OSPAN BATYRDYNG RUY - KEREY
2009 jәne 2016-jyldyng kýzinde «Ortalyq Qazaqstan» gazetine Mongholiyadan kelgen, Aghadyr kentinde túratyn, arghyn ishindegi Toqa Molqy aghayyndardyng aituymen jazylghan «Ospan batyrdyng ruy Toqa Molqy» degen maghynada maqalalar basyldy. Osy mәselege baylanysty men, barlyq júmystarymdy jiyp qoyyp, biraz zertteu jýrgizdim. Abay atamyzdyng sózin layyqtap aitsaq tariyhqa «...әrkimnin-aq bar talasy», sondyqtan shyndyq ýshin, tarihtyng kelesi úrpaqqa búrmalanbay jetui ýshin Ospan batyrdyng shyqqan tegi boyynsha óz pikirimdi bildirudi jón kórdim.
Qoldan tarih jasau әlmisaqtan belgili jaghday. Qytay imperatorlary ózinen búrynghy dinastiyalardyng tarihyn qaytalap ózine ynghaylap jazghyzghany, sol siyaqty orys patshalarynyng da jylnamalardy jinattyryp alyp týzettirip, qayta jazghyzyp otyrghany tarihy shyndyq. Osy ýrdis búl kýnde de beleng alyp túr, mәselen orys ghalymdary bolashaqtaghy keler úrpaqtyng sanasyna siniru ýshin belsendi týrde kitaptar shygharyp, internetti qisynsyz maqalalarmen toltyryp jatyr jәne anau-mynau jazarmandar emes, ishterinde fizika-matematika ghylymdarynyng doktory, professor, Resey ghylym akademiyasynyng akademiygi Anatoliy Timofeevich Fomenko siyaqty belgili ghalymdar bar. M.V.Lomonosov atyndaghy Mәskeu memlekttik uniyversiytetining baspasy kóp uaqyttan beri osy kisining jәne jaqtastarynyng «tarihiy» kitaptaryn basyp shygharyp keledi. Kitaptary kópshilik júrttyng qolyna týse bermeytin bolghandyqtan, «Komsomoliskaya pravda» siyaqty gazet betterine de «tarihy shyndyq» pikirlerimen shyqqan kezderi boldy. Osy kezde internette de belsendilik tanytuda. Akademikting tolyq atyn yubtubqa jazyp izdeu salsanyzdar tyndap, kórip qaryq bolasyzdar. Búl kisining pikirin, úly orys shoviniyzimi auruyna shaldyqqan orystyng ghalymdary belsendi týrde qoldaydy jәne dәripteydi.
Tek, Reseyding kәsiby tarihshylary men filolog ghalymdary aitqandaryn moyyndamay keledi.
ytubtan «Chto prikryly Tataro-Mongoliskim igom», «Ne kitayskaya Kitayskaya stena», «Vsya pravda o velikoy kitayskoy stene» dep jazyp, izdeu salsanyzdar óte kóp viydeo maqalalar shyghady. Aytatyndary Rusita Tatar-Monghol basqynshylyghy bolmaghan eken, úzyndyghy 6400 shaqyrym, biyiktigi 7 metr, eni 3 metrlik «Úly qytay qorghanyn» qytaylar emes, slavyan nәsildi últtar salghan kórinedi. Orta ghasyrda jәne odan búryn dýnie jýzining barlyq elderinde slavyan tilin júrt týsinetin bolghan eken, t.s.s, t.s.s tújyrymdar tyqpalanady. Biraq, Kolumbtyng kemeleri Indiyany izdep Amerika qúrlyghyna kelip tirelgende, kemelerden týskenderding aldarynan shyqqan jergilikti halyqtyng ókilderine Indiyagha kelgen ekenbiz dep, slavyan tilinde emes, týrik tilinde til qatqany jәne ony týsinbegende «mynalar týrik tilin týsinbedi ghoy» dep tang qalghandary tarihtan belgili.
Endi taqyrybymyzgha oralayyq. Mening tuyp ósken jerim búrynghy Semey oblysynyng Aqsuat óniri, Tarbaghatay tauynyng teriskey bókteri. Tarbaghatay tauyn «Jeti kezen» nemese «Kótel asulary» degen basqasha da atauy bar asulardan asyp ótkende, taudyng týstik betine, Ýrjar jaqqa shyghasyz. Odan ary Maqanshynyn, Baqtydaghy Qytaymen shekaralyq beketkine qol sozym jer.
1932-jylyghy asharshylyq kezinde bizding elding kóp júrty osy jolmen Qytay asqan. Sol júrttyng alghashqy legi, 23 jyldan keyin, 1955-jyly elge qaytyp oraldy. Osy Nayman aghayyndar Kerey Ospan batyr turaly anyzgha bergisiz kóp әngimeler aityp keldi, ol kezde men 9 jasta edim.
Qazaqqa qatty qysym kórsetip, jerin, malyn tartyp alyp, kisisin abaqtygha qamap, atyp, asyp qorlyq kórsetken Qytaydyng Gomindan ýkimetimen ótken ghasyrdyng 30-40 jyldary azattyq ýshin soghysqan Altay kereylerining erlikterin tamsana aitqan әngimeleri esimde. 1940-jyldan kóterilis basshysy bolghan Ospan batyr shapsa qylysh ótpegen, atsa oq darymaghan ertegining batyrlary siyaqty eken. Soghysqa erlerimen birge әielderi de, qyzdary da qatysyp qúralaydy kózge atqan mergendikterimen tanylypty. Ospan batyrdyng 8 «polkovniygi» nemese 8 «komissary» dep atalghan 8 qolbasshylarynyng bireui, úzaq jasap týrik elinde 1986-jyly qaytys bolghan Núrghojay batyr óz esteliginde «qolgha týsken oqtyng ýshten birin myltyq atudy bilmeytinderge myltyq atyp ýiretuge júmsap otyrdyq» depti (Núrghojay batyrdyng estelikteri jәne Ospan batyr. http://shaqabai.kz/?p=227).
Altaydyng qúz jartastaryna bekigen elmen qytaylar soghysqa «ayyrplan qosyp», tómendegi júrtqa oq seuip kele jatqanda úzyn qyl arqandy ýlkendigi ýidey tasqa baylap, jartastyng ýstinen búghalyq laqtyryp samoletti qúlatqan kezderi de bolypty. Ospandy qolda ústap, aitqanyna kóndiru ýshin qytay da, «sovet» jaghy da syy siyapat jasap, orden, medali tapsyrayyq dep kelgende «men tenge men sólkebay taghatyn qyz-qyrqyn emespin» dep almaghan eken. Qytaydyng qyzyl armiyasy 1951-jyly Ospandy ústap, atyp tastaghan kórinedi. Osy ayanyshty әngimelerding bәrinde de Ospan batyr kerey bolatyn.
2009-jyly «Ortalyq Qazaqstan» gazetinde basylghan Dәuletqaly Asauov pen Serghazy Qabyldaúlynyn «Aspan asty elinde at oinatqan Ospan batyr» (http://kerey.kz/?p=5741) maqalasynan keyin eshkim qarsy pikir aitqan joq depti Qúrmetbek bauyrymyz. Búl júrttyng maqaladaghy aitylghan jәitti moyyndaghany emes dep oilaymyn, «әi, aita beredi» degen qazaqy beyqamdyq.
2016-jyly oblystyq gazetimizde shyqqan «Ospan batyr Toqa Molqy bolady» (http://abai.kz/post/view?id=12400) atty maqalada, Ospan batyrdyng nemere inisimin dep otyrghan, Qúrmetbek mynanday shejire kestesin keltiripti «Toqa Molqydan – Esqúl, Bayjigit, Kókbóri, Áuezqúl tuady. Osy Áuezqúldan tórteu taraydy – Aytughan, Jantughan, Bóltek, Taymas. Aytughannan – Dәkil, Qali, Silәm tuady. Qalidan mening atam – Zarqyn, Silәmnan – Ospan taraydy. Zarqynnan mening әkem – Ábilqasym tuady. Al Ospannan jeti úl, jeti qyz taraydy». Naqty tújyrym, biraq 3 attap Toqa Molqydan Silәm atasyna jetip keledi. Osy jeri senimsizdik tughyzady, әitpese Qúrmanbekting Ospan batyrdyng nemere inisi boluyna eshqanday qarsylyghym joq. Bir rudyng shejiresinde tútas bir tarmaqqa bas bolyp túrghan atanyng arty múnday seldir bolmasa kerek.
Erterekte Toqanyng eki aqsaqalynyng shejire tarqytyp otyrghanyna kuә bolyp edim. Ol kisiler, pәlenshe atamyzdyng túsynda Toqalar Búqar men Samarqannyng tóniregin jaylaghan dep otyrdy. Búl, Arghyn Toqa eli erteden kele jatqan kóne rudyng biri degen sóz jәne eng beri bolghanda «aqtaban shúbyryndy, alqakól súlama» zamanynan búryn bolghan jәit. Sebebi, búryn Saryarqagha jazghy jaylaugha ghana shyghatyn qazaq eli, osy bosqynshylyqtan keyin ghana qys qystap, jaz jaylaytyn bolghan. Sondyqtanda tamyry terende jatqan Toqa Molqynyng bir atasy Aytughangha Ospannan eki attap jetkizetin shejire kestesi adam sengisiz tayaz, Ospannan Aytughangha deyin ary ketse 60-70 jyl ghana bolyp túr. Mýldem qisynsyz.
2008-jyly «Qaraghandy poligrafiyasy» baspasynan «Qarpyq jәne qoja shejiresi» atty kitap shyqty, avtorlary J.B.Biykenov, J.M.Jәkenov, T.K.Isabek. Aldynghy avtor Jarylqasyn Biykenovty jaqsy tanimyn, qalamyzdyng aituly azamaty. Sol jyly Qaraghandyda túrghanyma 36 jyl bolghandyqtan, Arghyn atamyzdyng Toqa úrpaqtarymen aralasyp joldas, dos, qyzymettes bolyp jýrdik. Toqa elining qanday irgeli el ekenin, qazaqtyng arghy bergi zamandaryndghy tarihyna, óner-bilimine mol ýles qosqan ýlken ru ekenin tolyq tanyp bildik. Sondyqtan shejire kitapty baspadan shyghysymen Jәkennen súratyp alyp edim. Qazir sol kitap stólimde túr. Ras, Toqanyng ishinde Molqy atasy, odan taraytyn Aytughan tarmaghy da bar ekeni shejire kitapta kórsetilgen.
Al, endi Ospan batyr turaly osy uaqytqa deyin shyqqan, telegey teniz kóp kitaptar men zertteulerding bәrinde batyr Abaq kereyding Molqy tarmaghynan taraytyn Aytughan atasynyng úrpaghy ekeni naqty jazylghan jәne tolyq shejiresi men júbaylarynyng attary, olardan tughan úl-qyzdary týgel sanamalap atalghan. Búl shejirelerdi jazghan avtorlar, biz siyaqty ber jaqta otyryp әrkimning aitqanynan qúrastyryp jazushylar emes. Qytay jaghynda jәne Mongholiyanyng Qytaymen shekaralas aimaqtarynda tuyp ósken, kim turaly jazsa da, neni jazsa da kózi kórgen adamdardyng kuәligine sýienip jazghan azamattar.
Mәselen, Qytay jaghynda tuyp ósken Bayahmet Júmabay úly degen aghayyn 2007-jyly Abaq kereyding Molqy ruynyng shejiresin Ýrimshi qalasynda 500 danamen arap әlip-biyinde kitap etip bastyryp shygharypty. Osy kitapty maghan, ótken ghasyrdyng 60-jyldarynyng ortasynda Qazaq uniyversiytetinining matematika-mehanika fakulitetinde birge oqyghan, shejireshi dosym Nayman Mýsәiip Qydyrhanúly Sydyqov tauyp, Ospan batyrdyng shejiresin Molqydan bastap tikeley úrpaqtaryna deyin tóteley iriktep qazaq әlip-biyine audaryp, jazyp jiberip edi. Sol shejire bylay deydi.
Abaq Kerey Molqydan - Qojanqúl; Qojanqúdan - Taghanaq; Taghanaqtan - Aryq, Begen; Aryqtan-Mashan (batyr), Malghabar, Solpy (Otau); Mashannan-Janjigit, Aytughan, Dәuletkeldi, Bitey, Bayjigit (Japaq); Aytughannan-Qojakeldi, Ordakeldi, Qangeldi, Qamys, Begaly; Begalydan-Edil, Emil, Qúdakeldi (Izeken), Baysal, Tóles; Tólesten-Rayymbet, Sәieke; Rayymbetten-Rayys, Bibay, Irkes, Tirkes, Omarqan, Júmarqan, Abdyqúmar; Rayystan-Islәm, Toqajan, Qydyrqan; Islәmnan-Ospan, Dәlelqan; Ospannan-Zia, Sherdiman, Niyghmetolla, Nәbi, Rahmetolla, Oydolla, Kәriy, Amaq; Sherdimannan-Músyratbek, Aqanbek, Samat, Mýbina, Qarbia; Aqattan(Aqanbek bolar)-Quanysh; Músyratbekten- Mәuletbek, Nәrlen; Niyghmetolladan-Ásetbek, Mýnira, Ýpat, Ýmia; Ásetbekten- Panar, Qadyr, Kәusar, Qania; Nәbiyden-Maqan, Maqat, Bolat, Núrlan, Jaqash, Sabiyr; Maqannan-Órkenbek, Imanbek, Saltanat, Qymbat; Maqattan-Mighat, Ughidat, Iaqúp, Sәnia; Bolattan- Sәulet, Samal; Núrlannan-Parasat; Rahmetolladan-Shattyq, Esbolat; Amaqtan- Ásenbek, Ákimbek, Kәkimbek, Kәzimbek, Nәzigýl.
Búdan basqa, Mongholiya qazaqtarynyng belgili shejireshisi, Shynay Rahmetollaúlynyng 1997-jyly Ólgiy «Baspager» degen baspadan qazaq әlip-biyimen basylyp shyqqan «Mongholiya qazaqtarynyng ata-tek shejiresi» degen kitaby bar. Kereyding qúramyndaghy rulardy taratyp kelip, «Molqy»-lardyng shejiresine toqtalghanda kitaptyng 141-betinde Molqynyng Úrany Mashan, Batyr I.Ospan, aqyn Aqyt qajy..., dep sanamalap jazyp, 142-betinde Molqydan bastap taratyp,..., Islamnan–Ospan, Ospannan-Sherdiman, Nyghmetolla, Nәbi, Sherdimannan-Mýsirәt dep qysqa qayyrypty. Búl jerde negizgi mәsele, Mongholiyaan shyqqan kitaptyng da, Ospannyng Kerey Molqy ekendigin kuәlandyryp túrghandyghy.
Jәdy Shәkenúly degen avtordyng «Ospan jәne onyng úrpaqtary» degen enbegi bar eken, sol maqalagha silteme jasaghan «Ospan batyr» atty maqalada, internettegi siltemesi https://www.tarbie.kz/30173, mynanday mәlimetter beripti:
«Ospan batyr Islamúly (1899-1951) últ azattaghy ýshin basyn bәigege tikken әigili batyr. Onyng enbegi Shyghys Týrkistan atalatyn Altay, Ile, Tarbaghataydy qamtyghan baytaq dalany jat tabanynan qorghaumen ghana beynelenip qalmastan, soltýstik Qytaydyng Altay ónirinen shetel shapqynshylarynan saqtap qalghanymen de kórinedi.
Ospan ilgerindi-keyindi ýsh әiel alghan adam. Birinshi әieli - Núrqyzar Jarymbetqyzynyn ýsh qyz; alty úl tughan. Úldarynyng aty Ziya, Sherdiman, Nighymetolla, Oidolla, Nәbi, Kәri. Qyzdary -Zaghila, Kәbila, Pәnsiy.
Ekinshi әieli Memey Beldemsheqyzynan ýsh qyz - Qabiba, Qatipa, Zambila.
Ýshinshisi, jengedey alghan әieli Bayan Ystayqyzynan bir úl Ámaq, bir qyz Mýniba - eki bala bolghan.
Batyrdyng balalarynan Ziya 1941 jyly tamyzda Quýiding Sholaqsayynda oqqa úshyp ólgen, úrpaq joq. Ekinshi әieli Memey men ýsh úl, bes qyzy-9 jan 1942 jyly aqpanda Shynshysay ýkimetining Búrbyjap basqarghan әskerlerimen soghysta qolgha týsip, alghashynda Sarysýmbe qalasynda (qazirgi Altay qalasy), 1943 jyly mamyrdan bastap Kóktoghay qalashyghynda «myrza qamaqta» otyrady. 1944 jyly mamyrda Ospan qolynyng bir retki qatty soqqysyna úshyraghan Gomidannyng Kóktoghay qalashyghyndaghy jendetteri qala túrghyndarynan 40-beykýnә adamdardy qyrghanda, Ospannyng 18 jastaghy qyzy Kәbila men 14 jastaghy úly Oidollany Memeyding kózinshe keskilep óltirdi. 11 jastaghy úly Kәry men aldy 12 jasqa, arty 8 jasqa kelgen ýsh qyzyn qúdyqqa tiri tastap óltiredi. Memey óluge ainalghanda ózin ózenge laqtyryp, qashyp qútylady.
Qalghan ýsh úl-Sherdiman, Nighymetolla, Nәby 1941 jyldan bastap negizinen әkesi Ospanmen birge bolady. 1951 jyly Ospan Gansu ólkesining Hayzy degen jerinde Qytay әskerlerining qolyna týskende, qashyp shyghyp, Shynjangha kelip, bayyrghy bauyrlastaryn tauyp, Altay, Boghda aralyghynda qaruly kýresti jalghastyrady. 1952 jyly әkesining sýiegin alu shartyna oray qaru tapsyryp, baghynugha mәjbýr bolady. Sherdiman 1952 jyldyng qazanynan 1959 jylgha deyin Altay әkimshilik mekemesinde malsharuashylyghy bóliminde, 1959 jyldan 1967 jyldyng qantarynda qaytadan qolgha alynghangha deyin, Ile oblystyq sayasy keneste isteydi. 1970 jyly 30 sәuirde baqilyq bolady.
Sherdimannan ýsh úl men eki qyz qalghan. Ýlken úly-Mýsirat Ile oblystyq astyq mekemesinde audarmashy, ekinshi úly Ashat-Ile jýn toqyma fabrikasynda júmysshy, ýshinshi úly Sәmet-Ile pedagogikalyq institutynda oqytushy bolyp júmys isteydi. Qyzdary-Mýbina, Qarbiya. Olar qazir Qytaydyng Qúlja qalasynda túrady. Ospannyng Niyghmetollasy 1972 jyly nauqastan qaytys bolady. Onda bir úl, ýsh qyz bolghan. Úly Áset-Kóktoghaydyng Kýrti auyly Óndirqara qystaghynda túrady.
Qyzdary-Mýnira, Ýmiya, Ýpat. Ásetten eki úl eki qyz. Úldary- Panarbek, Qadyr. Qyzdary-Qaniya, Kәusar.
Nәbiyden alty úl, bir qyz bolyp, ýlken úly Mahan Kóktorghaydyng qystaghynda, ekinshi úly Mahat ta Ertis qystaghynda, ýshinshisi Bolat ta Ertis qystaghynda, tórtinshisi Núrlan-Kóktoghay audandyq halyq sotynda tergeushi bolyp isteydi. Besinshi úly Jaqash ta Ertis qystaghynda túrady, altynshy úly Órkenber-2002 jyly Qazaqstangha birjolata oralghan, QR azamaty, qazir Týrkistan qalasyndaghy Q.A.Yaassauy atyndaghy HQTU-ning studenti, Ospan batyr atyndaghy halyqaralyq qayyrymdylyq qorynyng preziydenti. Mahannan Imatbek-bir úl, Saltanat, Qymbat-eki qyz. Mahattan Mihat, Úhidat, Yahúp-ýsh úl, bir qyz-Sәmiya. Bolattan eki qyz- Sәulet, Samal. Núrlannan bir úl Parasat, Jaqashtan bir úl Berdәulet, qyzy-Sәbira.
Nәby Ospanúly 2000 jyly qaytys boldy. Bir qyzyghy onyng qaytys bolghandyghyn tuystarynyng habarlauynan búryn «Azattyq» radiosynan sol kýni estigen halyq janazagha jinaldy. Jergilikti saqshy jәne qauipsizdik organdary janazagha jinalghan mynnan astam halyqqa abyrjy qarap, olardy dereu baqylaugha aldy.
Ospan úldarynan qazirgi tiri otyghany Ámaq ol qazir Kóktoghay audanynyng Kýrti qystaghynda túrady. Ámaqtan tórt úl, bir qyz. Úldary-Ásenjan, Ákimbek, Kәkimbek, Kәzimbek. Qyzy Nәzigýl.
Ospannyng úldarynyng ishindegi ýlkeni men әke taghdyryna qatysty oqighalarydy kóp biletin adamnyng biri ýlken úly Sherdiman bolsa, biri Nәby edi. Al, sol Sherdiman 1973 jyly Qúlja týrmesinde qudalanyp qaytys bolsa, Nәby 2002 jyly dýniyeden ótedi».
Kórsetilgen, tәrbie saytyndaghy https://www.tarbie.kz/30173 maqalasynda «Ospan batyr Shynjang ólkesi, Altay Aymaghy, Kóktoghay audanynyng adamy. Ruy kerey ishinde mashan, molqy», dep jazylypty.
Búl jerde avtordyng jazghandaryna esh ózgeris engizgen joqpyn jәne kisi attarynda sәl-pәl ózgertip jazghanyn da qaldyrdym, sebebi oqyrman aldynghy jazylghan kisi attaryn tany alady. Ekinshi aitarym, Órkenbek búl kýnde Týrkistandaghy Yassauy atyndaghy Qazaq-Týrik uniyversiytetin tәmamdap, Almatyda túrady eken. Osy maqalany dayarlau kezinde izdestirip taba almadym, aghayyndar «Órkenbek qazir kәsipker, ontýstik Koreyada jýr», dep mәlimet berdi. Internette Órkenbek úldy boldy degen de mәlimet jýr, biraq balanyng aty jazylmaghan. Ýshinshi, Órkenbek júrt aityp jýrgendey Ospan batyrdyng nemeresi emes, Bayahmet Júmabayúlynyng shejiresinde kórsetilgenindey, shóberesi kórinedi. Múny maghan alghash aitqan Arystan Tosyn aghamyz bolatyn. Mýmkin, qazaqy dәstýrmen Nәby atasynyng bauyrynda, balasy bolyp ósken bolar. Tórtinshi, maqalada Nәby atamyzdyng qaytys bolghan jyly eki týrli jazylypty, búl sharua men ýshin manyzdy bolmaghandyqtan jәne dúrysyn bilmegendikten, eshteneni ózgertpedim. Sebebi, Ospan batyrdyng negizgi zertteushileri, dúrys datany ózderi naqtylaytyn bolar dep oiladym.
«Dәstýr» atty Últtyq–etnografiyalyq jurnalda «Ospannyng ómirbayanyna qatysty keybir derekter» atty maqala bar (http://dasturkb.kz/index.php?option=com_content&view=article&id=606:ospanny-mirbayanyna-atysty-kejbir-erekter&catid=81&Itemid=690), sonda da «...Ákesi Islam qazaqtardyng ýsh jýzinin orta jýzine jatatyn Kerey taypasynyng bir tarmaghy Molqy degen ruynyng Aytughan atasynan taraydy» dep, atap kórsetken. Búl maqalanyng avtorlary H.Bat-Ochiryn Bold, H.Bat-Ochiryn Tuyaa. Kórip otyrsyzdar, búlar monghol últynyng azamattary. Maqalada Ospan batyrdy sayasy ústanymy anyq emes, bilimsiz nadan adam etip kórsetuge tyrysqan.
Ospan batyr turaly Qytay Halyq Respublikasynyng baspalarynan shyqqan kitaptar men maqalalardyng avtorlary da, senzuranyng qyspaghymen, batyrdy «kompartiyanyng tәrbiyesine kónbedi», «bandy boldy», «Ókinishke oray onyng ózinikin jónge sanaytyn minezi auqymdy jaghdaydy mengere bilmegen kerbaqpalyghy saldarynan jenimpaz armiyamyzgha qarsy oq atyp, ózin gomindang quyrshaq qaldyq kýshterining qoynyna atty. Amerika syndy shapqynshy elderding jeliktiruimen kommunistik partiyanyng kóp retki baghynu nasihatyna qúlaq aspay, qarsy oq atqandyqtan qúdyretti armiyamyzdyng tegeurininde jeniliske úshyryp, óz týbine ózi jetken bandy atamanyna ainaldy» degen siyaqty sózder jazugha mәjbýr bolghandyqtary kórinedi.
Jazushy Dýken Mәsimhan úlynyng «Ospan batyr» atty kólemdi maqalasy bar (http://masimkhanuly.kz/?p=2796). Osy maqalada Shyghys Týrkistandaghy kóterilisting sayasi, әleumettik sebepteri bayandalady, biraq bizge keregi Batyrdyng shyghu tegi turaly myna kuәlik mәlimeti «Shyqqan tegi Orta jýzding kerey (abaq) taypasynan taraytyn Molqy degen rudan».
2007-jyly Almatynyng «Arda» baspasynan shyqqan «Ospan batyr. Derekti zertteu» degen kitap bar, qúrastyrushylary Jәdy Shәken úly, Dәuletkerey Kәpúly, Órkenbek Nәbiyúly. Búl kitapqa әrtýrli avtorlardyng Ospan batyr turaly maqalalary kirgen. Tarih ghylymynyng doktory, L.N.Gumiylev atyndaghy Evraziya últtyq uniyversiytetining professory Túrsynhan Zәkenúlynyng «Ospan batyr» atty maqalasynda «Ospan batyr 1899-jyly aqpan aiynda Shyghys týrkistannyng Altay aimaghy, Kóktoghay audanynyng Óndirqara degen jerinde dýniyege keldi. Ata jóni Abaq kereyding Molqy ruynyng Aytughan әuletinen taraydy» degen tújyrym bar. Dәl osynday kuәlik kitaptyng ishindegi basqa maqalalarda da jýr. Jalpy, búl kitapta Ospan batyrdyng ómir jolyna qatysty qúndy maqalalar barshylyq. Týgendep jatpaymyn. Kitaphanalarda bar kórinedi.
Ótken, 2016-jyldyng mausym aiynda «Anyz adam» jurnalynyng №11(143) shygharylymy «Qytaydaghy últ azattyq kóterilisting basshysy Ospan batyr» taqyrybyna arnalyp basylypty. Ospan batyrgha arnalghan birinshi interviuda Órkenbek Nәbiyúly babasyn «Orta jýzding Kerey ruynan» dep aitypty. Qalyng oqushy qauymgha búl jurnaldyng beretin naqty mәlimetteri mol. Jurnalgha ýn qosqan Týrik ghalymy, ózimizding bauyrymyz, Ábdiuaqap Qara men Jәdy Shәkenúlyn atar edim. Jalpy, Jәdy Shәkenúlynyng Qytay qazaqtarynyng tarihyna arnalghan shygharmasy bolsyn, Ospan batyrgha arnap jazghan maqalalary men aitqandary bolsyn asa dәiekti, maghynaly dýniyeler.
Endi Uikiypediyadaghy «Molqy» turaly mәlimetti keltireyin (https://kk.wikipedia.org/wiki/). «Molqy-qazaq halqynyng qúramyndaghy ru. Shejire boyynsha, Orta jýz qúramyndaghy kerey taypasynyng abaq kerey tarmaghynan taratylady. Kereyding mol ruy. Altay tauynyng mongholdyq jәne qytaylyq bóliginde qonystanghan. Úrany-Mashan, tanbasy-abaq. Qazaqtyng azatker batyry, "altyn anyzy" Ospan Islamúly osy rudan shyqqan».
Arghyn Toqanyng ishindegi Molqy atasy turaly Uikiypediyada mәlimet joq, búl endi basqa әngime.
Qazaqtyng klassik jazushysy Múqtar Maghauinnyng 2011-jyly Almatyda shyqqan «Shynghyshan jәne onyng zamany» atty 4 tomdyq «Derekti tarihy hikaya» kitabynyn «Tughan jer» atty 1-tomynyng 313-betinde Kerey elining kóne zamannan bastap býgingi kýnge deyin sozylghan tarihyn bayandaghan tarauynda, Ospan batyrdyn Kerey ekendigi jazylghan. Múqtar aghamyzdyng kózi jetip, kónili senbese búl mәlimetti kitabyna qospas edi.
Ospan batyr turaly «Kókjal» dep kitap jazghan qazaqtyng taghy bir klassik jazushysy Qabdesh Júmәdilovte shygharmasynda batyrdy Kerey molqy, dep jazghan bolatyn. Ózi shekara syzyghynyng arghy jaghynda tuyp óskendikten jazyp otyrghan taqyrybyn, keyipkerlerin jetik bildi ghoy jәne jazushylar kitabyn jazardyng aldynda, bilip túrghan taqyryby bolsa da, týbegeyli zertteu jýrgizip baryp qana jazady emespe.
Stambúl qalasynda 2008-jyly basylyp shyqqan Yusuf Ziya Arpacik degen avtordyn “Osman Batur”atty kitabynda batyr «qazaq týrkilerining ishinde orta jýzdegi Kerey Molqy» dep jazylghan.Tura osynday kuәlik 2011-jyly Stambuldyng «Doğu Türkistan Göçmenler Derneği» baspasynan shyqqan «On ylga sigan efsanevi omur» (On jylgha sighan anyz ómir) degen kitapta da bar, avtory Dr. Omer KUL. Tipti Ospan batyrdyng shejiresi, bizdegishe tizbektelip berilmegen, syzba týrinde keltirilipti. 1988-jyly Shvesiyanyng Upsala qalasynda Linda Benson men Ingvar Svanberg-terding redaktorlyghymen qúrastyrylghan “The Kazaks of China Essays on an Ethnc Vinority” (Qytaydyng etnikalyq azshylyqtaghy qazaqtary turaly esseler) atty jinaqta Linda Bensonnyng “Osman Batur: The Kazak’s Golden Legend” (Ospan batyr, Qazaqtyng altyn anyzy) atty maqalasynda da batyrdy Qazaqtyng Molqy kereyi dep jazypty.
Songhy ýsh kitaptyng tiyisti betterin, suretke týsirip, Týrkiyadan Ábdiuaqap Qara bauyrymyz internet arqyly pochtamen jiberdi.
Osymen, baspa betinde basylghan, internet resurstarynda keltirilgen Ospan batyrdyng Abaq kerey Molqy ekenin aighaqtaytyn maqalalardy sanamalaudy toqtatamyn. Izdegenge múnday materialdar óte kóp kezdesedi.
Atalmysh taqyrypqa material jinap, zerttep tolghanyp jýrgen kýnderimning birinde, 2017-jyldyng qantar aiynyng 24-kýni, taghdyr meni Almatyda Arystan Tosyn atty Ospan batyrdyng tughan jiyenimen jolyqtyrdy. Dastarhan basyna qúda dep, ardaqtap әkelip otyrghyzghan ýlken kisini bir jerden kórgen siyaqty edim, biraq jygha tanymadym. «Aghaydy tanisynba» degen ýy iyesining súraghyna, «týsi tanys, biraq esime týsire almay otyrmyn» dep, jauap berdim. Sóitsem, anau bir jyly, Astana kýninde Reseyding preziydenti D.E.Medvedev pen bizding elbasymyz N.Á.Nazarbaevtyng aldynda «Qara jorgha» biyin Hanshatyrdyng aldyndaghy ýlken alanda biylegen aghamyz eken jәne aghaydyn, birer jyldyng múghdarynda, Qazaqstan tәuelsizdik alghan alghashqy jyldardyng birinde elbasymyzdyng Angliyagha alghash resmy saparmen barghanda Batys Berlinnen Londongha izdep baryp jolyqqany turaly aitqan әngimesin televizordan kórip, tyndaghan edim. Osy kisi Arystan Tosyn eken. Tanysa kele, Kereyding noqta aghasy, IYteli bolyp shyqty, jasy 79 da. Almaty qalasyna jalghas Rayymbek auylynda, Sýiinbay kóshesining boyynda, ózi salghan, atasy Zuha batyr atyndaghy meshitting janynda túrady eken. Sóilese kele Arystan aghamyzdyng anasy Zәfiyrә Ospan batyrdyng әkesi Slәmning qaryndasy bolyp shyqty. Ospannyng mýldem kishkentay kezinde sheshesi qaytys bolypty da, Zәfiyrә apayy alyp ketip baghyp ósirip, er jetip jasóspirim jigit bolghan shaghynda «ary qaray, óz aghayyndaryn, Molqynyng ishinde ósuing kerek, әitpese jat bolyp ketesin» dep, tuystaryna aparyp qosypty. Kózi tiri kuә degen osy. «Qazyrghy kýnderi Qytayda Ospannyng óz kindiginen tughan bir ghana balasy-Ámaq qaldy. Soghysta ólmey aman shyqqandarynyng qalghany kýni jetip qaytty» dedi. Jas jetkinshek Ospandy atasy Zuha batyrdyng qansha ret, qalay synaghanyn, ne dep bata bergenin aityp berdi. Búl әngimelerdi jinaghan materialdarymnyng ishinen keziktirip oqyghanmyn, biraq keybir jazbalarda Zuha batyrdyng ornyna Bóke batyr dep jansaq jazghandar da bolyp shyqty. Ábdiuaqap Qaranyng jazuy boyynsha, Bóke batyr 1904-jyly, Ospan bar-joghy 5 jasta bolghan kezde, qaytys bolyp-Ospandy synaytyn da, bata beretin de, soghys ónerin Ospangha ýiretetin de mýmkindigi bolmaghan kórinedi.
Ospan batyrdy úighyrlarda ózderine ynghaylap, bizdiki dep tirshilik jasap jatqan kórinedi. Búl, Jarqyn Jeti degen azamattyng «Ospan batyrdy úighyrlar úrlap almaqshy» (http://shyn.kz/article/view?id=352) degen maqalasynda aitylady. Múnyng artynda Shyghys Týrkistandaghy azattyq ýshin kýresti, negizinen qazaqtar emes, úighyrlar jýrgizdi dep aitqysy keletin ýlken sayasat jatyr.
Búl kýnderi Altaydyng Kóktoghay audanynyng Kýrti qystaghynda túratyn, ózderining ata-tek shejiresin tolyq biletin, Ospan batyrdyng kózi tiri tughan úly Ámaq atamyz túrghanda jәne Almatyda túryp jatqan shóberesi Órkenbek «Orta jýzding Kerey ruynanbyz» dep aityp otyrghanda, «Ospan batyrdyng tughan jiyenimin» degen Arystan Tosyn aghamyz barda, qazaq pen qytaydan basqa qanshama memleketterding kitaptary men jurnaldary, internettegi jariyalanymdar «Ospan batyr Kerey molqy» dep kuәlik berip otyrghanda-basqalardyn Batyrdy «Kerey emes, Arghyn deui» kýlkili jaghyday ghana emes, óte ókinishti, shyndyqqa kópe-kórineu qiyanat nәrse dep oilaymyn.
Al, Ospan batyrdy Arghyn toqanyng ishindegi Molqy jasaghannan Kerey kedeylenip qalmaydy, biraq Arghyn da bayymaydy. Batyrdy Arghynnan qyzghandy deytin, men Kerey emespin.
Tórehan Maybasúly aitqanday «El ortaq, jer ortaq, batyr ortaq». Ertengi úrpaqqa tarihty búrmalamay jetkizu býgingining paryzy, shyndyq qashanda qymbat.
Bayqasanyzdar maqalanyng ón boyynda, 2016-jyldyng kýzinde oblystyq gazetimizde shyqqan, «Ospan batyr Toqa Molqy bolady» degen maqalanyng avtory Tórehan Maybastyng aty bir rette atalyp, eshqanday syn eskertpe jasalmady. Sebebi, «Ortalyq Qazaqstan» gazeti men maqala avtory beytaraptyq prinsip ústap, oqyrmangha «erekshe janalyqqa pretenziyasy bar» mәlimetti jetkizushi ghana. Qalghanyn oqyrman ózi ekshep, taldau jasaydy. Tórehan Maybas mening óte syilaytyn, әrbir jazghanyn kýtip jýrip oqityn avtorym. Jurnalist, jazushy, etnograf, Qarakesekting Kerney atasynyng shejiresin týzip qalyptastyrghan shejireshi, «Kókbóri Kerney» dep әldeneshe kitap jazghan tarihshy-ghúlama ghalym. Osynday bilikti azamat gazetke úsynylghan mәlimetting shiykiligin bilmedi emes, bilgenine kәmil senimdimin. Maqalagha oqyrman kónil audaratynday etip jazdy, sonyng nәtiyjesinde kóp uaqytymyzdy bólip, qanshama material jinap enbektenuge tura keldi. Ókinbeymin, ózim ýshin birtalay bilim jinadym, endi sizdermen bólisudi jón kórdim.
Kerekti maqalalardy jinaugha kómektesken, arap әlip-biyinde jazylghan maqalalardy kirilisagha audaryp jazyp bergen jәne osy taqyrypqa kitap, maqala jazghan aghayyndardyng telefondary men e-pochtalarynyng meken-jaylaryn tauyp berip, aqyl kenesterin qosqan Týrkiyalyq ghylym doktory, etnikalyq qazaq, Ábdiuaqap Qaragha jәne Kerekulik shejireshi Mýsәiip Sydyqovqa, M.Áuezov atyndaghy әdebiyet-óner institutynyng bólim mengerushisi Serikqazy Qorabaevqa, Qaraghandy Ekonomika Uniyversiytetining dosenti Samat Bitimhangha alghysymdy bildiremin.
Esmúhanbet Saydahmetúly Smailov, professor
Abai.kz