Tәuelsizdik alghannan keyingi jyldary eski tәsilmen júmys istep kelgen sharualardyng aldyna auyl sharuashylyghyn órkendetu, innovasiyalyq tehnologiyalardy endiru, sonyng bir basym baghyty retinde jylyjay salyp, baqsha, kókónis ónimderin eselep arttyru, jerdi tiyimdi iygeru osy arqyly kórshi elderding importynan qútylu maqsaty qoyylghan edi.

Býginde sol maqsatqa aqyryndap jetip kelemiz. Jýrgizilgen tiyimdi reformalardyng arqasynda elimizde jyl sanap jylyjaylar sany artuda. Ásirese kóktem men kýzi jyly, jazy ystyq keletin Ontýstik Qazaqstan oblysynda búl kәsip erekshe damyghan. Songhy derekterge jýginsek, býkil Qazaqstan boyynsha jylyjay kólemining 75 payyzdan astamy kýngeydegi osy oblystyng ýlesinde eken. Al 2016 jyly jylyjay ornalastyrylatyn jerding kólemin Elbasynyng tapsyrmasyna sәikes 800 gektargha jetkizu josparlanghan edi. Býgingi kýnning ózinde elimizding soltýstik aimaqtary jәne Germaniya men Reseydi baqsha ónimderimen qamtamasyz etip otyrghan ónirimiz ózimizdi de qaryq qylyp, ózgege de beretini mol bolmaq. 

Ásirese ontýstik ónirding jylyjaylar ónimi ýlken súranysqa ie boluda. Búl da bolsa ontýstik ónirdegi jerdi iygeru baghdarlamasynyng tolyghymen jýzege asyp jatqanynyng belgisi bolsa kerek. Mәselen Maqtaral audanyna qarasty "Hamro-ata" sharua qojalyghynyng basshysy Boev Abdujalil 2,0 ga jerge jylyjay investisiyalyq jobasyn iske asyrghan. Býginde sharua qojalyghy iyesin ónirdegi ozyq sharualardyng qataryna endirip otyrghan jylyjaydan aldaghy uaqytta kýtiler ýmit zor bolyp otyr. 

Abai.kz