"MIRZIYaEV DIKTATOR KÁRIMOVTING IZIN JALGhASTYRUShY"
Tanymal ózbek sayasatkeri, "Birdamliyk" ("Yntymaqtylyq") HDQ-ning tóraghasy Bahadyr Hon Týrkistanmen súqbat.
- Bahadyr Hon, mine 6 aidan beri Ózbek memleketi jana basshynyng basqaruynda algha qaray qadam basyp keledi. Osyghan deyin maman-kadrlardi ornyna qoymen ainalysqan Preziydent dәl kazirgi kezde qatang reformalardy bastap jibergen siyaqty kórinedi. Memleket basshysy ózining barlyq sózderinde iskerlerdi qoldau, korrupsiyagha qarsy batyl kýresu kerektigin bildirude. Biraq búl jerde halyqtyng eki tarmaqqa ajyraghany bayqalyp qaldy. Yaghni, Preziydent bastaghan reformalargha senushiler jәne senbeushiler tarmaghy. Siz qay jaqtyng pikirin qoldaysyz?
- Jeke óz basym jana Preziydent bastaghan reformalargha senbeymin. Sebebi ol diktator Islam Kәrimovting izin jalghastyrushy. Jana basshy kezindegi Kәrimovting bastamalarynan ózge eshtene jasaugha talpynyp otyrghan joq. Ózbekstanda jasalyp jatqan júmystardyng bәri әsheyin kóz boyaushylyq qana. Mirziyaevting preziydenttik kezeninde ýlken ózgeristerdi kýtu bos qiyal dep bilemin. Mirziyaev Ózbekstanda 2003 jyldan beri Premier-ministr bolghan. Tipti 2003 jylda memlekette jaryq, gaz, auyzsu sekildi mәseleler dәl býgingi kýndegidey onshalyqty problema emes edi. Sol jyldar ishinde osy problemalardyng terendeuine, kóptegen zauyttardyng bankrot boluyna, korrupsiya dengeyining ósuine, memleket túrghyndarynyng auqattylyq dәrejesining qúldyrauyna tikeley Shaukat Mirziyaev jәne ol basqarghan ýkimet jauapty dep bilemin. 2003 jyldan 2017 jylgha deyin Ózbekstanda barlyq salalar damuyn toqtatyp, artqa qaray ketti. Búl masqaralanu!
Mine qaranyz, 2003 jylgha deyin Reseyde, Qazaqstanda jәne basqa memleketterde júmys istegen ózbekstandyq migranttardyng jalpy sany bir millionnan kóp bolmaghan edi. Keyingi bir-eki jylda olardyng sany 6 millionnan asyp ketti. Osy kórsetkishting ózi-aq Mirziyaev basqarghan ýkimetting ózbek halqy ýshin qanshalyqty jemissiz ekenine aighaq bolsa kerek.
- Sizding oiynyzsha memleket basshysy reformany neden bastauy kerek edi?
- Eng aldymen memlekette sayasy reformamen qatar memleketshilikting kýshti irgetasy qúryluy qajet. Ókinishke oray, múnday irgetas әli kýnge deyin qúrylghan joq. Ras, Ózbekstan tәuelsiz memleket bolghan bastapqy jyldardan 1995 jylgha deyin memleketshilikting irgetasy qúryluyna әreketter jasaldy. Biraq ta búrynghy KGB-shnik Rýstәm Inayatov Últtyq qauipsizdik qyzmetine tóragha bolyp kelgennen song memleketshildikting irgetasyn qalau júmysy birjola toqtady. Sol boyy memleket basqa baghytqa, yaghni, el irgetasyn qúrmay-aq basqarugha ótip ketti.
Birinshi preziydent, diktator IY.Kәrimovtyng kenetten qaytys boluy memleket basqaruyndaghy sheneunikterdi әbigerge salyp qoydy. Sol sebepti 27-tamyzda qaytys bolghan diktator I. Kәrimovting denesi 2-qyrkýiekte bir-aq jer qoynyna tapsyryldy. Memleketting Ata Zany boyynsha uaqytsha preziydent lauazymyn Senat tóraghasy atqaryp jәne ol preziydent saylauyn ótkizu uaqytyn belgilep, halyqtyq saylau ótip, jana preziydent ant qabyldap, júmys bastaghansha, eldi basqaryp túruy qajet edi. Ókinishke oray, Ózbekstan biyligi Konstitusiyagha baghynbay, ony ayaq asty etip, Senat tóraghasyn shettep tastady. Shaukat Mirziyaev ÚQQ tóraghasy Rýstәm Inayatovtyng kómegimen preziydenttik taqty birden iyelenip shygha keldi. Múnyng bәri Ózbekstannyng zanyna qayshy әreketter.
Biz úsynyp otyrghan reformalar memleketke óte-móte qajet sharualar bolsa da, ony qazirgi ýkimetting jýzege asyratynyna týk sengim kelmeydi.
Úsynystarym:
a) sóz bostandyghyna, baspasóz bostandyghyna týgel jol berilui qajet;
b) adam qúqúqtary qúrmettelui tiyis. Týrmelerdegi barlyq sayasy jәne diny tútqyndar bostandyq aluy qajet;
v) әdiletti zang basymdylyghy qamtamasyz etilui qajet;
g) Oppozisiyadaghylardyng otangha qaytuyna mýmkindik beru kerek;
d) Korrupsiyany joq qylu qajet.
Ázirshe osy reformalardy jýzege asyra alsa ghana Mirziyaev ókimetin dúrys jolgha týsti dep aitugha bolar edi.
- Bahadyr Hon, songhy kezderde Ózbekstanda ekonomikalyq ósu emes, keri ketuding bastalghanyn, sonday-aq ekonomikalyq erkindikting joqtyghy turaly jiyi-jii aityp jýrsiz. Sizge qarsy pikir aitatyndar da jeterlik. Dese de, songhy uaqyttarda AQSh-taghy Heritage Foundation ortalyghynyng "Ekonomikalik erkindik indeksi" mәlimetteri jariyalandy. Ol mәlimetter Sizding sózinizding rastyghyn dәleldedi.
- Ortalyqtyng qorytyndylaryna týgel qosylamyn. Ókinishke oray, marqúm diktator preziydentimiz I. Kәrimov basqarghan 27 jyl ishinde otanymyz Ózbekstan barlyq salalarda keri ketip, 1989-jyldardaghy barlyq jaqsy kórsetkishterdi qoldan shygharyp aldy. Búghan qarapayym mysal retinde kórshi el Qazaqstandy alugha bolady. 1989-jyldarda Qazaqstandaghy kórsetkish Ózbekstandaghy kórsetkishterden neghúrlym artta qalghan bolatyn, 2017-jylgha kelgende Qazaqstan osy Heritage Foundation ortalyghynyng saraptamasy boyynsha 48-oryngha kóterilip, damyghan memleketter qatarynan oryn aldy. Al Ózbekstan bolsa, kerisinshe, 148-oryngha týsip, Afrikadaghy mesheu memleketter qatarynan bir-aq shyqty. Búl nening dәleli? Barlyq salalarda kýizelis bar degen sóz. Korrupsiya shengeline almaghan sala nemese úiym qalghan joq. Tuythanadan (rodilinyy dom) bastap, qabirge deyin әr bir qadamynyzda jemqorlyq, korrupsiya "órkendegen". Ghylym, medisina salalary derlik jemqorlyqtyng batpaghyna batyp jatyr. Auyl sharuashylyghy damudan artta qaldy, kóptegen óndiris oryndary bankrot bolyp júmysyn bir jola toqtatty. Últtyq valuta әr ay sayyn qúnsyzdanuda. Elde júmyssyzdyq ósude, túrghyndardy gaz, jaryq, auyzsumen qamtamasyz etu barghan sayyn kýrdeli problemagha ainaluda. Memleket kýshti, әrtarapty tereng reformalargha múqtaj. Mirziyaev memleket tizginin ústap otyrghan kezde Ózbekstanda kýshti ekonomikalyq reformalar jýzege asyrylmaydy. Sebebi onda kýshti sayasy jiger, qayrat joq.
- Juyrda Feysbuktaghy paraqshanyzda Yozef Gebbelisting "Maghan újdansyz baspasóz ber, men saghan sanasyz últ beremin" degen aforizmin jariyaladynyz. Shynymen-aq baspasózde әngime kóp. Qazirgi preziydent ózbek baspasózine bostandyq, erkindik beruge shamasy jete me?
- Joq, erkindik bermeydi. Búrynghy Preziydent, diktator I. Kәrimov jәne ÚQQ tóraghasy R. Inayatovtar meylinshe elde erikti baspasózdi jýgendep, ony qatty baqylauda ústap otyrdy. Olar jurnalisterdi óltirdi, qamaugha aldy, qughyn-sýrgin qyldy, qorqytyp qudalau astynda ústap túrdy. Kerisinshe, "újdansyz baspasózge" (kommersiyalyq sarjaghal baslymdardy aitady. - red) shamadan tys mýmkinshilikter berildi. Býgingi tanda biz Ózbekstandaghy "újdansyz baspasózdin" yqpalynda qalghan milliondaghan sayasy sauatsyz jәne sanasyz adamdardyng ómir sýrip jatqanyna kuә bolyp otyrmyz.
- Sizdinshe, shet elderde ómir sýrip jýrgen oppozisiya uәkilderining Ózbekstangha qaytuyna rúqsat berile me?
- ÚQQ-ning júmys isteu stiyli ózgermeyinshe, ózbek oppozisiyasynyng otangha oraluy eki talay. Sebebi ÚQQ-ning qanisherleri ózderining adamdyqqa tәn emes qylmystary, Mәskeuge qanshalyqty berilgendikteri ashylyp qaluynan qorqady. Qazirgi ýkimet jәne ÚQQ oppozisiyanyng elge oraluyn mýlde qalamaydy. Olargha sayasy reformalar keregi joq. Memleketti qalay bolsa solay basqarudy jalghastyra beruge mýddeli.
- Súqbatynyzgha raqmet!
Abai.kz