Biz  «Qozybaev oqulary-2016: Euraziya  mәdeniy-órkeniyet ýderisining zamanauy ýrdisteri» atty halyqaralyq ghylymiy-tәjiriybelik konferensiyagha qatysugha kelgen akademiyk, ekonomika ghylymdarynyng doktory Saghyndyq SATYBALDIN aghamyzgha jolyghyp, ghalymmen estelik tengege Elbasynyng beynesi bederlenuine baylanysty pikirin bilgen edik, - dep jazady "Egemen Qazaqstan".

– Agha,  «Qazaqstan Tәuelsizdigine-25 jyl: últtyq valuta» degen taqyryp­pen ótken konferensiyada  Qazaqstan Respublikasy Túnghysh Preziydentining portreti beynelengen mereytoylyq banknottyn  tanystyrylyp,  1 jel­toq­sannan bastap  ainalymgha shygha­rylatynyn qazaqstandyqtar  jyly iltipatpen qarsy aldy. Búl jóninde  sizding oi-pikirinizdi  bilsek dep edik.

– Banknotty tanystyru saltanatyn­da da, osy oqighagha qatysty «Egemen Qazaq­stan­da» jariyalanyp jatqan pi­kirlerde de  aitylghanday, әlem  moyyn­daghan túlghalardy, qayratkerlerdi  qúrmetteu ejelden bar. Eline, júr­tyna  erekshe enbek sinirgen bas­shy­lar әspettelip jatsa,  nesi aiyp? Qay­ta múnday qoshemetterdi  qalyng júrt­shy­lyqtyng shynayy  sýiispenshiligi, riyasyz kó­nili retinde qabyldaghan lәzim.  «Búqara baqyty – basshydan» dep tekke aitylmasa kerek. Shiyrek ghasyr ishinde qol jetken úlan-­ghayyr tabystar men jetistikter, dagh­da­rystargha qaramastan, Qazaqstannyng yr­ghaqty, ýilesimdi ósip-órkendeui, әlemning ozyq elderi qataryna qosylu jolynda ser­pindi baghdarlamalardyng iske asyryluy Núr­súltan  Ábishúlynyng esimimen tyghyz baylanysty.

Ótken ghasyrdyng ayaghyndaghy asa auyr kezender bәrimizding kóz aldymyzda. Óndiris oryndary birinen song biri jabylyp, júmysshylar dalada qaldy. Auyl sharuashylyghyna janar-jagharmay jetkizu múngha ainaldy. Jalaqy, jәrdemaqy, zeynetaqy ailap tólenbeytin jaghday qalyptasty. Dýken sóreleri bos jatty. Halyq qolyndaghy rubli «pishen aqsha» delinip ketti. Osynday óliara shaqta  últ, el taghdyryn moynyna alghan Elbasy halyqshyl basshy ekenin  sózimen de, isimen de dәleldep keledi. Onyng әr kýni, әr aiy, әr jyly  qiyndyqtarmen kýreste shyndalghan ýlken mektep der edim.  Údayy  jeniskerligining syry mynada: ol halqyn, halqynyng ýkili ýmitindey egemen memleketin  jan-tәnimen sýiedi, qanday qaterge de  dayyn. Men múny  onyng komandasynda jýrgen ghalymdardyng biri retinde jaqsy bilemin.

Sol sebepti óz basym  10 myndyq kәde­syilyq banknottargha Preziydent por­tretining ornalastyryluyn  quattaymyn.

– Býginde  eksporttyq әleuetimiz ósip, qazynamyz valutamen tolyqty. Ilgerileuding syry nede?

– Batys, Shyghys kapitalisterin qarjy qúigha ýgitteu, sendiru onay sharua emes. Olar aldymen tabys týsiru joldaryn,  ol ýshin memleket tarapynan qolayly  jaghdaylar jasaluyn  qalaydy. Preziydentting tikeley qoldauymen investisiya әkelu baghytynda zor  ister atqaryldy.  Qazir 185 elding arasynda  35-shi oryndamyz.  Tenge últtyq ekonomikany kóterushi, qozghaushy quatty kýshke ainaldy. Osy tústarda Núrsúltan Nazarbaevtyng әlemdik naryqtyng súra­nysyn jete zerttey alghan bilimdi Kóshbasshy ekenine kózim jetti.

Áli esimde, sol kezderi otandyq bir top ghalymdy jinap alyp, Qytay jәne Ontýstik-Shyghys Aziyadaghy qarqyndy damushy memleketterding tәjiriybesin zerttep, zerdeleudi, keyin Qazaqstannyng 2030 jylgha deyingi damu baghdarlamasyn jasaudy tapsyrdy.  Alghashqy núsqasyn oqyp, tanysyp shyqqannan keyin  kóp tústaryna ózining úsynystaryn qosty. Bәrinen búryn kómirsutekteri óndirisin úlghaytugha basymdyq beru kerek dep sheshti.  Ekinshi oryngha óndiristik metaldar ornalasty. Ómir tәjiriybesinde baghdarlamanyng dәl osylay qúryluy dúrys ekenine kuә boldyq.  Múnay men gaz óndirisine de investisiya qúishylar legi molaya týsti. Daghdarystardy kýni búryn boljay biluining arqasynda eldi  qaterli ótkelderden aman alyp shyqty.  Tipti, 2008 jyly ekinshi dengeyli bankterimizdi defolttyq  jaghdaydan qútqara alghan ol búl keseldi bank oligarhtarynan búryn kórip, Últtyq qor arqyly der kezinde kómekke bardy.  Múnyng ózi kóregen әri dúrys sheshimdi jedel qabyldaytyn  túlgha ekenin dәleldep túr emes pe?

– Qazaqstan – «Mәngilik El» bo­lugha úmtylghan, «2050» Strategiyasyn jýzege asyryp, «Núrly jolgha» týsken memleket. Últ  taghdyryn shesher auqym­dy baghdarlamalardyng avtory Núrsúl­tan Ábishúly ekeni barshagha belgili. Osy sózimizge qosyp-alarynyz qanday?

– Ótken ghasyrdyng toqsanynshy jyl­darynan keyin tughan úrpaq biz kórgenning bergisin de  kórgen joq. Olay deytinim,  1991 jyly Qazaqstan Respublikasynyng egemendigi jariyalanghanda, elimizde giyperinflyasiya órttey qaulap túrghan edi. Búghan júmyssyzdyq degen «qyzylkóz» pәle jәne qosyldy. Preziydent meylinshe qysqa merzim ishinde giyperinflyasiya,  devalivasiya, resessiya degenderdi tolyq auyzdyqtay alghan postkenestik aumaqtaghy jalghyz basshy boldy.  1996 jyly Qazaqstan songhy qiyndyqty bastan keshirdi. 1998 jyly ekonomikada azdaghan ilgerileushilik tirkeldi. Ári qaray ósip-órkendeu bastaldy.

 – Biz elimizding damu qarqyny jayly aitqanda,  negizinen el ishinde jýrgizilgen reformalargha kóbirek basymdyq beremiz. IYә, reformalar qajet kezde jasaldy jәne de paydasy da az bolghan joq. Solay bola túrsa da, kapitalizm dýniyesinde  búlar onsha manyzdy qyzmet atqarmaydy emes pe?

– Óte dúrys aitasyz. Birinshi kezekte  әriptestermen syilastyq, týsinistik degen basty talap túrady. Sonday-aq, el ishindegi sayasy túraqtylyqqa basa mәn beriledi. Osylardyng basty qajettilik ekenin Elbasy  der kezinde dóp basyp, tany bildi. Búl kýnderi biz – eng tilektesi kóp elderding birimiz.  Demek, ishki-syrtqy  sayasattaghy dúrys ústanym órkendeuimizdin  qozghaushy kýshindey júmys istep túr degen sóz.  Qazir Qazaqstan әlemning 111 memleketimen sauda-sattyq ornatqan. Biznes ahualy jóninen 180 elding arasynda  50-shi oryndy iyelengen. Múnyng bәri Elbasymyzdyng strategiyalyq josparlarynyng oidaghyday jýzege asyp  kele jatqanyn kórsetedi.

Al bar bolghany 15 jyldyng ishinde 33 jyldyq jospardy oryndau – tarihta bolmaghan sekiris.  Sol sebepti men  «Qazaqstan-2030» baghdarlamasyn Preziydent jasaghan «tórtinshi ghalamat» deymin. Al «2050» Strategiyasyn qazaq­standyq «jetinshi ghalamatqa» teneymin.  30 elding sapynda bolu últtyng tolyq sapalyq janghyruyna әkeledi. Múny ghalamat demey ne dersin?!

Biz Kóshbasshymyzdyng halqyn shyn mәnindegi baqytty bolashaqqa basta­ghan airyqsha túlgha ekenin eskersek,  Preziydent beynelengen kәdesyilyq banknottyng shygharyluy Tәuelsizdikting 25 jyldyq mereyli toyyna arnalghan  erekshe syy bolary anyq.

Ángimelesken Ómir ESQALIY

Abai.kz