Senbi, 5 Sәuir 2025
Újdan 5782 0 pikir 24 Qarasha, 2016 saghat 15:06

ELBASYNYNG BAGhASYN EL BEREDI...

El biyleushilerin maqtaugha da, synaugha da negiz jetip artylady. QR Parlamentining Tәuelsizdikting 25-jylyna baylanysty Deklarasiyasyn birlesken otyrysta qabyldaghanyn  kórgende, XIY gh. fransuz filosofy Klod Gelivesiyding kóregen sózderi esime týsti: «Óz biyleushilerin betine basyp synaugha húqy joq halyqtardyn, maqtaugha da qúqy joq. Qúldardyng maqtauy eshteneni de bildirmeydi». Bizding osy parlament preziydentti synap kórgen emes, ony demek ony maqtaugha da qúqy joq. Sebebi әdil syn bardy «bar» dep, joqty «joq» dep saralap bagha beredi.

Men Quanysh Súltanovty syilaymyn da, ayaymyn da. Ol D.Qonaevty taqta otyrghanda maqtap, taqtan týskende Kolbinge únaymyn dep synaghandardyng biri. Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq komiytetining VIII (1987j.) Plenumynda is pen sózding alshaqtyghyn, sayasy senimning tómendigi, sayasy tәkәparlyq, menmendik, qúr madaq biylikting bedelin týsiretindigin aita kelip, Q.Súltanov bylay degen edi: «Osy tústa mening oiyma mynaday súraq oralady: birinshi basshylyqtyng ataghyn aspangha kótergen kim? Kóptegen belgili basshylar, ózderi Ortalyq komiytetting mýsheleri, jyldan jylgha ýdete týsti, әueli «qúrmettiden» bastap, sonan song ne sebepti «asa qúrmettige», odan keyin «kórnekti qayratkerge» ainaldyrdy? Halyqtyng arasynda qanday pikir tughyzdy, jastargha qanday ýlgi kórsetti?». («Sosialistik Qazaqstan», 17mart, 1987jyl.)  

Al preziydentti jarysa maqtaghan deputattar býgin jastargha qanday ýlgi kórsetip otyr?

«Qúldardyng maqtaghany eshteneni de bildirmeydi» degen osy emes pe?

Qazaqstandyqtar Núrsúltan Ábishúlynyng enbegine shyn baghasyn beredi, biraq jaramsaqtardyng  maqtauyn  halyq qabyldamaydy. Preziydent te qabyldamas deymin. Maqtau psihologiyalyq sheginen shyqqanda madaqtaghan túlghagha da jaghymsyz pikir tudyrady, «maqtatyp otyr» degendey oy qaldyrady, ainalyp kelgende bedeline de kólenke týsiredi. Osydan tabynusyz mәdeniyet bolmaydy, al mәdeniyetsiz tabynu qauip degen sóz shyqqan.

Qazirgi jastar aqparattyq zamannyng jastary, ózimizdi ózgemen salystyryp  baghalaydy, arzan sózde aldanbaydy.

Tarihy túlghanyn bedelin baghalau men oghan tabynudyng arasyn aiyra bilu sayasy mәdeniyeti bizge jetpey jatyr.

A.Aytaly. filosofiya ghylymdarynyng doktory, professor

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Qayrauly qara semser

Esbolat Aydabosyn 1519
46 - sóz

Tilendiyev nege Tarazidyng qúlaghyn qyrshyp aldy?

Tóreghaly Tәshenov 4136
Anyq-qanyghy

Europagha Resey aumaghynsyz shyghu joly

Ashat Qasenghaly 4246
46 - sóz

Bizge beymәlim Baraq han

Jambyl Artyqbaev 3144