18 JYLDA 3 879 AKADEMIYK... AZ EMES PE?
1970-jyldyng tamyz aiy.
«Qazaq әdebiyeti» gazetining redaksiyasynda әdebiyet bóliminin mengerushisi bolyp jýrgenmin. Bir kýni Bas redaktorymyz Ánuar Álimjanov bólmeme kelip (Ánekende bizding qay-qaysysymyzdy bolsyn shaqyrtyp aludyn ornyna kóbinese ózi kirip-shyghyp, әngimelesip jýretin әdet bar-dy), maghan kýle qarap otyrdy da:
- Ghabbas, sen syn bólimine auys, satira jazatyn kisi syngha beyim bolady ghoy, syndy qolyna al, - dedi.
- Men syn jazyp kórgen joqpyn, qisyny kelmes, - dedim, úsynysyna keliskim joghyn anghartyp. Bas redaktor rizashylyghymyzdy súramay-aq, búiryqpen auystyra salugha qúqyly ekenin bilsem de, Ánekenning demokratiyashyl júmsaq minezin paydalanyp, ornymda qala berudi oilap ýlgirgenmin.
- Gazetimizding bedeli әdeby synymyzdyng әdil, quatty boluynda, bizde, ózing de bayqap jýrgen shygharsyn, syn jýrmey jatyr, úsaqtap ketti, ol synshy avtorlarmen júmys istey almauymyzdan, jana avtor taba almauymyzdan. Mәsele úiymdastyruda, ol sening qolynnan keledi, sóit, syn bólimine auys, jaray ma? - dedi Áneken, qajeti shamaly «qúda týsuin» jalghastyryp. Bas tartqanmen «janym qalmaytyny» belgili boldy:
- Jaraydy, al erteng dúrystap atqara almasam, onda óziniz jauapty bolasyz, - dep әzilge búrdym. Ánekeng әdetinshe sylq-sylq kýlip:
- Bolamyn, bolamyn, - dep aldy da, synymyzdyng jaghdayyn týzeu jayyndaghy oi-pikirlerin biraz taratyp aitty.
…Gazetimiz shyqqan júma kýni saghat 11 shamasynda lezdeme («letuchka» degen) ótkiziledi de, jana sannyng sapasy jәne aldaghy sannyng nysanasy әngimelenedi. Sonday bas qosudyng biri ayaqtalyp, taray bastaghanymyzda Áneken:
- Ghabbas, sen kidire túrshy, - dep jymyndady. Áldebir tyn, qyzyq jәitti aitarda jymyndap alatyn edi. Kidirdim.
- Mynany oqyp, pikirindi aitshy, - dedi, әjeptәuir qalyng qoljazbany úsyna kýlip.
- Kýlkili nәrse me? - dep jorta súradym.
- Oqyp kórsenshi…
Kólemdi әngimeni de, maqalany da ýige alyp qaytyp, týn mezetinde oqitynmyn. Óz dýniyelerimdi de týn tynyshtyghynda jazyp daghdylanghanmyn. Ánekenning «oqyp kórsenshisin» de ýige әkelip oqydym. Maqala aty: «Úrlyq týbi – qorlyq». Qinalmay atay salghan. «P.Tobylghynov» dep qol qoyghan beytanys jazypty. Áldekimning býrkenshik aty-jóni ekenin týsindim, sebebi әdebiyetimizding әleminde onday bireu baryn estigen de emespin. Beytanysym filologiya ghylymdarynyng bir kandidatyn «әdebiyet úrysy» dep irep-soyyp salypty. Kandidattyq júmysyn: Múhtar Áuezovtin, Sәrsen Amanjolovtyn, Esmaghambet Ysmayylovtyng enbekterinen úrlap jazghanyn habarlapty da, qaysysynyng qay kitabynan, onyng neshinshi betinen, qay abzasyn kóshirip alghanyna deyin kórsetipti. Kandidattyng avtoreferatyn qosa joldaghan eken, onyng kóshirindi tústaryn qyzyl qaryndashpen aighyzdap qoyypty. Des bergende ýidegi kitaphanamda ol ataghan aghalarymyzdyng kitaptary bar edi, dereu alyp, salystyryp shyqsam, «P. Tobylghynov» joldas shyndyqty ainaday jarqyratyp beripti!
Dýisenbide Ánekene bardym.
- IYә, oqydyng ba, qalay eken? – dep kýledi.
- Oi, Áneke, qyzyq! Zakazben jazdyrta almaytyn maqala, faktisi jýz prosent ras, salystyryp shyqtym, kelesi nómirge berelik!
- Men de oqydym ghoy, - deydi Áneken, taghy kýlip.
- Áneke-au, nege kýlesiz, qyzyq ta shyjyq maqala ghoy, osy kýiinde jariyalayyq!
- Solay ma?
- Dayyn maqala, alyp-qosary joq. Avtor aty-jónin jasyrsa da, shyndyqty móldiretip jazypty.
- IYә, avtory býrkenshik familiya qoyypty, qoryqqan shyghar. Ózi de sol manaydyng bir «myqtysy» bolsa kerek, qalam siltesi osal emes, kandidat pa eken, doktor ma eken… Ghabbas, múny bir aptaday kidirte túrayyq, asyqpayyq.
- Nege?
- Kóreyik. Arghy nómirge josparlarmyz.
- E, meyliniz. Bastyqtyng aitqany bolady da, - dep ornymnan túrdym. Ótkir de shynshyl, dayyn maqalany bógeuine eptep renjip qaldym. Áneken jymyndap:
- Ákәu, (onyng osynday bir odaghay sózi bar edi,- Gh.Q.), «asyqpaghan arbamen qoyan alar» degen bar emes pe, sәl shydayyq, - dedi.
- Jaraydy, shydalyq.
Shydadyq. Bes kýn. Kezekti lezdemeden song Ánekeng meni taghy kidirtti de, taghy bir qalyng qoljazbany úsynyp:
- Endi mynany oqyp kórshi! – dep taghy kýldi…
Senbi kýni týnning bir jerine deyin oqyp, salystyryp, eriksiz qayran qaldym. «S. Jambylov» degen avtor (onyng da býrkenshik atpen jazghanyn sezdim) anau «P. Tobylghynovtyn» filologiya ghylymdarynyng kandidaty ataghyn aram enbekpen iyelengenin jazypty. Maqalasyn «Aram maldyng etinen bez!» dep atapty jәne kirispesinde: «Qúrmetti redaksiya! Sizderge «P. Tobylghynov» degennen maqala týsken bolar, Sizder oghan senbenizder, ol - jalaqor, QKP Ortalyq Komiytetine belgili alayaq, onyng shyn aty-jóni…» dep «P. Tobylghynovtyn» kim ekenin ashyp jazypty. Áshkereleuin túp-tura «P. Tobylghynov» tәsilimen jýrgizipti. Bir ghana ózgerisi – ghylymiy enbekteri úrlanghandardyng anau tizimin Beysenbay Kenjebaev aghamyzben tolyqtyrypty. Ýiimde Beysekenning de kitaptary bar edi, al salystyrayyn baghana!. «S. Jambylov» ta tek shyndyqty habarlapty. Mәssagha-a-an!..
Bas redaktorymyzdyng bólmesine kire bere:
- Áneke, «quyrdaqtyng kókesi» tabyldy! –dedim.
- Ákәu, saghan «shydayyq» degende osynday bir pәle bolatynyn sezip aittym ghoy, iyә, qalay eken?
- Ekeui de qyp-qyzyl shyndyqty jazypty, Áneke, bir qyzyq bolsyn, ekeuining de bir sózin ózgertpey, «Kim kimnen jymqyrypty?» dep ortaq taqyryp qoyayyq ta, aldynghysyna songhysyn tirkep, jariyalap kep jibereyik, jatsyn shatysyp! - dedim. Ánekeng sylq-sylq kýlip otyr.
- Sóiteyik! – deymin, taghatsyzdana bastap. Jalghan ghalymdardyng tóbesine shәy qaynatyp, bәlemderding miyn bir súiyltsaq deymin ghoy.
- Búl joly da asyqpayyq, oilanayyq.
- Ýshinshi bireuden keletinin taghy sezip otyrsyz ba?
- Jo-gha, biraq… - degeninshe bólmege:
- Kim-au, Ánuar-au, keshegi… - dep Iliyas Esenberlin kire berdi.
…Erteninde Ánekeng bólmeme kelip, әlgi eki qoljazbany aldyma qoyyp:
- Qúrysyn, pәlelerinen aulaq, arhivke tapsyra salshy, - dedi.
- Áneke-au, jariyalayyq ta?! Faktileri týp-týgel ras qoy?! Ghalymsymaqtargha bir sabaq bolsyn, oilantsyn, shoshytsyn! – dedim, súrau salyp izdeseng de taba almas ótkir maqalalardyng qolymnan shyghyp ketuine tosqauyl qoygha tyrysyp.
- Ghabbas, sening qyzyghuyng oryndy, ony týsinemin, biraq, biz búl maqalalardy jariyalasaq, Ghylym akademiyasyndaghylar, qúday biledi, myna ekeui de sonda isteydi, olar sonymyzgha týsip alady, qúmyrsqanyng iyleuindey orta emes pe? Sen olardy bilmeysing ghoy, orystar aitatynday, «podvodnoe techeniyesi» súmdyq olardyn. Men qorqyp otyrghan joqpyn, ghylymy ataq aludy oilaghan kisi emespin, oilamaymyn da, olargha mening isim týspeydi, biraq, olar gazetke, senderge júmys istetpeydi, bәrimizdin, Jazushylar odaghynyng da esin shygharady.
- Maghan da bәribir, ghalymdyqty men de kóksemeymin.
- Ákәu, Ghabbas, sen sәl oilanshy, akademiya, ol aranyng úyasy siyaqty, tiyip ketting be, jabyla talaydy, sondyqtan, búlargha qyzyqpayyq, arhivke bere sal, qúrysyn! – dep Ánekeng kýle týregelip, qolyn siltey shyghyp ketti. Maqalalargha kóz salsam, «shekelerine»: «Arhivke» dep jazyp, qolyn qoyypty. Ne istersin?..
Ánekendi esime alghan sayyn sol bir jayt te jadymda janghyra qalady. Shyndyq ýshin kýreste otqa týsuden de tayynyp kórmegen Áneken, ol maqalalardy jariyalaudan pendeshilikpen seskenbepti, tek bizdi –redaksiyanyng jas jurnalshylaryn – shyndyqtyng tónireginde bolatyn shaytan shyrghalannan, ólermen ghalymsymaqtardyng tym doyyr, tym tejeusiz shabuylynan qorghaudy oilapty. Keyinde ózim kuә bolghan san jәitti keyde oy bezbenime salyp otyryp, Ústazymyzdyng sol jolghy «osaldyghyn» týsinip jýrdim.
Sol «qyzyq-shyjyq» oqighany eske aluyma «Ayqyn» gazetining 22-qyrkýiektegi sanynda «Biz qanday da bolsyn dialogqa dayynbyz» degen taqyryppen jariyalanghan súhbatty oquym sebep boldy. Bilim jәne ghylym ministrligining Bilim jәne ghylym salasyndaghy baqylau komiytetining tóraghasy, tehnika ghylymdarynyng doktory, professor Nayman Qalabaev myrzanyng sondaghy keybir sifrlary maghan «Ne deydi-au?!» degizdi.
Nakendi kezekti jana ministrining taghayyndaluymen qúttyqtaymyn! Bilim men ghylym sharuasy onay ma, ótken on segiz jylda búl salanyng ministri kreslosynda tolyq eki jyl otyrghandar bir-ekeu ghana. Bәkenning aldyndaghy ministrimiz Jәkeng qazaqtyng «deni dúrys» oqulyqtaryn jazatyn «deni dúrys» qazaq ghalymdary bolmay jatqan song «deni dúrys» ghalymdardy kórshi respublikalardan shaqyrtpaqshy edi, Bәkeng ol «ghajap» jobany kidirtetin bolar, - «Kóshpendiler» delingen kinofilimdi basqa elding «deni dúrys» mamandaryna týsirttirgen danghaza dumanymyzdyng aqyry taqyr bolghany esinde shyghar?!
Endi Nakenning sifrlaryna ýnileyin:
Qazaqstan tәuelsizdik alyp, ózining Jogharghy attestasiyalyq komissiyasy qúrylghannan bergi 18 jylda respublika ghalymdarynyng sapyna 3879 akademiyk, 17.773 ghylym kandidaty qosylypty. Algebrany mazalamay-aq, arifmetikany júmsasaq, búl – 18 h 365 = 6570 kýnning orta eseppen: eki kýninde 1 akademiyk, al 1 kýninde 3 kandidat ghylym ordasynyng esigin aiqara ashty degen sóz. Biyl, 2010-jyly: «sujana» ghylym doktorynyng sany 770, ghylym kandidatynyng sany 2178 bolmaq.
Ghylymy ataq aluda dәrigerler qauymynyng ýles salmaghy basym eken – 15,8 payyz; tehnikalyq ghylymdar jýiesi ekinshi orynda – 14,9 payyz.
Bәsekelestik demey, Nakenshe salystyrghanda, 2009-2010-jyldary: ghylym doktory dәrejesi 166 erge, 157 әielge, al ghylym kandidaty dәrejesi 568 erge, 953 әielge búiyrypty.
Búdan ary qaray sifrlar «tynyn iygerudi» toqtatyp, eptep oilanyp kórip edim, kónilimning tórinen myna bir saualdar kórindi:
- Biyl qorghalugha tiyis kandidattyq júmys múnsha, doktorlyq júmys ansha boluy kerek dep josparlaudyng dilgirligi bar ma?
- Akademikting sany jylma-jyl artuyn ómirding qay qajettiligi talap etedi?
- Ghalymgha eng bay sala medisinamyz eken, olay bolsa: emdeuding jana da jaqsy tәsilin oilap tabu, dәri-dәrmekting jana da tiyimdi týrlerin jasau jóninde Qazaqstangha, Orta Aziyagha, TMD-gha, Europagha, әlemge tanylghan mamandarymyz myna 15,8 payyzdyng ishinde nesheu, kimder jәne olardyng janalyqtaryn dýnie jýzine mәlim әigili әriptesteri qalay baghalady?
Atalghan súhbatta búl jayynda eshbir maghlúmat joq eken. San algha úmtylyp, sapa úmyt qalypty.
Meninshe, ghylymy ataq alu niyet etilgen әrbir júmysta sol salanyng qyzmetine payda keltiretin, abyroy әperetin ózindik tyng pikir, janalyq bolugha tiyis. Olay bolmaghan kýnde, sóz joq, osy әngimening әlipbiyinde atalghan «S. Jambylov» pen «P. Tobylghynov» siyaqtylardyng sany kóbeye beredi. Al ol – ýkimetke masyldyq. Olarday bir «ghalymnyn» qorjynyna ýkimetting ay sayyn pәlen myng tengesi týsip jatatyn bolar.
Ghylymy ataqqa úsynylghan júmystyng birazy jaramsyzdyghy sebepti qaytarylatynyn Nakeng aitypty. Áytkenmen, mysaly, biyl 2178 kandidat boluyn josparlaudyng qajeti ne edi? Jartysy da jetip artylmas pa edi? Qanday jospar bolsyn onyng oryndaluy talap etiledi, demek, myna sifrdyng kem degende ýshten ekisi iske asuy kerek, olay bolmaghanda ol júmysty úsynghan salada úiymdastyru jauapkershiligi býgingi tandaghy talapqa say emes degen jattandy tújyrym jasaluy, onyng salqyny keybir basshygha tiii mýmkin. Ol – bolghan jәit jәne bolyp jatqany da dausyz-au.
Ghabbas QABYShÚLY
Abai.kz