaghy әskerdi kórshi aimaqqa ótirik júmsap, jóneltedi. Sóitedi de, Manasty ýiine shaqyryp, uyty mol u qosylghan araq berip, janymen arpalysyp jatqan batyrdyng basyn shapqaly úmtyla bergende Manastyng qatyny Qanykey men qyzmetshisi Aqayar jetip ýlgiredi. Qanqúily isin amalgha asyra almay qalghan Kózqaman el kózinen ghayyp bolady. Biraq óz últyna, yaghny qyrghyz halqyna qarsy is-әreketin bir sәtke de toqtatqan emes. Onyng ýrim-bútaghy býginge jetken degen de anyz bar. Tipti qyrghyz asyp qyr qazaghyna da kelgen be!? Kónilde osynday bir kilegey túr.

Manastyng qamqory әri qorghany bolghan bәibishesi Qanykey qatyn batyrdy on kýn boyy emdep, qayta tiriltip alady da atqa qondyrady. Epos әri qaray jalghasyn tabady.

Býgingi kózqamandar kimder?

Mahatma Gandi: «Otarshylardyng tәrbiyesinen shyqqan elita – óz halqynyng eng basty jauy» degen. Adamy mәdeniyetting eng biyigine shyqqan kýreskerding búl týinekti týiinin biz qazir oqyp otyrmyz. Al akademik Rahmanqúl Berdibay әlemdegi eng beybit jannyng búl tújyrymymen ótken ghasyrdyng sonau da sonau jyldary tanysqan boluy bek yqtimal. Óitkeni, kókbýie sóz kózqaman úghymyn keudesinde úzaq alyp jýrgeni anyq bayqaldy. «Miyna myn-million iyne bolyp qadalyp, óz janyn óz shashy shabaqtaghan mәngýrtting ayanyshty hәli mәlim. Al kózqamandar bilimdi, aqyl-esi býtin, dýniyejýzi tarihy men ekonomikasynan sóz qozghaghanda jeldey esedi. Tipti, kitap ta jazatyn sanasy bar. Biraq olardyng bilimi óz últyna janasymy joq kosmopolittik bilim. Kózqamandardyng qazirgi múragerleri óz ana tilin bilmeydi. Halyqtyng salt-sanasyn mansúqtaydy. Elining tarihyn qadir tútpaydy. Eng qasirettisi sol, elinde bolyp jatqan qúbylystargha óz últynyng maqsat-múraty túrghysynan emes, basqa bir elding kózqarasy men dýniyetanymy biyiginen qaraydy. Sondyqtan óz últy bylay túrsyn, ózin tughan ata-anasyn tanudan qalatyn beyshara mәngýrtke qaraghanda kózqaman әlde qayda qauiptirek. Osy jaghday  janymdy qatty qinaydy» dep kókiregi tola kýrsingen-di qart akademiyk.

Jaratqan qatelesip, jaza basqannan saqtasyn! Búl jerde kýlli adamzatqa beybit kýresting ýlgisin kórsetken Gandy men qazaq janyn eng tereng bilgen ghúlama ghalym adasqan ba degen kónilde bir kidi bar. Sebebi, sol Gandiyding tirligimen parapar is atqarghan, býkil sanaly ghúmyryn qazaq júrtynyng azattyghyna baghyshtaghan, qajet kezinde ómirin de qighan Álihan Bókeyhan bastaghan «Alashorda» qayratkerleri de otarshy elding bilimin alyp, tәrbiyesin kórmep pe edi. Olardy qalay ghana auzyng baryp...

Alayda akademik óz ana tilinen jerip, ony ýirenuge talpynbay otyrghan, sonday-aq óz halqynyng dili men dinine jәne myndaghan jyldar boyy qalyptasqan salt-dәstýrine, jannan qymbat qúmary bolghan últtyq qúndylyqtaryna teris qaraghan qandastaryn kózqaman dep tanydy. Múnday adamdar san qily jolmen biylikke jetip, odan aiyrylyp qalmau ýshin óz últynyng mýddesine ýnemi qarsy shyghyp, otarshy elding múraty ýshin tolassyz qyzmet etetinin kýiinip aitty.  «Olar, yaghny kózqamandar jan jyluy men jýrek qalauyn tek qana ózin tәrbiyelegen jәne oqytqan otarshy elden izdeydi. Sebebi, olargha ózi shyqqan halyqtan qorghan bolatyn jәne «asyl múratyna» jetkizetin sol otarshy el. Sondyqtan kózqamandar óz halqynyng tarihyn, әdebiyetin, mәdeniyetin tanyp, talghap bilgisi kelmeydi. Últtyq ónerinen lәzzat alu bylay túrsyn, tipti jәy tamashalaugha da jany qas. Al otarshyldardyng tamyrsyz tarihyna bas úryp, solardyng mәdeniyeti men ónerine tabynumen bolady. Endi Alla Taghala ynsap-qayyr bermese, Elbasy týzep jónge salmasa últ qúndylyqtaryn qiratyp kele jatqan qazirgi kózqamandardyng beti tym qatty» degende jan-dýniyemiz shyrqyraghan biz, janshylyp qala jazdaghanbyz. Sóite túryp namys otyn lapyldatyp, ashu arghymaghynyng tizginin aghytqanymyz da ras.

          Áytkenmen ashu atyn jóneltip, aptyghymyz basylyp, ainalagha bayyppen qaraghanda akademik bildirgen pikirding bir parasyn teristedik. Óitkeni, ózimiz jaqsy biletin bertindegi memleket jәne qogham qayratkeri Mihail Esenәliyev syndy tau túlgha azamattar oghan deyin de, odan keyinde bolghan. Olar týrli sebeptermen jat júrtta nemese óz elimizde ana tilinen maqúrym qalsa da oi-sanasy qalyptasyp bolghan song birer jyldyng qarasynda ruhany kemistigin jetildirip, tolyqtyrdy. Sóitti de, jotaly oilarymen júrt aldyna shyghyp últtyq mýdde men múratty qazaq aspanynda shamshyraq etip jaghugha talpynyp jýr. Alayda olardyng arqyraghan arghymaq oilarynyng aldyna qayta-qayta arqan kerip túrghandar kimder? Kópten beri kóbimizdi últtyq mýdde biyigindegi kómbege jetkizbey sandaltyp jýrgen dәl osy súraq.

«Tili joghalghan elding ózi de joghalady»

          Áytpegende, dәl qazir ýsh túghyrly til turaly oilaytyn kez be!? Ózbekte «Jana ýiindi túrghyzyp bolmay eski ýiindi búzba» degen tәmsil bar. Aytqanday, ózbek demekshi, jahandyq tilderding júmyryna jútylyp ketpes ýshin olar tayauda ghana Álisher Nauay atyndaghy ózbek tili men әdebiyeti institutyn qúrdy. Búl institut ózbek tilin týpkilikti zerttep, jetildire berumen qatar, ony óz halqynyng jәne әlemning kez kelgen týpkirindegi ózbek tilin ýirenem dep talpynys tanytqan adamgha onyng manyzy men mazmúnyn tereng sinirip ýiretudi kózdeydi. Ol jóninde tayauda ghana atalghan elge barghanymyzda bildik. Tashkentte Memlekettik Álem tilderi uniyversiyteti bar. Sol uniyversiytetting professory, Ahmet Baytúrsynovtyng til turaly ghylymy boyynsha túnghysh izdenushilerding biri – filologiya ghylymdarynyng doktory Mahambet Jýsipov degen aghamyz kafedra mengerushisi bolyp qyzmet etedi.

          Kóldeneng kóz, bayypty oy retinde Mahambet aghanyng ýsh túghyrly tilge qatysty pikirin bileyik. «Qazaqstannyng Bilim jәne ghylym ministrligining ýsh túghyrly tilge qatysty jýrgizip otyrghan sayasatyn etnosid pen genosidting júmsaq týri lingvosid dep aidarlaugha bolady. Búghan beriletin anyqtama, transúlttyq kýshterding bayyrghy halyqtyng tilin jonggha baghyttalghan әkimshilik-sayasi, sonday-aq әleumettik әri ekonomikalyq, ghylymiy-mәdeny sipattaghy keshendi sharalary bolyp tabylady. Qazir qazaq tiline qatysty, qatty qauip qylghannan aitarymyz, әlemdik tilder jergilikti tilderdi beybit týrde assimilyasiyalap jútyp qoyady. Nәtiyjesinde, qazaq tili ózining funksiyasyn tolyq atqara almay qalady. Qarjy men ghylym salasy aghylshyn tiline kóshken song memlekettik tilding tek aty ghana qalady», dedi professor. Shyndyqqa tura qarasaq, aghylshyn tilin qalasaq ta, qalamasaq ta  qalayda ýirenuge mәjbýrmiz. Al qazaq tilin, yaghny memlekettik tildi Ýkimet ýnemi qoldauy kerek! Memlekettik til turaly zanda da osylay bekitilgen.

Til turaly osy jaghdayattardy óte jaqsy bile túryp, kózqamandyq tirlikke qaray ayaq basuymyzdyng sebebi nede? Kórshi Reseyding preziydenti Vladimir Putin orys tilining tynysy tarylyp barady dep dabyl qaghyp otyrghanda, әr isin myng oilap bir týietin ózbek әlemdik tilderge jútylyp ketpeuding amalyn qarap, memlekettik tilining mәrtebesin kóteruge tútas bir institut qúryp jatqanda, bir shókim qazaqtyng ana tiline qatysty qazirgi tirligin qalay týsinuge bolady? Óz mýddesin óte jaqsy biletin ózbekter tili men әdebiyetin qorghaytyn әri tynymsyz jetildirip túratyn tútas bir institut qúryp jatqanda, biz, qazaqtar memlekettik tildi shala-sharpy ýiretetin 5-6 ailyq kurstarmen qashangha deyin ózimizdi ózimiz aldap, ótirik júbanghan bolyp jýre beremiz. Tym qúryghanda Ýkimetimiz ben Parlamentimiz qazaqsha oilap, qazaqsha jazyp, qazaqsha sóilep, memlekettik tilge degen emeshegi ezilip túrsa bir sәri.  

Osy orynda Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng Joldauyn algha shygharsaq, bәtuәli pikirimiz nyqtala týspek. «Qazaq tili býginde ghylym men bilimnin, internetting tiline ai­naldy. Qazaq tilinde bilim ala­tyndardyng sany jyl ótken ­sayyn kóbeyip keledi. Elimiz boyyn­sha memlekettik tildi oqytatyn 57 ortalyq júmys isteydi. Olardan myndaghan azamattar qazaq tilin ýirenip shyqty, әli de ýirenude. Byltyrghygha qaraghanda biyl qazaq tilin bilemin degen ózge últ ókilderining sany 10 payyzgha ósken. Búl da biraz jayttan habar beredi. Tek songhy 3 jylda memlekettik tildi damytugha respublika boyyn­sha 10 milliard tenge bólindi. Endi eshkim ózgerte almaytyn bir aqiqat bar. Ana tilimiz Mәngilik Elimizben birge Mәngilik til boldy! Ony daudyng taqyryby emes, últtyng úiytqysy ete bilgenimiz jón» dep tújyrymdady Túnghysh Preziydent.

Demek «Ana tilimiz Mәngilik Elimizben birge Mәngilik til boldy» degen Elbasynyng mәngilik mәni bar tújyrymyn әr tarapqa tartqylap, tu talapay etkisi kelip, memleketting negizgi mýddesine qarsy tirlik qylyp jýrgender kimder? Osy súraq tónireginde oilanalyq aghayyn!

Núrbay ELMÚRATOV

Abai.kz