nemese Úlystyng úly kýni jayly oi-tolgham 

Nauryz – týrki tildes halyqtardyng eng asyl qazynalarynyng biri. Ghasyrlar ghalamaty  búl kýnning mereyin asyrumen keledi. Qút pen kiyege toly Nauryz - adam men tabighattyng  erekshe ýilesim tapqan jәne jan dýniyendi jandandyratyn kýnge ainalghan.

«Jana kýn» tanymy. «Nauryz» atauy alghash ret Zoroastrizm dininde kezdesedi. Oghan dәlel «Nauryz» iran tilinde «jana kýn» degendi bildiredi. Jana kýn nauryz aiynyng 21- nen 22 qaraghan týni auysady. Osy týn adam men tabighat ýshin manyzdy oryngha iye. Ne sebepti desek?. Birinshiden, kýntizbelik rettilik (kýn, ai, jyl) saqtalynghan. Ekinshiden, Kýnning epiyteti búl - ot. Ot - zoroastrizm ýshin eng basty tanym negizi. Ot ózimen birge gharyshtyq bastamagha iye.  Ot  bar jerde tirshilik bar, ómir bar. Jana kýn – búl jana ómirding bastauy degendi úighartady. Óitkeni, kýn (kýntizbelik) - adam ómirining uaqyttyq ólshemi. Ghalym A.Seydimbek te: «kýn men týnnin  teneser merzimine, yaghny jyl basyna «mәngilik ómirding bastauy» retinde airyqsha mәn berilgen» dep  oyymyzdy qúptarlyq pikir bildiredi. [1, 225 b].

Qazaq halqynyng da dýniyetanymda «ot» týpnegizinen bastau alatyn «ot-basy», «ot-aghasy», «oshaqbasy», «ot-ana» týsinikteri bar.  Qazaqtardaghy oshaq-qasynyng amanshylyghy búl otbasy mýshelerining amanshylyghy ispettes. Al oshaqtyng sóngeni jamandyqtyng belgisi. Sondyqtan da janghan oshaqtyng óshpegeni abzal. Oshaq otynyng laulauy tirshiliktin, ómirding simvoly retinde tanylady.

Ýshinshiden, nauryz aiynyng 21-nen 22-ne qaraghan shaq gharyshtyq zandylyq boyynsha kýn men týnning absolutti tenesken uaqyty dep tanimyz. Jogharyda kýn mәselesine birshama toqtalyp óttik. Endigi kezekte әngime týn jóninde bolady. Týn – adamdar boyynda  qaranghylyq, suyqtyq, qorqynyshtyq qasiyetter tudyrady. Týn - ólimmen assosiasiyalanghan. Týn – jamanshylyqtyng habarshysy. Sonymen qatar týn búl Aydyng da mekeni. Ay - gharyshtyq planeta retinde Kýnning de serigi. Yaghny bir-birinsiz tirshilik joq. Búl gharysh zandylyghy, tabighat zandylyghy.  Tabighat zandylyqtary boyynsha Kýn men Aydyng arasynda asa bir garmoniya zandylyghyna sәikes tepe-tendik (balans) bar. Mәdeniyettanushy Serik Erghaly tabighat ayasyndaghy  tiri men óli, qys pen jaz, qyz ben jigit, Tәnir men inir sipatyndaghy dualistik tartystardyng bar ekenin atap ótedi.

Jýsip Balasúghynnyng «Qútty bilik» dastanynda Aydyng qúbylmalylyq tabighaty bylaysha sipattalady. Ay tughanda kip-kishkentay bolady, odan keyin tolghan aiday tolysady. Eng sonynda kishireyip joq bolady – dey kele aidyng jetilu fazalaryn aitady. Aydyng adam tabighatyna tiygizer yqpaly zor. Ásirese әiel zatynyng tabighaty osy aimen ólshenedi. Sonymen qatar adamnyng ómirlik fazalarymen de sәikes keledi.

Búl kýnderi adam tabighatpen sanasyp, aspan qúbylystaryn baghdarlap, tirshilikting negizgi zandylyqtaryn mengerip, ózderining ómir tirshiligin tabighatqa iykemdep, Tәnirge erekshe senimmen tabynyp, dýniyenin, tabighattyng janghyrar, qayta týleytin sәtin nazardan tys qaldyrmay, ony erekshe qúdiret pen kiye dep tanyp, qútty kýn dep tanyp, ol kýndi Úlystyng Úly kýni dep ataghan tәrizdi. Úlystyng Úly kýni dep tanyluynyng da mәni óte zor demekpiz. Úly – degen sózdi diny túrghydan Jaratushy, Tәnir, Qúday, Alla týsinikterimen de úlastyrugha da bolady. Akademik Gharifolla Esim «Úly» degen sózge qatysty bylay deydi: «Úly degende bizding týsinumiz kerek, úlylyqtyng esh tendesi joq ekendigin. Teni joq nәrse ghana - úly. [2,244 b]. Sonda búl Nauryz – Úlystyng  Úly kýni – degen adamzattyng tendesi joq kýni ghoy degen úigharymgha kelemiz. Yaghni, týrki әlemining ghana emes, adamzat ýshin ortaq qúndylyqtyq negizin anghartady.

Jana kýn - qútty kýn. Nauryz degende birden oiymyzgha «qút» sózi keledi. Óitkeni, «Nauryz qútty bolsyn!», «Jasyng qútty bolsyn!»,  «Qút qúiylsyn!» - degen izgi bata tilekterimizdi qarsha jaudyramyz.

«Jana kýn»  jer dýniyege shapaghaty núryn shashqanda, odan «qút» qúiylady degen týsinik bar. Kimning boyyna, asyna  kóp qúiylatyn  bolsa, sonda sonshama yrys... kóp bolady degen senim qalyptasqan... Sondyqtan da Úlystyng Úly kýni atqan tandy, shyqqan kýndi mandayyn tosyp qarsy alyp, tileytin. «Jana jyl qútty bolsyn!», «Qút darysyn!», «Qútyng qútty bolsyn!», «Jasyng qútty bolsyn!» deytin tilek týrlerining mәn maghynasyn aiqyndala, ashyla týsse kerek. Demek, Nauryz kýni kýnnen shyghyp qúiylatyn  «Qút» biz keyde týsinetindey dýniye, mýlik, mal, qarjy týrindegi zattyq qazyna emes. Ol núr, sәule, adamnyng ruhany jan dýniyesin bayytatyn, tazartatyn, núrlandyratyn, sәulelendiretin, kýsh-quat beretin qasiyetti, qúdiretti, kiyeli úghym. [3,39-40b]. 

 «Qút» degen búl týrkilik úghym. Qút leksemasyna baylanysty týsinikteme berip ketsek, qút- kópólshemdi, kópqyrly substansiyalyq negiz. Kóp jaghdayda ony Kóne  týrkilik әdebiyetterde jan, ómirlik quat, ruh, baqyt, dәulet, jaqsylyq, joly bolu, baghy ashylu,sәttilik, tabys, kisilik, úlylyq, dәreje, aqiqatqa jetu, núrlanu, shynayy baqyt pen shattyqqa kenelu retinde tanylady. Qarap otyrsaq adamzat ýshin bәri de qúttan bastalady jәne ne nәrsening bolsyn negizinde qút bar. Mәselen, Kýn de qút, Ay da qút, Jer de qút, jan da qút. Bәrining de bastauynda qút bar. Óitkeni, ol adamzatqa ómir sýruge, ómirdi keshuge, molshylyq pen jetistikterge qol jetkizu ýshin qajet. Al ol ómir әriyne tabighattyn, qoghamnyng shenberinde bolady. Búl adamnyng dýniyege, tabighatqa degen qúndylyqtyq pen ziyan keltirmeu qatynasyn aighaqtaydy. 

 «Qút» qúiylady degen mәsele óte bir mәn bererlik bastau. Qúiylu negizinde әlde bir súiyqtyqty menzeytinin bayqaugha bolady. Búl jerdegi súiyqtyq sýt turaly bolyp otyr dep qabyldauymyz  oryndy. Sýt ydysqa qúiylady. Al adam tәni men jany bos ydys bolmaq. Miftik týsinik boyynsha aspanda sýt kóli bolghan-dy. Ol sýt yrys, nesibe bolyp adamgha beriledi dep boljamdaghan. Shyn mәnisinde de, ana qúrsaghyndaghy nәreste  ishte jatqanda tek qana kindik tamyrshalary arqyly qorektenedi. Nәrestening dýnie esigin ashuy ana omyrauynda sýt bezderining  jibuine әkeledi. Nәrestening óz nesibesi men yrysy degenimiz osy aspan әlemindegi sýt kólining ana omyrauyna beriledi degen senim qalyptasqan.

M.Bois nauryz dýniyetanymy jóninde: «Zoroastrizm ghylymy tәrtip erejelerin ghana emes, sonymen birge tәrtip talaptarynyng qataldyghyn júmsartatyn kóptegen kónildi әdet-ghúryptardy qamtityn tolyqqandy ruhany ómirdi úsyndy. Búl dýniyeden bezuge shaqyratyn din emes, qayta ómirge qúshtarlyqqa shaqyratyn senim boldy» - deydi.[4,93b]. Búdan bizding úigharatynymyz Nauryz dinning ústanymdaryn  góri, adamzattyq ústanymdardy joghary qoyady. Ómirge degen qúshtarlyq, qúlshynys aldynghy qatargha shyghady. Búl shynymen de halyqtyq, adamzattyq keyipte bolyp, tabighatty ýlgi etetin birlik pen birtútastylyq, yntymaq pen auyzbirshilikti dәripteledi. Yntymaq pen bereke bar jerde ghana qút daridy demekpiz.

Kórisu salty. Qazaq halqynyng negizgi túrmys tirshiligi qys ailarynda qystauda ótetini belgili. Klimattyq jaghday óte qatal. Búl túrghyda kýngirt kýzden keyingi qylyshyn sýiretken qys kelgennen keyin eldi mekenderding eng bastysy adamdardyng arasynda edәuir alshaqtyq qalyptasady. Biri-birine boran kezderi joldyng bolmauynan tipti araqatynas, baylanys ýziledi. Aghayyn bauyrlardyn, kórshi-kólemderding bir dastarhan basynda bos qosulary azayady. Tek qana kóktem aiy Nauryz kelgen kezde ghana baylanys qayta jandanyp, joldar ashylyp, adamdar biri-birimen qayta bos qosu ýshin bas amanshylyghymen jan amanshylyghyn bilu maqsatynda, bir-birine kórisu, qauyshu ýshin eldi mekenderdi aralaghan. Onyng bastauy әriyne aghayyn-tuystardan bastalyp, elmen jermen qauyshugha úlasady. Búl kórisu salty adamsýigishtik pen  ruhany birlikting joghary iydealy bolmaq. Bizding payymymyzsha da kórisu eng aldymen jannyng amandyghyn bildiretin dýniyetanym.

«Úzyn sary» tanymy. Nauryzda kýn úzaryp, týn qysqarghan sәtti «úzyn sary» keldi degen. Úzyn sary degenimiz ne desek? Úzyn - úzaq degendi bildirse, «sary» dep túrghanymyz әriyne kýn jóninde bolyp otyr. Yaghni, «úzyn sary» kýnning úzaqtyghyn menzeydi.

«Úzyn sary» keler shaqta  adam aghzasy dayyn bolghany abzal. Ol nauryzdan bastalyp jaz ayaqtalghan kezenge deyin sozylady. Mine, osy kezende Nauryzdyng basty taghamy «nauryz kóje»  dayyndalynady. Kójening qúramyna kóp jaghdayda dәndi daqyldar men et, sýt ónimderi qosylady. Jәne ol qúram 7 astan aspauy oryndy. 7 dәmning boluy nauryz kójeni dayyndaudaghy qatang reglamenti desekte bolarlyq. Bir jaghynan 7 sany qasiyetti san desek, ekinshi jaghynan 7 dәm adam aghzasynyng 7 mýshesine  tәn dәrumender kesheni. Búnyng ózin tamaqtanuda jýieli úmtylystyn bolghandyghynyng kuәsi ispettes. Ekinshi jaghynan «úzyn sary» kýnning úzaqtyghy negizinde ómirding úzaqtyghyn da menzeydi.

Nauryz kójening qúramynda sýt ónimderining boluy talaptan góri senimdi qalyptastyrady. Kýnning úzaqtyghyn sipattay otyra, búl kýnde «Aq mol bolsyn!» degen tilekter aitylady. Búl tilek әri qaray tileuge úlasyp,tabighat kógin mal-jannan ayap qalmaghanyn tilge tiyek etedi. Aq mol bolsyn degen niyet «Qymyz múryndyq», «Saumalyq» yrym-joralghylardy qalyptastyrady.

Qymyz múryndyq - búl dәstýr boyynsha bie baylanyp, qymyz sauylady.Sauylghan qymyzdan tek aghayyn-bauyrlar ghana emes, kórshi-kólemde, alys-jaqyndary da dәm tatqany abzal. Nege desek ?. Sebebi, aqty tyghyp (jasyryn ) ishu - arazdyqtyng bastamasy. Saumalyq tileginen ýzinde keltireyik.

Saumalyq, saumalyq,

Jana kelgen jaqsylyq.

Jana kelgen mereke,

Jana kelgen bereke.

Kórmedik pe, kórdik pe?

Saumalyq, saumalyq.

Sýt kóp, kómir az.

Ómir kóp, ólim joq, - dep tileu men niyet bildiriledi. Aq - jaqsylyqty,  izgilikti shaqyrady. Yntymaq kelip, bereke ortasy ornaydy. Bereke ornaghan ortada qút qúiylady degen senim bolghan.

Kóne nanym-senim boyynsha adamnyng tazaru prosesining birneshe joldary bolghandy. Mәselen, zoroastrizmde otpen, sumen tazaru senimi kezdesedi. Týrki senimi boyynsha tazarudyng birden-bir joly búl agharghanmen tazaru. Býginde onyng densaulyqqa paydalylyghy medisina ghylymymen dәleldengen.

Aq – adam men tabighattyng bir-birine degen bata-tilegi men niyeti. Niyetim aq degen sonyng aighaghy. Tek qana nauryz aiynda ghana emes, sonymen qatar әr kezde de adamzat tabighatqa asa bir úqyptylyqpen, jauaptylyqpen qatynas jasaghany abzal demekpiz.

Nauryz merekesi  kóterinki kónil kóteretin oiyn-sauyq oiyndary arqyly kórinis tabady. Mәselen, «Selt etkizer»,«Úiqyashar».  A.Omarovtyng «Nauryznama» enbeginde: «Erte kezde boyjetken qyzdar jigitterge jana saughan uyzgha soghymnan qalghan et qosyp, «Úiqyashar» dep atalatyn erekshe tagham pisirgen» - dep týsindiredi. Búl jerde «Úiqyashar» tagham retinde týsindirilgen. Sodan keyin: «Múnyng syry kóp» -deydi. Ári qaray: «Tamaq bozbalagha kýsh bitirip, sýiispenshilik sezimin oyatady, tabighat bitken týlep jatqanda Úlystyng úly kýni úiyqtap qalmasyn degeni. Óz kezeginde jigitter qyzdargha aina, taraq jәne iyissudan túratyn «Seltetkizer»dep atalatyn syilyq úsynatyn. Múndaghy aina- pәktik pen jastyqtyn, iyissu-býrshigin jana jarghan jauqazynday qúlpyrudyn, jaynay týsuding simvoly».[5,25b]. Shyn mәnisinde ol bylay boluy da әbden mýmkin. Tyndalyq. Úiqy – adam aghzasynyng tynyghuy. Úiqysyz adamzat ólip ketui әbden mýmkin. Mәsele, 21 nen -22 qaraghan týni úiyqtamauda bolyp otyr. Búl týni kýn men týnning tenesui ózindik kuliminasiyalyq dengeyge jetedi. Jәne úiqyny jan men tәnning bir-birinen alshaqtauy retinde týsiniledi. Mine, sondyqtan bolar, qalghyp bara jatqan jas buyngha syilyq beru arqyly selt etkizip, úiqysyn ashudy tilegen. Óitkeni, ol týni jer betinde týn aralap, ýy aralap Qydyr ata keletini turaly senim negiz bolyp otyr.

Halyqtyng nanym-seniminde Qyzyr qasy kózin japqan qart adam bolsa kerek. Qyzyr atany Baq jetelep jýredi eken deydi. Úlys toyynyng tanym kózimen atyru ýshin Qyzyr ata týn  ordasy aua dala kezedi. Jolay ózi siyaqty úlys tanyna yntyq jandy keziktirse, qasyn kóterip nazaryn salatyn kórinedi. Qyzyr atanyng nazary týsken adamnyng basyna Baq Qonbaq...Qazaq tilindegi «Qyzyr darymay, Baq qonbaydy» degen mәtel osynau bayyrghy nanym-senimge oray aitylghan. [6,228 b].

Úlystyng úly kýninde adam da, tabighat ta, әleumette birtútastylyqta. Búl kýnde jadyranqy kýidi tek qana tabighat qana emes, adamzatta, әleumette sezingeni dúrys. Búl kýni jamanshylyqqa jol joq.

Izgilik tazalyqtan bastalady.Tazalyq tek tәnning ghana emes, jannyng tazalyghy. Taza adam ghana danalyqty tirek etip, izgi qylyqtardyng amalyna ainaldyra alady. Izgi kisi keshirimshil bolyp keledi. Óitkeni, keshirim – jannyng ruhyn jenildetedi degen senim qalyptasqan.

Úlys kýni nangha degen qúrmet jasalynyp, bauyrsaq, 7 shelpek pisiriledi. Shelpekten ong qolymen ýzip jep auyz tii arqyly bir-birine ant berip, renishteri keshirilgen. Odan әri dastarhan basynda jalghasyp,  ýige kirgen kisining kónil hosh boluyna airyqsha mәn berilgen. Dastarhan – keng bolghan sayyn, onyng ýsti dәmge tolghan sayyn adamnyn, dýniyening kendigin sezilu óris alghan.  Dastarhannan dәm tatu- ómirinning úzaqtyghyn sipattaydy.Ári qaray bata tilektermen úlasady. Bata-tilekting kóp boluy Qydyr men baqtyn, qút pen berekening boluyna sebep bolady degen senim qalyptasqan. Jaqsy aq niyetke negizdelgen bata-tilek tausylmas energetikalyq kýsh-quat beredi degen dýniyetanym men senim qalyptastyrghan.

Sóz sonynda mynaday praktikalyq úsynymdar jýielendi. Birinshiden, býgingi әleumet, onyng ishinde jastar qauymy Nauryzdyng tarihynan meylinshe habardar bolghany dúrys. Tarihshylar qauymy әli de bolsa nauryz turaly tarihy derekterge qol jetkizse degen úsynys tuyndaydy. Ekinshiden, jastar boyynda nauryz dýniyetanymyn bilim men mәdeniyet tetikteri arqyly qalyptastyru qajet. Ýshinshiden, Nauryz kójeni tek qana nauryz kezindegi tagham retinde emes, ony meyramhana, dәmhanalardyng as mәzirine engizgenderimiz abzal. Mәselen, EKSPO kezinde sheteldikter dәm tatsa qanday keremet bolar edi. Tórtinshiden, nauryzben birge keletin tazaru filosofiyasyn jetildiru kerek. Onyng ishinde jan tazalyghy mәselesi de bar. Búl orayda sýt ónimderining adam aghzasy ýshin paydalylyghyn týsindiru arqyly ýlgili ómir saltyn dәripteu. Besinshiden, jastar dýniyetanymynda «Qydyr ata» iydealyn qalyptastyru bolmaq dep qorytyndylaymyz.

Paydalynylghan әdebiyetter:

1. Seydimbek A. Qazaq әlemi. Etnomәdeny payymdau.Oqu qúraly.-Almaty, «Sanat» 1997. – 464 bet.
2. Esim Gharifolla. Adam-zat. – Astana:Aqarman,2008.-382 bet.
3. M.Janbolatúly.Nauryznama. (Mәtin). –Semey:2009.-84 bet.
4. M.Boiys. Zoroastrizm. Verovaniya y obychai. M.,1986. 174str. 
5. Omarov A. Nauryznama - Almaty: Qazaq SSR «Bilim» qoghamy, 1990. - 32 bet.
6. Seydimbek A. Qazaq әlemi. Etnomәdeny payymdau.Oqu qúraly.-Almaty, «Sanat» 1997. – 464 bet.

Janabaev Jylbek Maratúly

Abai.kz