Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy ózining san-salaly qyzmeti ayasynda negizgi tórt baghyt boyynsha júmystargha basymdyq beredi. Sonyng biri – qayyrymdylyq.

Erjan qajy Malghajyúly Bas mýfty lauazymyna taghayyndalghan song qazaq balalaryn oqytyp, olardy otanshyldyq, patriottyq, imandylyq baghytta tәrbiyeleu mәselesin kóterdi. Ol ýshin oblys ortalyqtarynan qayyrymdylyq mekemelerin ashu qajettigi tuyndady...

«Shyn mәninde, amaldar niyetke baylanysty. Rasynda, adamgha niyet etkeni tiyesili», – degen taghylymdy hadis bar. Jaqsy niyet jaqsylyqqa jeteleydi eken. Qayyrymdy jandardyng demeushiligimen Aqtau qalasynda túnghysh ret qayyrymdylyq mektebi ashyldy. Resmy atauy – «Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng «Aqtau» Qayyrymdylyq jeke mekemesi».

Respublika dengeyinde qyzmet atqaratyn «Aqtau» Qayyrymdylyq mekemesi әleumettik, qayyrymdylyq, mәdeniyet, bilim, qogham iygiligi ýshin ózge de izgi maqsattardy jýzege asyrady. Ayta ketetin jayt, búl – qayyrymdy adamdardyng erikti mýliktik jarnalary negizinde qúrylghan kommersiyalyq emes úiym.

Mekeme óz qyzmetinde QR Konstitusiyasyn, Azamattyq Kodeksin, «Kommersiyalyq emes úiymdar turaly», «Qazaqstan Respublikasyndaghy memlekettik jastar sayasaty turaly», «Balanyng qúqyghy turaly», «Bilim turaly», «Diny qyzmet jәne diny birlestikter turaly» Zandaryn, sonymen qatar atalghan mekeme turaly Diny basqarmanyng sheshimimen qabyldanghan Jarghyny basshylyqqa alady.

Qayyrymdylyq mekeme qyzmetining negizgi maqsattary men mindetteri mynalar: jeke túlghany imandylyqqa, adamgershilikke, últtyq salt-dәstýrge say tәrbiyeleu, balanyng ghylymgha, ónerge, әdebiyetke degen qyzyghushylyghyn arttyryp, shygharmashylyq qabiletin damytu, olardy patriotizmge baulu, tәrbiyelenushining densaulyghyn nyghaytyp, salauatty ómir saltyn qalyptastyru, olardy ziyandy әdetterden (maskýnemdik, nashaqorlyq, zinaqorlyq, temekige әuestik, úrlyq, t.b.), qayyrymdylyq sharalaryn úiymdastyru, dini-aghartu júmystaryn jýrgizu, Islam negizderin ýiretu, diny oqu oryndaryna talapker dayyndau, balanyng ómirge jәne ózine degen senimin arttyru, elimizde otbasylyq qúndylyqtardy nasihattau, túrmys jaghdayy tómen otbasylargha әleumettik-ruhany kómek kórsetu, jetim balalardy әleumettik qoldau, t.b.

Mekemening ashylu saltanatyna Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng tóraghasy, Bas mýfty Erjan qajy Malghajyúly qatysyp: «Býgin biz tarixy sәtting kuәgeri bolyp otyrmyz. Men búl kýndi kópten beri kýtkenimdi jasyrmaymyn. Elimiz boyynsha túnghysh ret Aqtau qalasynda Qazaqstan músylmandary diny basqarmasyna qarasty Qayyrymdylyq mekemesi ashylyp otyr. Eng birinshi Qayyrymdylyq mekemesining búl ónirde ashyluynyng ózindik mәni men maghynasy bar dep esepteymin. Óitkeni, Manghystau óniri keshegi el ýshin erlik kórsetken batyr babalarymyzdyng izi qalghan qasiyetti jer. Alla qalasa, múnday mekemeni ózge de oblystardan ashudy josparlap otyrmyz», – dep atap ótti.

«Aqtau» Qayyrymdylyq mekemesi bir mezette 50 shәkirtti qabylday alady. Ghimaratta dәrishanalar, 3 qyzmettik pәter, qonaq ýi, shәkirtterding jatyn oryndary, tәrbiyeshiler bólmesi bar. Ótken jyly jaz mezgilinde 12 men 16 jas aralyghyndaghy 40 bala oqugha qabyldandy. Olargha tek diny dәrister ghana berilip qoymay, matematika, kórkem әdebiyet, Islam tarihy, Qazaqstan tarihy pәnderi oqytylyp, qysqametrajdy mulitfilimder de kórsetiledi. Sonymen qatar sporttyq oiyndar úiymdastyrylady. Ghimarat Manghystau oblystyq ortalyq meshitining aulasynda ornalasqan.

«Biz eng birinshi balany adamgershilik pen toleranttylyqqa tәrbiyelep, ýlkenge qúrmet, kishige izet kórsetuge baulimyz. Múqtaj adamdargha kómek kórsetuge ýiretemiz. Óitkeni, jastayynan tәrbiyelengen bala óskende ózgege ónege kórsete alady. Adam balasy jastyq shaqta aqparatty, bilimdi ózining boyyna tez sinirip alady. Búl sәtti ata-analar jiberip almauy kerek. Dәrister Diny basqarma bekitken sabaq kestesi boyynsha jýrgiziledi. Bekitilgen pәnderden bólek balalar ýshin mәdeni, ruhani, sporttyq is-sharalar da úiymdastyrylady. Qatysushylar arasynda әleumettik túrmysy tómen, kópbalaly otbasynan shyqqan balalar men jetimder de boldy», – deydi «Aqtau» Qayyrymdylyq mekemesining diyrektory, QMDB-nyng Manghystau oblysy boyynsha ókil imamy Smayyl qajy Seyitbekov.

Halqymyzda: «Qayyrymdylyq jasasan, qayyryn ózing kóresin», – degen naqyl sóz bar. Túrmysy tómen, kópbalaly otbasydan shyqqan óskeleng úrpaq osy Qayyrymdylyq mekemesinde bilim alyp, ruhany dýniyetanymyn bayytuda. Olar tamaqpen tegin qamtamasyz etiledi. Barghan bala әri demalady, әri ruhany azyq alady. Onyng boyyna imandylyqpen qosa Otangha degen qúrmet, sýiispenshilik qúndylyqtary egiledi. 

Qayyrymdylyq mekemesining qoghamgha tiygizer birneshe paydalary bar. Atap aitqanda:

Birinshiden, jastardy jaqsylyqqa, izgilikke, qayyrymdylyqqa tәrbiyeleuding mol mýmkindigi ashylady.

Ekinshiden, әleumettik az qamtylghan otbasylaryna materialdyq qoldau kórsetiledi.

Ýshinshiden, elimizde memleketshil, imandy jastar toby qalyptasady.

Tórtinshiden, Qayyrymdylyq mekemesining týlekterin júmyspen qamtu, olardyng tandaghan mamandyqtary boyynsha oqugha týsiru mәseleleri qarastyrylady.

Besinshiden, deni sau, kókirek kózi ashyq úrpaq sabaqtastyghy jalghasady.

Altynshydan, hadiste: «Eng jaqsy adam – qoghamgha, elge paydasy tiygen pende», – dep aitylghanday, eng bastysy halyqqa paydasyn, sharapatyn tiygizetin adam sany artady.  

Óresi biyik, payymy ken, salmaqty, bayypty, imandy úrpaq últtyng úly maqsaty men múratyn oryndaugha ýlken ýles qospaq.

Elbasy kezekti Joldauynda úrpaqty últjandylyqqa, óz betimen izdenuge tәrbiyeleu qajettigin atap ótti. Búl – asa manyzdy is.

Bizding qoghamgha óz isining maytalman mamany, imandy, janashyr, dәstýrli qúndylyqtardy qúrmetteytin parasatty jastar qajet. Bilim men kórkem minezdi, ar men úyatty óz boyyna úyalatqan adam elding iygiligi ýshin eren enbek etpek.

Osynau maqsattardy kózdeytin Qazaqstan músylmandary diny basqaramsyna qaraytyn Qayyrymdylyq mekemeleri bolashaqta qoghamgha mol paydasyn tiygizedi degen ýmittemiz.  

Aghabek QONARBAYÚLY,       

QMDB Baspasóz bólimining mengerushisi

Abai.kz