Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2556 0 pikir 15 Qyrkýiek, 2010 saghat 04:13

Qazaq kóshi qantaryla bastady

Dәl qazir syrtqy kóshi-qon sayasatynda kýrmeui kóp kýrdeli mәseleler jeterlik. Onyng ýstine, kósh sayabyrsyp, ýkimetti tyghyryqqa tirep otyr. Kóshi-qon komiyteti mәseleni ontayly sheshu ýshin jana zang jobasyn dayyndap, parlamentke úsynghan-dy. Biraq, «búl zang jobasynyng shiyki tústary bar. Shettegi qazaqtyng tarihy Otanyna oraluyna kedergi bolady» degen qarsy pikirlerding de basy qyltighany qashan. Syrt­qy kóshi-qon sayasatynda daugha týsken myna ýsh súraqty tarazygha saldyq.

1. Býginge deyin úly kósh Qazaqstangha, qazaq últyna ne berdi?

2. Sizdinshe, dәl qazir syrtqy kóshi-qon sayasatynda qordalanyp qalghan qanday mәseleler bar? Eger Kóshi-qon komiyte­tining parlamentke úsynghan «Halyqtyng kóshi-qony turaly» jana zang jobasy qabyldansa, bar mәsele óz sheshimin taba ma, joq pa?

3. Dýniyejýzilik qazaqtar qauymdastyghy syrtqy kóshi-qonnyng kólikti boluyna qanshalyqty ýles qosuda?


Qabdesh JÚMADILOV, jazushy:

KÓShTING QARQYNYNA KÓNILIM TOLMAYDY

Dәl qazir syrtqy kóshi-qon sayasatynda kýrmeui kóp kýrdeli mәseleler jeterlik. Onyng ýstine, kósh sayabyrsyp, ýkimetti tyghyryqqa tirep otyr. Kóshi-qon komiyteti mәseleni ontayly sheshu ýshin jana zang jobasyn dayyndap, parlamentke úsynghan-dy. Biraq, «búl zang jobasynyng shiyki tústary bar. Shettegi qazaqtyng tarihy Otanyna oraluyna kedergi bolady» degen qarsy pikirlerding de basy qyltighany qashan. Syrt­qy kóshi-qon sayasatynda daugha týsken myna ýsh súraqty tarazygha saldyq.

1. Býginge deyin úly kósh Qazaqstangha, qazaq últyna ne berdi?

2. Sizdinshe, dәl qazir syrtqy kóshi-qon sayasatynda qordalanyp qalghan qanday mәseleler bar? Eger Kóshi-qon komiyte­tining parlamentke úsynghan «Halyqtyng kóshi-qony turaly» jana zang jobasy qabyldansa, bar mәsele óz sheshimin taba ma, joq pa?

3. Dýniyejýzilik qazaqtar qauymdastyghy syrtqy kóshi-qonnyng kólikti boluyna qanshalyqty ýles qosuda?


Qabdesh JÚMADILOV, jazushy:

KÓShTING QARQYNYNA KÓNILIM TOLMAYDY

1. Negizi kósh 1955 jyly Kenes zamany kezinde bastaldy. 1962 jyldyng sәuir aiynda ýlken kósh boldy. Tútas halyq bosyp ótti. Ásirese, Tarbaghatay, Qúlja aimaghynyng shekarasynan. 1 aidyng ishinde 200 mynday qazaq Qazaqtangha qonys audardy. Olargha 1 aidyng ishinde - júmys, 2 aida - tólqújat berildi. Búl - ekinshi tolqyn kósh edi. Ýshinshisi - tәuelsizdik alghannan keyin bastaldy. Moyyndau kerek, úly kósh Qazaqstangha bәrin berdi. Mәselen, 1962 jyly kóship kelgen 200 myng adam Shyghys Qazaqstan, Semey, Almaty oblysyndaghy qazaqtyng qataryn qalyndatty. Dәstýrin nyghaytty. Qazaqqa ruhany sýienish boldy. Últtyng ensesin kóterude qomaqty ýles qosty.

2. Meninshe, shette jýrgen qazaqtardy Qazaqstangha kóshirip alu - nómiri birinshi manyzdy mәsele. Óitkeni, qazir әrbir ýshinshi qazaq shekaranyng syrtynda jýr. Osy kýnge deyin Qazaqstangha shetten        1 million qazaq kóship keldi. Biraq, әli 5 milliony syrtta jýr. Songhy jyldardaghy kóshting qarqynyna kónilim tolmaydy. Tútas, jýieli kósh joq. Memlekettik auqymda ýlken mindet bәsendep qaldy. Sonymen birge kóshi-qon komiytetining basynda mәselening manyzyn, sheteldegi qazaqtardyng mún-múqtajyn jaqsy biletin, zerttegen adamdar emes, ýstirt, dimkes, shala bilimdi adamdar otyr. Búl - bir. Ekinshiden - kóshi-qongha bólingen qarjy kóship kelgenderding qolyna tolyq jet­pey­di. Eng ýlken qylmys - mine osy. Ókinishtisi, biylik basyndaghylar «bólingen milliondardy jep qoydy» dep moyyndaydy. Biraq, jegenderdi jazalap jatqan eshkim joq. Sonday-aq, kóship kelip, 5-10 jyl­gha deyin kuәlik ala almay jýr­gender bar. Súmdyq emes pe búl? Dúrys qonystana almaghandyqtan Qytaygha, Mongholiyagha qayta kóship ketkender jәne bar. Búghan jol bermeu kerek. Qayta kóshu ondaghy aghayyndardy qorqytyp, ýrkitedi. Kóshi-qonnyng jolynda osynday kedergiler kóp-aq. Negizi, kóshi-qonnyng basshylyghyna oralmandardyng ózin tartu kerek. Birinshi basshy bolmasa da, orynbasarlyqqa.

3. Dýniyejýzilik qazaqtar qa­uymdastyghynyng qolynda tek nasihat qaldy qazir. Qauymdastyqtyng kóshirip әkeluge әkimshilik qúzireti joq. «Altyn shyqqan jerdi belden qaz» degen. Kóshting kózin bilip, juan qazaq kýnkórip otyrghan jerge baru kerek olar. 1,5 million qazaghy bar Shynjangha, 1 millionnan astam bauyrlarymyz qonystanghan Ózbekstangha, Reseyge baryp, ýgit jýrgizu kerek. Qauymdastyq bolsa Europagha sapargha shyghugha qúmar-aq. Jyl sa­yyn olardy ainaldyra bergenshe, million qazaghy bar ólkelerge kóbi­rek qatynas jasaudy oilaghan jón.

Rahym AYYPÚLY, «Jebeu» respublikalyq qoghamdyq birlestikting ortalyq atqaru kenesining diyrektory:

ZANG JOBASYNDA KEREGhARLYQTAR MEN KEMShILIKTER KÓP

1. Ótken ghasyrdyng orta sheninde 400 myngha juyq qazaq ata júrtpen qauyshty. Olardyn 100 payyzy der­lik auyldyq jerlerge auyr júmystargha jiberildi. Qanyrap qalghan jýzdegen auyldardyng tamyryna qan jýgirtti. Quantatyny, әr otbasy orta eseppen 8-9 bala sýiip, últymyzdyng demografiyalyq jaghdayynyng jaqsa­ruyna ýlken ýles qosty. Qazaqstandaghy qazaqtyng sany artyp, 63 payyzgha jetti. Mine, búl - úly kóshting eng basty jetistigi. Búdan tys, ghylym-bilim, óner jәne sport sheberlerining qataryn tolyqtyrdy. Qandastarymyzdy qazaq eline toptau arqyly últtyq memleketimizding irgesin bekemdeudemiz.

2. Dәl qazir qúqyqtyq bazadaghy keregharlyqtardyng kesirinen qazaq kóshi qantarylugha sәl-aq qaldy. Qolda bar zandy oryndaudyng naqty tetikterin jetildiru isi mýlde kenjelep qalghan. Ýkimet qaulylary da bir qaynauy ishinde, shiyki. Mәselen, arnayy kvota kóship keluge tilek bildirushi diaspora ókilderining qanday sanattaryna berilu kerektigi әli kýnge aiqyn emes. Elge kelgen oralmandardyng naqty múqtajdyghyn sheshetin biylik qúrylymdarynyng júmysy ýilestirilmegen. Naqtylap aitsaq, elge oralugha rúqsat alu - Syrtqy ister ministrligining qúziretindegi is. Al kóshi-qon komiytetining mindeti kvotamen kóship kelushilerge baspana qarajaty jәne jәrdemaqysyn taratumen shekteledi. Olardyng Qazaqstangha týbegeyli qonystanuy, azamattyq aluy - Ishki ister ministrligine qarasty kóshi-qon polisiyasynyng qúzyrynda. Júmysqa ornalastyru, әleumettik qamsyzdandyru - Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligining sharuasy. Jerge ornalastyru - jergilikti әkimshilikting mindetinde. Búl mekemeler bir-birine baghynbaytyndyqtan, kóship kelushilerge bilgeninshe biylik aituda. Ortaq mәsele tuynday qalsa, qalyptasqan ýrdis birine-biri qúlash-qúlash qaghaz jazyp, ailap, jyldap jauap kýtedi. Osylaysha burokratizmning yzghary esip túratyn memlekettik mekemelerding arasynda qandastarymyzdyng taghdyry dopsha domalauda. Al parlamenttegi «Halyqtyn kóshi-qony turaly» zang jobasy qandastarymyzdyng qúqyqtyq jaghdayyn búrynghydan da qiyndatady. Mәselen, zang jobasynyng 44-babynda: «Oralman mәrtebesi oralman Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alghannan keyin toqtatylady. Oralman mәrtebesin alghan kýninen bastap bir jyldyng ishinde, Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alu turaly ótinish bermegen oralman, ony úzartu jәne qaytalap alu qúqyghynan aiyrylady», - delingen. Qoldanystaghy zang da oralman mәrtebesin azamattyqpen baylanystyrady. QR azamattyghyn qabyldaghan oralman sol sәtten bastap zang boyynsha beriletin atauly әleumettik kómek pen jenildikterden maqúrym bolady. Búl zang eng aldymen osy keregharlyqty týzetuge baghyttaluy kerek edi.

Sonday-aq, zang jobasynyng 45-babynda: «Oralmandar men olardyng otbasy mýshelerinin: 1) Ishki ister organdaryna tirkelu jolymen, jenildetilgen tәrtippen Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alugha» qúqyly delingen. Al Qazaqstan Respublikasy Ishki ister ministrining 2002 jyl 23 tamyzdaghy №556 búiryghymen bekitilgen «Qazaqstan Respublikasy Ishki ister organdarynyng Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyna baylanysty mәselelerdi qarau turaly» núsqaulyghynyng 42 tarmaghynda: «Jenildetilgen tәrtippen azamattyq alugha aryz berilgen uaqyttan bastap, mәlimetterdi qarau uaqyty     3 aidan aspaugha tiyis» dep kórsetilgen. Búl - oralman mәrtebesi tek ýsh-aq aigha jaramdy degen sóz. Ary ketse     1 jyl 3 aidan aspaydy. Eger atalghan merzim bitse, 45 bapta kórsetilgen tәrtipke sәikes elge oralghan aghayyn oralman mәrtebesine qayta ie bola almaydy. Yaghni, múnday jaghdaygha tap bolghan oralmandar ýshin óz otanynyng esigi qayta ashylmaydy. Meninshe, zang jobasyn dayyndaghandar oralmandardan ese qaytaryp qaludy maqsat tútqan siyaqty. Áytpese, qandasta­rymyz­gha múnday qatal jaza taghayyndaudyng qanday qajettiligi bar?! Zang jobasyndaghy múnday keregharlyqtar men kemshilikter kóp-aq.

3. Qauymdastyqtyng qúrylghanyna synaptay syrghyp 18 jyl ótti. Syrttaghy aghayyn dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynan ýlken ýmit kýtti. Alghashynda búl ýmit belgili dәrejede aqtaldy da. Barlap qarasaq, marqúm Qaldarbek Naymanbaev jetekshilik etken jyldary úshan-teniz júmys atqarylypty. Ol kezde alys-jaqyn shetelderdegi qazaq diasporasymen barys-kelis izin suytpaytyn. Týrli basqosular, mәdeny sharalar úiymdastyrylatyn. Syrttaghy qazaqtyn, tipti saudagerine deyin osy shanyraqqa bas súqpay ketpeytin. Jyl sayyn myndaghan jastar Qazaqstandaghy joghary oqu oryndarynyng dayyndyq kursyna týsip, úly kóshting qataryn toltyratyn. Ókinishke qaray, keyingi kezde qauym­das­tyqtan qauqar ketti. Toptalyp kelgen student joq. Eng bastysy, qauymdastyq últ birligin nyghaytudyng úiytqysy bolarlyq mindetting mýddesinen shyghyp otyr ma? Ýkimetke qazaq kóshining kólikti boluy ýshin qanday úsynys aitty? Múnday súraqtardy myndap qongha bolady. Biraq, birde-bir jauap joq.

 

Jәdy ShÁKENÚLY, jazushy:

QAZAQSTAN MEN QYTAY ARASYNDA KÓShI-QON TURALY KELISIMShART JOQ

1. Eng aldymen, oralmandar otanyna janyn әkeldi. Dili men tilin, taza jýregin, úrpaghyn syilady. Mústafa Shoqay bolyp últtyq ruhtyng shamyn jaqty. Halifa Altay bolyp miliondaghan Qúran Kәrimdi arqalap kelip, qazaq dalasyna imandylyq taratty. Mústafa Óztýrik bolyp qara belbeuding halyqaralyq sheberlerin jetildirdi. Mayra Múhammed bolyp әn saldy, Shúghyla Saparghaly bolyp biyimen ónege kórsetti. «Qara jorgha» qazaq dalasyna qanat jaydy. Islam Jemeney, Zardyhan Qinayat, Nәbijan Múhamethan, Múrtaza Búlútay... top-top ghalymdar keldi. Sóitip, bauyrlarymyz ruhany jyrtyghymyzdy jamap qana qalmastan, demografiyalyq bostyghymyzdy toltyrdy.

2. Dәl qazir Qytayda qazaq mektepteri jabylyp jatyr. Memlekettik sayasat boyynsha býkil balabaqsha tek qytay tilinde jýrgizilude. Qazaq balasynyng tili qytaysha shyghuda. Búl - ýlken qauip. Al eng ýlken kedergi - eki memleket - Qazaqstan men Qytay arasynda kóshi-qon turaly kelisimshart joq. Osynyng saldarynan Pekinde júmys atqaryp otyrghan Qazaqstannyng Syrtqy ister ministrligi dәrmensiz. Mәselen, Ýrimji qalasynda vizalyq-pasporttyq bólim ghana bar. Júmys atqaru dәrejesi tar. Onyng ýstine, onda vizany satyp alugha mәjbýrleytin jayttar da bar. Pysyq deldaldar da osynda. Barmaq basty, kóz qystymen basshylardyng qaltasyn toltyryp, halyqtikin qaghyp aluda. Auyldaghy eginshi, malshy bauyrlarymyz 2-3 ay viza kezeginde túryp qaluda. Búl mәsele 10 jyldan beri sheshilgen joq. Jәne bir mәsele - Qytaydaghy 7-16 jasqa deyingi jasóspirimderding eshqaysysyna qújat jasalmaydy. Qytaydan kóship kelemin degen aghayyn eshqanday kvotanyn, «Núrly kóshtin» esebinen kelmeydi. Shekara asyp, qonystanghannan keyin ghana kvotagha ótinish tapsyrady, ne bolmasa «Núrly kóshke» talaptaryn bildiredi. Sonday-aq, kósh basyn tarihy Otanyna búrghan agha­yyn shekarada kedergilerge úshyrauda. Qytay jaghyn aitpay-aq qoyalyq, Qazaqstannyng ózi jyly qabaq tanytudy bilmeydi. Keden bosaghasyn attaghan kýnnen tonaugha úshyraghan qandastarymyz qaghazbastylyqtyng qarmaghyna ilinedi. Odan qalsa keudemsoq biylik pen әkirendegen әkimder, tikbaqay hatshy qyzdar, sybaylas jemqorlyqqa sybana kirisken pysyqtar kóp. Sondyqtan da kóshting basyn keri búrghandar da az bolghan joq. Oralmandardyng óz ziyalylary óz taghdyryn sheshetin biylikting shetinen kóringendi qoyyp, qoyshy tayaghyn ústap qyrgha ketti. Ala dorba kóterip bazar jaghalady. Osynyng bәrin retteytin zang kemelden­beyinshe búl shy eshqashan sheshilmeydi.

3. Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynda ýsh jylgha juyq qyzmet atqardym. Ishek qyryndysyna deyin bilemin. Armany kóp bolghanymen dәrmeni joq. Kóp nәrseni kóterip jatyrmyz degenimen tariyhqa búrylys jasay qoyatyn kósh bastarlyq kósemdigi joq. Osynday әlsizdigin bildirgisi kelmey, halyqqa jonyn kýdireytip kórsetkisi keledi. Jogharyda ýkimet, tómende halyq aldanuda. Qazaq kóshining býgingi toqyrauyna da eshteme jasay alghan joq. Shetelmen mәdeny baylanys jasauda da tender aqshasyn iygeru maqsatynda ghana azdap tyrbanys jasaghan bolady. Sonyng ózinde 2000 danamen shyghardyq degen kitaptary 500 danamen shyghady. Q.Shabdanúlynyng «Qylmysynyn» ózi bir myng danamen jaryq kórdi. Qauymdastyq ýii de oralmandardyng emes, azdaghan adamdar ýshin salynghan sauda sarayy siyaqty. Osynday júmys atqaryp otyrghan mekemening syrtqy kóshi-qongha yqpal jasay qoyyna men emes, ózderi de senbeydi.

 

Dilara ISA

Jas Alash №73 (15531) 14 qyrkýiek, seysenbi 2010

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1479
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5471