Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Ádebiyet 4376 0 pikir 21 Qarasha, 2016 saghat 07:14

SOFY SMATAEV. ÝSh SYNAQ

Biyl Mekkege qúlshylyq etude ózimmen saparlas bolghan qúrmetti qajylargha arnaymyn.

1

Sonau, sonau baghzy kýnder elesine ilesip,

Ketkende oiym, ashylady tylsymday bop bir esik.

Ótken bir jan ózegimen óshpestey ghyp ot keship,

Adaly ýshin aramymen jantalasa kýresip.

 

Sol esikti ashsam eptep, bassam eptep qadamdy,

Azany kóp, azaby kóp kórem múnly adamdy.

Bir qúdyret biylep alyp erik-yrqymdy ózine,

Ertip keter shyraq jaghyp oiymdy hәm sanamdy.

 

Kýn esebin úmytyp qap ilesemin әlgige.

Enip ketem bas-ayaghy tabylmaytyn mәngige.

Qúlap-túryp, qúlaq týrip izin bagham ókshelep,

Ánin, zaryn keudem úghyp, janym aular demdi de.

 

Úzaq jyldar úzap jyldar әjimimen órnektep,

Kәrilik jep tozghan ayaq qybyrlaydy jerde eptep.

Estilmegen sәby ýni, estilmeydi әli de,

Ingәsimen quantatyn jýrse aldynda enbektep...

 

Ibrahim payghambar-tyn, Rabbymnyng ol qúly-tyn.

Ansaghanmen múrager bop tumay qoydy úly tym.

Keudesinde qayghy-sherding dauyly esip duyldap,

Qaltyratyp ystyq aptap, tondyratyn jyly týn.

 

Ótti kýnder, soldy sýlder azabynda kýiiktin,

Selt etkizbey týnde jarty Ay, al kýndizgi biyik Kýn.

Oyda joqta estilgen-di adal júby Saradan

Eski arbanyng syqyry bop bir kezdegi sýiikti ýn:

 

«Keri oraldyq artqa tastap dumany kóp bazardy.

Ata-ana joq, agha, inisiz manayymyz tazardy.

Taghdyr qosqan qosaghym en,

qubas ótpey ómirden

Arman quyp, toqal ghyp al mynau kýning Ajardy!»

Shal kempirge iyek qaqty, aq niyetin týsinip,

(Sara bayqús bir quardy, bir suynyp, ysynyp).

Jaryn jannan júlyp tastap tәuekelge barghanda,

Qan jylaghan qoya berdi ash qanshyqtay ishi úlyp.

 

Qimas kónil simas jerge synaday bop súghyndy.

Alasúrghan eki jýrek alqymdargha tyghyldy.

Rabbyma qolyn jaysa, dúgha jasap ekeui

Berer edi-au tilekti estip kóktegi Haq bir úldy.

 

Kótergen-di qart payghambar Rabbynyng synaghyn.

Syrtqa shyqpay ishte býgip óksigimen tynady ýn.

Pәniyining tozaghyna kóngen kónil

aldanar

Baqiynyng tabar bolsa Haq jarylqap júmaghyn.

 

Áy, bәribir búl Jalghannyng kim ansamas qyzyghyn,

Kim tilemes ghúmyrynyng sәl de bolsa týzigin.

Keudesinen dәl osynday tilek aular kәrinin

Uayymyn jetti bir kýn ingәsimen ýzip ýn.

 

Ingәlady – múndalady túl baqyty oralyp,

Kóniline shuaq endi, ydyrady qara búlt.

Kem dýniyesi keng dýniyege bir-aq sәtte ainalyp,

Qoya berdi bar әlemi sol ingәden jaralyp.

 

Qanday әsem miday dala mynau bala engende!

Jarq etti ghoy jan shyraghy janar oty sóngende.

Tirildi ghoy jýrek tulap, búryldy ghoy armany

Tútandy ghoy ýmit shoghy, sol ýmiti semgende.

 

Ómir-ólim, qyzyq-shyjyq mәngi baqy arbasar,

Adam shirkin bir tilekke ólip-óship jarmasar.

Múrageri múng men sherin júlyp tastap keudeden

Úrpaq bolyp ósip, tolyp Mәngilikke jalghasar.

 

Eng ghalamat әueni bop ingәsimen sәbiydin,

Jalghasty ghoy әni-zary u-shuyna pәniydin.

(Uay, Adamzat! Kýlip túryp kýrsine ber jasyrmay,

Sol týrinnen baqytynnyng bar baghasyn tanimyn).

 

Janyn buyp, keude qysqan keng әlemi tar edi.

Ystyq erni manday sýier bir perzentke zar edi.

Tәnirining dәrghahyna jetip dúgha-tilegi,

Tughan úly – Ismaiyly, tabyldy da jan emi.

Kýldi bala – kýldi dala kýlkisimen sәbiydin.

Jas nәreste – qyzyghy men tәttisi ghoy әr ýidin,

Kóktem tudy kónilinde Ibrahimdi qúlpyrtyp,

Jәnnatyna kezdeskendey mynau sәttik pәniydin.

 

Bala kórdi ol – qana berdi rahatyna ghúmyrdyn.

Jan dýniyesi jaynap ketti kýlkisimen bir úldyn.

Jayrang jýzin múng basaryn qayran әke bilmedi-au,

Sara bolyp jetetinin qiyanaty dýbirdin.

 

Byldyrymen sәbiyining oyanghanda әr tany.

Tógiletin tandayynan yrzalyqpen mәrt әni.

Ajaryna aunap týsip yqylas pen peyili,

Al Saragha tosa berer syrtyn berip arqany.

 

«Kýnge ainaldy qarap túrsam mynau shúnaq kýnin!» dep,

«Men – bәibishen! Al anau qar әspetterdey kimin?» dep

Aq it kirip auyzyna, kók it shyghyp kómeyden

Basty ashugha kәri qaqsal doldanyp kep dýrildep.

 

Kýndesterding kýli týgil kýni birge shyqpaydy.

Toqaldyng da jary baryn bәibisheler úqpaydy.

«Shól dalagha kýng men úldy tez aparyp tasta!» dep

Shaldyng Sara qúlaghyn jep kýn, týn sayyn nyqtaydy.

 

Ismaiyly – bastauy ghoy úrpaghynyng ertengi.

Qayghy-sher bop ózegine óksik toly dert endi.

Túnshyqtyryp bal ingәsin aranyna ajaldyn

Qalay qiyp tapsyrady óz qolymen órkendi.

 

Talyqsytar tajalday bop azap endi janyna.

Úldan bezse, qubas shal bop atanbas pa taghy da.

Qyzyghynan aiyrarday әielining yzyny

U jaylatty súp-suyq qyp sarysuday qanyna.

 

Qalay qiyar súm ajalgha Sara aitty dep qúlynyn.

Qalay ýzer jan sayasy – jalghyzynyng júlynyn.

Ári-sәri jýrgen kezde jetti búiryq Alladan

«Shól dalada tastaluyn qalap shaldyng úlynyn!»

 

Qandy jasy aqty kózden moyynyna sorghalap.

Búiryq jetti! Ismaiylyn qaytip endi qorghamaq.

Aqtau kerek Bir Allagha degen adal senimin,

Túrsa-daghy tórt túsynan enseni ezgen sor qamap.

 

Ózektegi óksigi úrlap bezildetti tózimdi.

Tәni ózinde. Shyrqyraghan jany ómirden bezindi.

Jasqa tolghan janarymen tesilgende úlyna

Keudeni úrghan júdyryqtay et jýregi ezildi.

 

Joq qoy amal... Obal-sauap simay jatyr bir basqa.

Búiryq qatal. Qiqandasa – syr da basqa, týr basqa.

Adalynan ainyp ketip, aramymen tabyssa,

Shaytan jengen tiri ólik bop, qarghys qauyp túrmas pa.

 

Jo-joq endi bas iyzeydi. Haq erkine kónedi.

Kónedi de, qasiretting qúshaghyna enedi.

Jas sәbiyin ash ajaldyng azuyna kerip sap,

Sýiretedi búdan bylay jany ólgen deneni.

 

...Apardy da bala, anany shól dalagha tastady.

Aptap ystyq! Keuip barad ash balanyng jas qany.

Ózeginen ot tógilip óksik jútyp barady

Tónkerildi jerge qúlap múnlyq shaldyng aspany.

 

Jýgirdi Ajar shal sonynan jan úshyra dedektep:

«Uay, júbayym! Jýrushi eng ghoy sәbiyindi óbektep.

Aranyna has ajaldyng nege bizdi tastadyn?

Álde Allanyng búiryghy ma? Mәjbýrletken kenet kep?»

 

Bas iyzedi Ibrahiym, búrylmastan artyna.

Býtin kónli ainaldy ghoy qaq bólinip jartygha.

«Allam bizdi óltirmeydi. Tәnir Haqqa senem!» dep

Qala berdi basyn iyip múnlyq әiel qartyna.

 

Kýn ysydy. Ynyrsydy bóbek shólden qaljyrap.

Qoya berdi bayghús ana tógip jasyn al jylap.

Kóz aldynda saghym oinap, búldyratty tóbeni

Búlaghy aqqan sol tóbede túrghanday-aq bar júmaq.

 

Qústay úshty qayran ana ebil-debil jýgirip,

Qúlap túrdy eki-ýsh ret etegine sýrinip.

Eki ókpesi alqyndyryp auzyna kep tyghylyp,

Jýrek shapshyp júdyryq bop alqymynda túr úryp.

 

Jetti taugha, aldap saghym móldir búlaq joghaldy.

Jalghan tirlik oinar solay eskermesten obaldy.

Syghyp tastap ystyq jasyn jan-jaghyna alaqtap,

Bir tóbede móldiregen aq búlaqqa qadaldy.

 

Qúldilady órden jerge jan úshyra dalaqtap,

Dala da appaq, aspan da appaq, dýniyening bәri appaq.

Appaq aptap aldan tosty, saghymy úrlap búlaqty

Óksidi Ajar kebersigen erinderin jalap qap.

 

Tamyzbaq bop tandayyna bóbegining tamshyny,

Qos tóbening eki arasyn izimenen arshydy.

Dәl jeti ret olay, búlay su izdeumen bezektep,

Qara terge kýiip janghan túla boyyn malshydy.

 

Shyr-shyr etken sәbiyine sýiretilip jetti kep,

On tyrnaqpen osqylady ayamastan betti kep.

Anasyna shyrylymen múnyn shaqqan Ismaiyl

Ystyq qúmdy qos ókshemen qoya berdi tepkilep.

 

O, ghalamat! Ókshe oryny qaq jaryla tilinip,

Býlk-býlk etip súiyq dymqyl shygha keldi bilinip.

Á degenshe әlgi jerden búrq etip su atylyp,

Tirshilikting nәri jaynap, sala berdi jýgirip!

 

Atqylady kókke búrqaq, shashyrady qúlpyryp,

Enbektedi sugha sәby qúmarlana úmtylyp.

Jauyp ketti, juyp ketti ystyq tәndi suyq su

Sylq qúlady Ajar ana bir enirep, bir kýlip.

 

«Zәm-zәm!»[1] dedi, toqtamady agha berdi bal búlaq,

Qandy Ismail zәm-zәm sugha balghyn jýzi balbyrap.

Kókke kózin qadady әiel jalbarynyp Tәnirge,

Jas sәbiydi Anasymen panasyna aldy Haq.

 

                                        2

Tau men shólding mekeni edi. Mekeni edi ol arabtyn.

Jalynymen kýidiretin sol aimaqty jalap Kýn.

Ótetin-di sol aragha bәdәuiyler toqtamay,

Ketetin-di ystyq leppen osy ólkeden tarap mún.

 

Kósh kórindi әne taghy – týie saughan, qoy baghyp,

Birneshe kýn su izdeumen jýrgen jangha qayghy alyp.

Quyrghanda appaq dala aptabynda saghymnyn

Kórdi jýrgen kóp qústardy әlgi tústy ainalyp.

 

«Qús bar jerde su bolar-au... Kim sheshedi tylsymdy?»

Kóshtegiler kýrsingende, dala birge kýrsindi.

«Bayqap kel!» dep eki adamyn bәdәuiyler jóneltti,

«Su tabylar!..» degen oimen kóp jýzderge núr sindi.

 

Bardy, kórdi aq búlaqty jatqan suyn atqylap,

Úl men kýnge susyn berip, pana bolghan aqbúlaq.

Shól qandyryp, jýz jandyryp anagha alghys bildirip,

Kóshke oraldy әlgi ekeui «Sýiinshilep!» shapqylap.

 

Shól men elding san ghasyrlar tausylmap ed aiqasy.

(Anau kóshting «Su!» dep shulap, quanghanyn bayqashy).

Ajar menen Ismaildy qadir tútyp, qúrmettep,

Osy jerde túryp qaldy arabtyng bir taypasy.

 

Kýn jýgirip, jyl jyljydy, jer osinen ainaldy.

Júrt oralyp zәm-zәm sugha kindigimen baylandy.

Ózek talghan óneshterdi nәr jibitip ketken son

Ájeptәuir tirlik keshti el, salmasa da sayrandy.

 

                           * * *

Jer qoynyna tapsyrghan song bәibishesi Sarany,

Balasyna oraldy shal, jandaghy emdep jarany.

Qúdireti-au Qúdiretting shal jigit bop jasaryp,

Ajary men Ismaiylyn ardaq tútty bar әni.

 

Hazreti atanghan song taypasyna arabtyn,

Ónegesin izgilikting jatpay-túrmay taratty ýn.

Keyde kýldi ol kýlkisimen oinaqtaghan úlynyn,

Keyde qajyp otyratyn túla boyyn orap mún.

 

Kýnder ozdy jyldy quyp. Zәm-zәm aqty syldyray.

Sudy jaldap jýgiretin Ismaiyly qúldyray.

Tirlik shirkin tiri jandy sýireydi ghoy ilgeri

Bolsa-daghy bar, joq qylyp birde olay, bir bylay.

 

Kókeyinde qaptaghanda talay zory súraqtyn,

Jauap tappay Ibrahiym, izder edi Rabbyn.

Bar tirligin «Allam!» deytin senimine tireltip,

Sol senimnen tabushy edi eng tәuirin múrattyn.

 

Úlyn óbip, tógushi edi ezudegi kýlkini.

Biraq birde shoshyp týsten, ilinbedi kirpigi.

Sezdi me eken boljaghysh hәm tym elgezek týisigi

Búiryq jetip Haq Tәnirden seskenterin bir kýni.

 

«Qúrbandyq shal!» degen edi Rabbymnyng tilegi.

Qúp aldy da, úryp berdi jiyi-jii jýregi.

Kózi týsti kók qoshqargha ay mýiizi qayqayghan

Aq búlaqtyng jaghasynda jayylyp ol jýr edi.

Bas iymey me búljytpastan kókten jetken әmirge,

Kók qoshqardy qúrban etip shaldy ol dereu Tәnirge.

Qalauymen oralatyn san tirshilik Rabbynyn,

Kóteretin qabyrghasyn ornap sonda san irge.

 

Shapaghatyn sezer Haqtyng shyn ilansa jerdegi,

Jer – mekeni, jyly úyasy, eng alghashqy jórgegi.

Anau asqar, anau Aspan – Tәnirining túraghy,

Sol Aspan ghoy shyryldap kep kóz ashqanda kórgeni.

 

Aspan Jerdi, Jer Aspandy ayalasa qúrmettep,

Ol da Haqtyng ýmbetine tәlim etken bir mektep.

Qúrban shalu Qúdiretke – yrzalyghyn bildiru,

Jan-tәnimen qúlshylyq qyp, óng berui bir bettep.

 

Ismaiylyn qonaq keler jol boyyna qaratyp,

Otyr edi Ibrahim qoshqar etin taratyp.

«Qúrban shal!» dep jetken kókten qúlaghyna janghyryq

Shudaday ghyp aq qúiyndy óte shyqty boratyp.

 

«Az boldy ma kók qoshqardyng taratylghan mýshesi?»

Bir sheshilip, bir buyldy belindegi kisesi.

Taghy birin shalmaq bolyp kók qoshqardyng úmtyldy ol

Shyghyp ketpey túrghanynda keudesinen ýsh esi.

 

Aydap әkep órisinen qony myqty bir malyn,

Bata jasap shaldy, soydy Ibrahim qúrbanyn.

Shyn kónilden aqtarylghan aq peyilmen qúiylyp

Jetken shyghar Rabbyna tilek aitqan múndaghy ýn.

 

Taratyldy qúrban eti, qara týndi tang tildi.

Bastap ketti su men shuaq neshe týrli jarqyldy.

Oyanghanda tól tabighat tanmen birge busanyp,

Qústyng әni, týsting sәni quantady-au әrkimdi.

 

Qyrmyzysyn jayyp salghan appaq tannyng arayyn

Otyr adam elty qarap, sholyp bayqap manayyn.

Ismaiylyn túryp kelgen tang núryna tamsanyp,

Kórgen sәtte raqat kýy biyledi jan sarayyn.

 

Keudesine yrzalyghyn beybit tirlik ýidi myn.

Arqan boyy kóterilip, jalyndatyp kýidi kýn.

Asyp-tasyp otyrghanda meyirlenip әke bop,

Ibrahim taghy estidi Rabbymnyng búiryghyn.

 

«Qúrbandyq shal!» Sasty adam búl әmirdi týsinbey.

Qalt sileydi tyrp ete almay, aghash qúday mýsindey.

Ong jaq qoly auyzyna tosa bergen sylq týsip,

Aqtaryldy ydystaghy zәm-zәm suy ishilmey.

 

Kýbir etti erin sәl-sәl: «Ne shalayyn endi men?..»

Odan әri jón súraugha shyday almay sóndi dem.

«Úlyndy shal!» dedi dauys. Suyp ketti tónirek

«Ólse balam, búl Álemnen tiri qalar endi nem?..»

 

Jan shyryldap tәnnen bezip, ezip, janshyp jýregin

Aza tútty qas qaghymda apat bolar tilegin.

Bildi me eken әkelerin ata-ananyng ajalyn

Qúrban úldyng qiyp janyn әketetin bir ólim.

 

Qúladyng ne, jyladyng ne – oryndaysyng búiryqty,

«Senim!» deytin Rabbyna oi-boydaghy kýy myqty.

Ózi bergen Ismaiylyn ózi qalap súrasa,

Azabymen kóteredi Allang bergen syilyqty.

 

Bas iyzedi ishtey ghana, ishi jana órtenip,

Janyn iylep, tәnin biylep, jazylmastay dert enip.

Tәnir qalap úly ornyna ózin qúrban shaldyrsa,

Ketpes edi-au múrageri gýli ashylmay erte ólip.

 

Amal qansha búiryq solay, ózgertuge bolmaydy.

Oryndaydy óz qolymen, ezse de ózin zor qayghy.

Kókten jetken ýlken qolqa, ýzse-daghy qolqasyn

Allasynyng amanatyn esh kýmansyz qoldaydy.

 

Bekingende bayghús әke úlyn qúrban shalugha,

Tolyp ketti jýrek sherge, alasúrghan jany ugha.

Oryndamaq qabaq shytpay Bir Allanyng búiryghyn

Bar qúdiret qúdiretin Tәnir Haqtyng tanuda.

 

Qúdiretining qúdiretin seze alghanda pendesi,

Tәrik bolar baqidaghy jәnnatynan óngesi.

Qalmas edi-au búl pәniyde jalghandyq pen aramdyq,

Bolmas edi-au «Rabbym!» deytin ar-imannyng tendesi.

 

Jә, tartayyn tizginimdi, oralayyn izime.

Otaghasy endi ýiine múng jýgirtpey jýzine:

«Ajar, úldy juyndyryp, kiyindirshi tazalap,

Seruendetip qaytayynshy tau men dala, týzine».

 

Juyndyryp, kiyindirip ertip úlyn aldy da,

Mina tauyn betke ústady, qoyyp alyp aldyna.

Ilby basyp sýiretedi eki ayaghyn ilgeri

Oymen, shermen qaljyraghan kór kókirek taldy da.

 

Al bala she? Bala mәp-mәz kókesine ilesip,

Aspan asty ghajap keng ghoy ashylghanda núr esik.

Sol núr esik – balalyqtyng qyzyqtyrar әlemi,

Sol әlemge ener adam quanyp hәm kýresip.

 

Mynau dala, anau tauy  – ósip-óner mekeni,

Tughan jerding әr taly – ystyq, joq qoy mýlde bóteni.

Estiledi kýlkisinen tau men tasta janghyryp,

Osy ólkening ajyramas tól perzenti ekeni.

 

O, ghajayyp! Kenet tap bop bir aqsaqal dalada,

Sozdy qolyn basyn iyip oinaqtaghan balagha.

«Áy, Ismaiyl! Ákeng seni bauyzdamaq qúrban ghyp,

Ilespe oghan!» dep sybyrlap kýsh týsirdi sanagha.

 

       «Qarashy, әke, jaysyz sózder aitqan mynau adamgha!»

Dedi Ismail adal kónli iylikpesten jamangha.

«Shaytan ghoy búl әzәzil bop azghyratyn adamdy!»

Dep әkesi tas laqtyrdy ar-imansyz nadangha.

 

Taghy eki ret tosty shaytan er hәm bala bola qap,

Ayaghansyp ayanyshqa óp-ótirik tola qap.

Tas jaudyrdy әke, bala adastyrmaq jauyzgha

Al shaytan she?..

Ghayyp boldy ol shalt sekirip domalap.

 

Órmelep kep jaydaq tasqa Ibrahim toqtady.

Kýiip túrghan shyryldaghan shybyn jany otqa әli.

«Týsimde men, úlym seni, qúrbandyqqa shalyppyn.

Aytshy mәnin?!»

Tau janghyrtty jýregining soqqany.

 

Jas bolsa da úqty bala týsting tegin emesin.

Tosqan eken kóke aldyna kókten Rabby ege syn.

«Orynda, әke, Haq búiryghyn. Men sabyrdan airylman.

Allam saghan, qalasa eger, aitar ózi negesin».

 

Aryldy әke kónilining qayghy basqan búltynan.

Haq búiryghyn úqty bala, shyqpay kóke yrqynan.

Ibrahimnyng ishi kýiip, týsi suyp ketti de,

Eki-ýsh qyly úshyp týsti sausaq qysqan múrtynan.

 

«Qúlaghyng sal, әke maghan. Ýsh tilekpen ótinem.

Kórip túrmyn rayyndy oryndaugha bekigen.

Ayaq-qolymdy jaqsylap tan,

tómen qarat betimdi,

Jasqanbaysyng janarymnyng jaudyraghan ótinen.

 

Al ekinshi ótinerim – bauyzdarda sen meni

Qan tiymesin,

Sheship alshy kiyimderdi mendegi.

Anam meni ansaghanda kiyimimdi iyiskep,

Basylar-au ot bop kýigen ózektegi shól demi!»

 

Qoshtasty әke qúshaq jayyp, bauyrgha úlyn qysyp ap.

Qar bop jaudy qara shashqa bir-aq sәtte týsip aq.

Synady ma, jylady ma suyldap jel ah úrdy,

Appaq dala, appaq Aspan qoya berdi ysyp-aq.

 

...Aq tamaqty ordy pyshaq...

Iz týspedi bilinip.

Taghy tartty bar kýshimen ótkir jýzge ýnilip.

Ótpey qaldy suyq pyshaq, suyp sәtte sesinen

Qadap úrsa ketushi edi qara tas ta tilinip.

 

«Búl ne tylsym?

Ua, Rabbym, berermising jauabyn...

Únamay ma qúrbandyghym? Álde az ba sauabym?

Kýiik shalghan kókiregim enirese qan jylap,

Aytqanym ba dostyng emes, kekireygen jau әnin?

 

Kónip em ghoy, senip em ghoy әmirine ókinbey,

Qanjar súqtym úlgha mynau túrghan әli jetilmey.

Qay jerimnen qiya bastym qisynyna jaqpastay,

Saghaghynan synghyr pyshaq qaldy nege ótilmey?»

 

«Aynaldyrmaq boldyng shyngha týnde kórgen týsindi.

Dәl osylay synaushy edim kýdigi joq kisimdi.

Senimine maghan degen bir selkeulik týsirmey,

Adalyndy ardaq tútyp, oryndadyng isindi.

 

Ey, Ibrahiym, bosat úldy!

Úlyng – sening tiregin!

Qabynbasyn qayghymenen adal, taza jýregin.

Tap ýsh ret synap edim, ýsheuin de aqtadyn,

Búdan bylay qabyl bolar ne tilesen, tilegin!»

 

Kókke kózin qadady әke, úlyn dereu bosatyp.

Rabbyna yrza bolghan kókirekten jas atyp.

Ghasyrlardyng ghasyryna kuә etip qaldyrdy,

Mina taudyng kók tasyna jas tamshysyn qashatyp.

 

Dәl sol sәtte kók qoshqardy kókten jerge týsirgen

Kórdi olar Rabbymnyng yrzalyghyn týsingen.

Qúrbandyqqa shaldy maldy. Jandy kózding shyraghy

Shalqyp úly, tolqydy әke mereylengen pishinmen.

 

Taghalamnyng talabyna tabynghanda ýmbeti,

Asqaqtaydy bar Álemning Jaratqangha qúrmeti.

Ýsh synaqty ghibrat qyp keyingige qaldyrghan

Tarihtyng jazylghan-dy dәl osylay bir beti.

 

                                 3

Ghúmyr – bergen syilyghy ghoy pendesine Tәnirdin.

Adal soqsa et jýreging – adam bolyp tabyldyn.

Adaldyqtan qúldyrasang aramyndy jamylyp,

Rabbyna emes, ishindi úrlar Ibiliske tabyndyn.

 

Qúlqyny ýshin qúl bop janyn biyliktige satpasa,

Adam – túlgha,

Ar-imanyn, nәrin boyda saqtasa.

Adam – pende,

altyndatqan tәj ben taghy bolsa da,

Esi ketip, mәz bop kýlse, óp-ótirik maqtasa.

 

Adam – kirpish bar ghalamnyng Adamzatyn qúraytyn.

Azattyghyn әmirining taghyn turap súraytyn.

Etik jalap, qolyn sýiip patshasyna bas úrsa,

Pende ghoy ol adamdyqtyng biyiginen qúlaytyn.

 

Súrar edim, keshsin Ózi, Tәnirimnen men býgin:

«Nege azamat joghaltady Rabbym bergen kendigin?

Jazmysh jazsa er taghdyryn syzyp-týzip әuelde,

Sonda adamnyng kýnasyna jauap berer endi kim?»

 

Men Allamnyng bar shynyna jan-tәnimmen senemin.

Qúlshylyq qyp qúldyq úram, qúly bolyp kónemin.

«Nege ghana bay, kedey ghyp Jaratqanym adamdy

Bólekteydi?» dep keyde men bir týisikke enemin.

 

Súraghym kóp taba almastay óz keudemnen jauabyn.

«Ýmbetine Rabbym taldap jazsa kýna, sauabyn,

Birin pәk qyp jәnnatyna peyishining iykemdep,

Al birine nege artady kýnәsi kóp zaualyn?

 

Býrkey berse bayqústardan tórelerim Kýn kózin,

Kóbeytuden jalyqpasa miyaulaytyn múnly ezin,

Qalay senem taghdyryma tumay jatyp jazylghan

Ádiletin kóre almasam ýmbeti bop mýlde ózim?

 

Jalghandyqqa iykemdeumen adastyryp shyn kýiden,

Kókirekke yza keptep, tas keudeme múndy ýigen

Bir Bolmys bar desek senip, bәrin Ózi anyqtar

Tazalyqpen siysar ma jalghany kóp qyrghy dem?»

 

«Jazmyshyng bar әuel bastan mandayyna jazylghan,

Ghúmyr jolyng qarsy aldynnan kýredey bop qazylghan»

Deytin pikir ras bolsa, izdep sonyng jauabyn

Jýginbekke kettim tartyp Rabbym Tәnir – qazymnan.

 

Óteu ýshin islamnyng eng jauapty paryzyn,

Tólemekke qúlshylyq qyp músylmandyq qaryzyn,

Jasamaqqa qajylyqty sapar shektim Mekkege,

Qolyma ústap jýregimning qanmen jazghan aryzyn.

 

Sanamdy ýstep, oiyn bergen aldanbastay tirligim.

Rabbymnyng jattap óskem mida saqtap Birligin.

Qúdiret Ol bardy joq qyp, joqtan bardy jasaytyn,

Tumaghan Ol, tughyzbas hәm, shashyratar kýn núryn.

 

Úqsamaydy Ol eshnәrsege, asty-ýstinsiz, on-solsyz,

Tilsiz Ony úghar ghalam, tiri mәngi, qan-sólsiz,

Dep úiyghan senimimmen qajylyqqa attandym,

Ketik Álem tolmaytynday myna mendey Kәrsónsiz![2]

 

Keldim, endim Ali-Haramgha – Allam ýii – meshitke.

Kýnәm, kinәm qaldy syrtta, ayaq sheshken esikte.

Sezdim, bildim tazartqanyn bir ghajayyp tylsymnyn,

Nәreste bop tughanymdy Rabbym tosqan besikte.

 

Bógeushi edi adymymdy infarkt, insulit, kóp ilgek.

Qaghbany san ainalghanda qol-ayaghym jenildep

Jelip kettim jenip birden dert pen kesel qysymyn,

Taghdyr – synaq, Tәnir syny – talpyntatyn ómir dep.

 

Ómirime jetti kózim bir móldirlik engenin.

Asqaqtaryn oimen sezdim Adam bolyp pendenin

Qúdiretting qúdireti synaghynda ekenin

Qúlaghyma sybyrlady miymda esken mendegi ýn.

 

Sol sybyrdan ón-boyyma bir jylylyq tarady.

Jadyratqan jan-jýiemdi Qúdiretting bar әni.

Rabbymnyng synaghy eken әr pendesin eskerip,

Zaualy men sauabyna say ghyp biyler sanany.

 

Syngha senbey – kýnә tapsa, kýnәkardyng ózinen.

Ary taza zulap óter Rabbym synaq – tezinen.

Ár adamnyng óz taghdyry – ózi óter ótkeli

Taghdyryma tәbdil etip, Tәnirimdi sezinem.

 

Bir әsem kýy janymda oinap, jýregimde ýn túnyp,

Jettim, taptym Rabbymnyng ayasyna úmtylyp.

Synaghyna Tәnir Haqtyng Ibrahimdey adal bop,

Óteyikshi adaldyq pen tazalyqqa yntyghyp.

 

Uassalam

 

13.09 – 21.10.2016

Mekke – Almaty.


[1] Zәm-zәm! – toqta!(arab)

[2] Kәrsón – mening ruym.

 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1494
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3264
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5594