24 qarasha kýni Alash ardageri, memleket jәne qogham qayratkeri Álihan Bókeyhanovtyng 150 jyldyghyna oray Almaty qalasy әkimdigining úiymdastyruymen saghat 10:00-de "Ghylym Ordasynyn" kiaphanasy konferens-zalynda (meken-jayy: Shevchenko kóshesi, 28) "Alashtyng Álihany" atty respublikalyq ghylymiy-tәjiriybelik konferensiya, saghat 18:30-da M.Áuezov atyndaghy akademiyalyq qazaq drama teatrynda saltanatty kesh ótedi.   

Últ-azattyq «Alash» qozghalysynyng negizin qalaushy jәne jetekshisi, Alashorda últtyq avtonomiyasy Halyq kenesining tóraghasy Álihan Bókeyhanov qazirgi Qaraghandy oblysyna qarasty Aqtoghay eldi mekeninde 1866 jyly 5 nauryzda dýniyege keldi.
Patshalyq Reseyding ozbyr sayasatyn jastayynan kórip, týisinip ósken Álihannyng boyynda otarshyl biylikke ghana emes, jan alyp, jan berispey-aq otarlyq qamytty kiige mәjbýr kýide otyrghan óz halqynyng salt-sanasy, túrmys-tirshiligi, sharuashylyghy turaly synshyl kózqarasy da erte qalyptasty.
Semey týrmesinde segiz ay otyrghan kezinde ol «Qazaqtyng suarmaly egistik jerlerining alynuy», «Dala ólkesining týkpirlerindegi orys qonystary», «Aqmola oblysyndaghy pereselenderding jer ýlesteri» - dep atalatyn maqalalar jazdy. Álihan Bókeyhan búl enbekteri basqa emes, otarshyl metropoliyanyng dәl jýreginde – Peterburg qalasynda, «Sibirskie voprosy» jurnalynda jariyalandy.

Alyp Resey imperiyasymen alysyp, bayyrghy tәuelsizdikti qaruly kóterilispen qalpyna keltiru mýmkin emes dep tújyrghan Álihan Bókeyhan «búl joldy halyqtyng jappay qoldauy da neghaybyl, Kenesary kóterilisining jeniliske úshyrauy – sonyng bir kórinisi» - dep eseptedi.
Alash jetekshisi otarshyl imperiyany sayasy túrghydan reformalap, federativtik demokratiyaly memleketke ainaldyru arqyly ghana qazaqtyng әueli ózin-ózi biylep, keyin tolyq tәuelsizdikke qol jetkizuine bolady dep sanady.
Ol múnyng úzaq ta azapty jol bolsa da, eng dúrys jol ekenin kóre bildi. Sondyqtan da 1905 jyly «Halyq bostandyghy» nemese Konstitusiyalyq-demokratiyalyq partiyanyng Aqmola oblystyq jәne Omby qalalyq komiytetterining úiymdastyrushylary men jetekshilerining biri boldy.
Partiya 1905 jyly 23 sәuir men 17 qazandaghy maniyfesterding aralyghynda dýniyege keldi, biraq az uaqytta-aq Reseydegi eng iri әri asa tanymal oppozisiyalyq úiymgha ainaldy. Kadetterding baghdarlamasy men algha qoyghan maqsat-mindetteri qazaq halqynyng arman-tilegine say keldi.

Tәuelsizdikti bayyrghy handyq basqaru instituttary negizinde qalpyna keltirudi Álihan Bókeyhan dúrys dep sanamady. Sol sebepti de ol ózgeshe startegiyalyq maqsattardy jýzege asyrugha úmtyldy. Búl úmtylystarynyng bir parasy «Qarqaraly petisiyasy» degen atpen tarihta qalghan 1905 jylghy «Qazaqtardyng petisiyasynda» kórinis tapty.
Álihan Bókeyhan búl talaptardy Peterburgting «Syn otechestva» gazeti men Ombynyng «Irtysh» gazetinde jariyalap, olardy ózi redaksiyalap shyqty. «Qazaqtardyng petisiyasynyn» tórtinshi tarmaghynda «qazaq otyrghan jerlerding qazaqtyng menshigi bolyp sanalatynyn patsha ókimetinen moyyndaudy» talap etken Álihan Bókeyhan «jersiz memleket bolmaydy» degen ústanymda boldy. Qazaq jerin saqtap qalu jәne Reseyding qazaq jerine orys sharualaryn ornalastyruyna jol bermeu maqsatyndaghy qajyrly kýresti ol Sankt-Peterburgtegi oquynan Ombygha oralysymen bastap ketti.
Qazaq halqy petisiyada qazaq balalary bilim alatyn barsha bastauysh mektepterge ana tili men jazuyn engizudi, qazaq tilinde gazet shygharyp, is qaghazdaryn qazaq tilinde jýrgizudi talap etti. Álihan Bókeyhanov qazaqtyng kóne jyr-dastandaryn, el auzyndaghy anyz-әngimelerdi jinaqtady. Onyng qazaq últy aldyndaghy ólsheusiz, óshpes enbegining biri - Sankt Peterburgta 1909 jyly jaryq kórgen Abaydyng túnghysh shygharmalar jinaghy edi.
Álihan Bókeyhan qazaqtardy rugha da, jýzge de jiktemedi, әleumettik mәrtebesine de, bilimine qaray da bóle-jarmady. Qazaqty birtútas halyq retinde kórgisi keldi. Osy orayda ol úsynghan Alash atauy últty úiystyrugha múryndyq bolatyn tamasha iydeya bolyp shyqty. Búl iydeyany Álihan Bókeyhan Alash qozghalysy payda bolghangha deyin-aq әrdayym aityp jýrgen edi. Sonau 1910 jyldyng ózinde-aq «Qazaqtar» dep atalatyn tarihy ocherkinde qazaqtardyng soghys úrany «Alash degen miftik túlgha» ekenin atap ótken bolatyn.
1917 jyly qarasha aiynda ótken Qúryltay jinalysynyng saylauynda qazaqtardyng basym kópshiligi «Ýsh jýz» partiyasyn emes, «Alash» partiyasyn qoldady, sóitip «Alash» partiyasy 43 deputattyq mandatty iyelendi. «Alash» partiyasy Qazan tónkerisining qarsanynda Reseydegi eluge juyq partiyanyng ishinde segizinshi orynda túrghan edi.
Álihan Bókeyhan qarapayym ómir sýrdi. Ol tútqyngha alynyp, 1937 jyly atylyp ketkende, qyzy Elizaveta men nemeresi Eskendirge Mәskeuding kommunaldyq pәterinen bir bólme men kitaptar, fotoalibom, birqatar qoljazbalar ghana qaldy.
NKVD-nyng tergeuinde Alash partiyasy men kenestik biylikke qarsy әreketterine baylanysty barlyq jauapkershilikti óz moynyna alghan Bókeyhanov aqtyq sózinde «Kenestik biylikti sýigen emespin, biraq moyyndaugha mәjbýrmin» - dep mәlimdedi. Ýkim sol kýni-aq jýzege asyryldy.  Qoshke Kemengerúly «Qazaq tarihynan» dep atalatyn tarihy ocherkinde: «Ýkimetting qara qughyn jasaghan kýnderinde aidauyna da, abaqtysyna da shydap, el ýshin basyn qúrban qylghan at tóbelindey ghana azamat toby boldy. Búl topty baulyghan – Álihan», – dep jazdy.
Negizinde Álihan Bókeyhanov 1955 jyly 8 qyrkýiekte tolyqtay aqtalghan. Biraq KGB osy janalyqty halyqtan 34 jyl boyy jasyryp keldi. 1989 jyly qayta otyrys ótip, Bókeyhanov taghy da aqtalady.

Tirshiliginde qazaqtyng azattyghyn arman qylghan asyl tekti, arda tughan Álihan Bókeyhanovtyng 150 jyldyghyn býginde Tәuelsiz Qazaq Eli keng kólemde atap ótude.

Abay aqparat