Kókshetau qalasyndaghy salyq mekemesine  bir sharuamen barghan edim. Kezek kýtken adamdar otyratyn  bólmege ozdym. Osyndaghy júqa qalyntyrdan jasaghan temir oryndyqtar kózime ottay basyldy. Men de kelip oryndyqtyng birine jayghastym. Júp-júmsaq, jyp-jyly, otyra berging keledi. Bir bayqaghanym, temir oryndyqtardyng ýstine arnayy tósenish tóselgen eken.

Osydan birer apta búryn Óskemenge is saparmen bara jatqanda, elordanyng temirjol vokzalyna ayaldaghan  oqigha oiyma oraldy. Vokzaldyng ishi yghy-jyghy halyq, jolaushylar nópirining kóptiginen ayaq alyp jýruding ózi qiyn soghady.  Ekinshi qabatyna kóterilgemin. Ondaghy oiym poyyzym kelgenshe azyn-aulaq demalyp alu edi. Qaz-qatar qoyylghan oryndyqtargha jaqyndadym. Kóbi bos kórindi. Adamdar astynghy qabatynda sabylghansha osynda kelip nege demalmaydy  eken degen saual da kes-kestedi.

Múnyng da ózindik syry bar bolyp shyqty. Búryn búghan mәn bermegen ekenmin. Oryndyqty núsqap: «Otyrynyz!» dep kishipeyildilik kórsetken maghan bir qart adam  rahmetin jaudyryp, sosyn: «Qaraghym, men osynday temir oryndyqtardy halyq kóp jýretin jerge ornatqan basshylargha qayran qalamyn. Qarashy, temir oryndyqtardyng ýstinde esh japsyrma tósenish joq. Anaghan otyrsan, astynnan ótken suyq býkil denendi qalshyldatady. Ózderi otyrmaghasyn, biz siyaqty qarapayym adamdardyn  qamyn oilap, solar bas qatyra qoysyn ba?» dedi.

Men, shynymen, oilanyp qaldym. Álgi oryndyqqa ózim de otyryp kórip edim. Temirding yzghary әjeptәuir ishke ótip ketti. Temirjol mekemesining basshylary aqsha ýnemdep, osynday qaraketke nege barady  eken?! Búl janaghy qart adamdargha qasaqana jasaghan qayyrymsyzdyqtyng bir kórinisi emes pe. Bәlkim, múnday oryndyqtar Arqa siyaqty qytymyr qysy alty ay boyy jatatyn ónirlerge arnalyp jasalmaghan shyghar-au.

Jaz mausymyn kóz aldyma elestetip kórdim. Shildening shiniltir ystyghynda búl oryndyqtar kerisinshe monshanyng bulanu bólmesindegi kórinisti aldynnan kólbendetedi. Sonda osyghan janaghy mekemedegilerding aqyly jetpegeni me?!

Bayaghy kenes zamanynda adamdardy bylay  әure-sarsangha salmas edi-au. Búl ótken totalitarlyq kezendi ansap otyrghannan emes. Qay qogham bolsyn, eng basty qndylyq – adam mýddesin bәrinen biyik qoiyy tiyis qoy. Tәuelsiz el boldyq, qarapayym adamdargha da jasalatyn jaqsylyq atauly qayta kóbeye týsui kerek edi. Qayda barsang da «Qorqyttyng kóri» aldynnan shyghady. Jelding ótinde qalghan adamdardy ayaysyn. Janaghy temir oryndyqtyng yzghary siyaqty ómirding suyq lebi denendi qaridy.

Asty-ýstimiz ken baylyqqa  kende bolmay túrghanda nege múnsha júpyny ómir aldymyzdy oraydy. Basqany bylay qoyyp, elordanyng vokzaly sheberding qolynan shyghyp, aghashtan órilgen otyrghyshpen  emes, jalanash temir oryndyqtarmen jaysyzdyq tudyrghany jaqsylyq bolmasa kerek. Álde temir oryndyqtardyng ýstine tóseytin júmsaq tósenishter bireuding qúlqynyna tyghyldy ma eken?! Qazir jemqorlyq jaylap túrghan zamanda oghan tanqalugha da bolmaydy. Al, temirjoldaghylar Kókshetaudyng salyq mekemesining óz kliyentterine arnap temir oryndyqtardy jayghastyryp, ony jayly tósenishpen kómkergenin nege kórmeydi eken degen oy da keldi, maghan.

Bireuler osynday úsaq-týiekti de sóz etken meni jazghyratyn da bolar. Biraq, barlyghy osynday úsaq-týiekten bastalatynyn da úmytpaghan jón. Eger elimizding jýregi – Astanamyzda  jolaushylargha osylay niyet tanytsa, basqalar jayly aitudyng ózi qiyn. Erten  EKSPO kórmesin keletin sheteldik aghayyndar múny kórse, ne deydi. Jarapazan aityp, elu elding qataryna qosyldyq degenimiz qúrghaq sóz bolyp shyqpay ma?! «Teatr kiyim ilgishten bastalady» deytin qaghida tegin aitylmaghan-au. Elordanyng temirjoly kenedey jabysqan temir oryndyqtarynan qashan arylar eken? Managhy qarapayym qazaqtyng qara shalyn ayaymyn. Endi ol elordanyng vokzalyn syrt ainalyp ótetin shyghar-au.

Baqyt Smaghúl, jurnalist

Abai.kz