ShYN BÝIREKTEN QÚTTYQTAYMYN!
Halyqaralyq Qatyndar merekesimen aldyn-ala shyn býirekten qúttyqtaymyn!
Sanamyz san ret formattalyp, talay faylymyz úshty-kýili emes, tórtti-kýili joghalyp ketken halyqpyz ghoy. Sol joghalghan fayldyng biri - qatyn sózi. Sózi qalghan ghoy, biraq maghynasy joghalyp ketken. Al maghynasy qanday edi degende, belgili ghalym Túrsyn Júrtbaydyng myna tәpsiri eske salsyn sizderge:
"Qatyn — әuelgi zandyq qúqy men maghynasy boyynsha dәrejelik atau. Kәdimgidey dәreje! Otaghasynan keyingi zandy biylik iyesi, jerge múragerlik etetin, mýlik pen maldyng enshilesi. Qazaq qoghamyndaghy qatyndar — әulettik ornyna qaray: bәibishe, toqal, qúdaghi, qúdasha, kelin, qyz, abysyn, ajyn, jenge, sonday-aq ózi tendes erkektermen teng qúqyqta әrqaysysy óz ornyna qaray biylikke aralasyp, enshi alyp, tiyisti sybaghasyn bólisken. Tipti kýnning de múragerlik qúqy bolghan. Al býgingi til ainalymyndaghy әiel úghymynyng arabsha maghynasy — kýnsi, yaghny kýnnen de tómen, bas erki joq, ólse — qúnsyz, enbegine jalaqy tólenbeytin, tughan balasy da esepke alynbaytyn basybayly ýy salmasy. Kenestik sayasat túsynda sauaty tómen, biraq belsendi qazaq әielderi: «biz menshik iyesi — qatyn emespiz, mal-mýliksizbiz, basybayly krestiyankalar siyaqty biz de әieldermiz» dep taptyq astar berip, 1927 jyldan bastap shyqqan jurnaldyng atyn «Áyel tendigi» (keyingi «Qazaqstan әielderi») dep atady. Sodan bastap «әiel» úghymy úghym retinde qalyptasyp qaldy. Al ózbek, týrikmen, qyrghyz, tatar, noghay, qaraqalpaqtar «әiel» termiyninen sanaly týrde bas tartty. Áyelderge arnalghan basylymdary «Ózbekstan qotyn-qyzlary», «Tatarstan qatynlary» dep ataldy"...
Óiy, qatyndar dese...
Órken Kenjebek
Facebook-tegi paraqshasynan