Úmytpasam, 90-shy jyldardyng bas kezi bolar, ata-anasy ózin úzatqaly otyrghan bolashaq kýieuine barghysy kelmey jany jabyrqap jýrgen tanys  ózbek qyzyna: «Endeshe,  sen dep zar iylep jýrgen anau qazaq  Amanghaligha tiyip almaysyng ba?»  dedim. Sonda ol jalma-jan: «Oy, qoyynyzshy! Sosyn balalarym ózbek tilin bilmey ósetin bolady» degeni bar. Ózi Almatynyng temirjol tehnikumynda oqyp jýrgen, bar-joghy 17-18 jasar Gýlchehranyng myna sózin estigende ishimnen «Astaghfiralla»dep qaytalay bergennen basqa auzyma sóz týspedi. Ne degen jetelilik, ne degen sanalylyq,  dinine, tiline, últyna, salt-dәstýrine ne degen úly sýiispenshilik!

Qarshaday ózbek qyzy aityp túrghan últyna degen úly mahabbatqa toly múnday sózdi kindigin ashyp, shashyn toqal eshkining basynday sypyrtyp tastaghan qazaq qyz-kelinshegi týgil  sary qaryn qatyn-qalashy, payghambar jasyna jetken qazaq kempir-sampyry da aitpaydy. Óitkeni, olar ózderining búl sanasyzdyghy qazaq degen últty týp-tamyrymen joq qylyp jibergeli túrghanyn bilmeydi, biletinderge «bary bir». Qazir órkeniyettilik, toleranttyq (tózimdilik), elimizde tynyshtyq, «birligimiz jarasqan», «bәrimiz bir әkening balasyndaymyz» degen jalanash úrandy sózder sanasyna әbden sinirilgen kóp qazaq  últtyq mýdde degendi oilaugha da qabiletsiz. Al  jer betinde kez-kelgen últ joyylar aldynda onyng eng әueli oshaq basyndaghy әielderi men ong jaqta otyrghan qyzdary búzylatyny belgili.

IYә, qyz – bolashaq ana,  úrpaqtyng tәrbiyeshisi. Al últynyng ne tilin, ne dinin, ne ýrdisin qadirlemeytin oiyna kelgenin istep, auzyna kelgenin sóileytin, betimen ketken әielden tughan, sonyng tәrbiyesin kórgen úrpaq azghyn úrpaq bolady. Úrpaghy azghyn últ ta –azghyn últ. Shyqqyr kózing osynyng bәrin kórip otyrghasyn óz últyna ózing ókpelep: «Ana bolar – qyzyng joq, әke bolar – úlyng joq, qyl moyyngha qúryq týspey  týsinetin týring joq» dep te kýnәgha batady ekensin. XIX ghasyrda fransuzdardyng europalyq emes halyqtargha órkeniyet egemiz degen syltaumen jýrgizgen sayasaty (Ia mission civilisatrice) býginde Qazaqstan Respublikasynda (abaylanyz, Qazaq Respublikasy emes!) emin-erkin jýrgizilip jatyr. Tughan últy, tughan Ýndistany ýshin býkil ómirin sarp etken Mahatma Gandy «Batystyng órkeniyeti turaly ne oilaysyz?» degen sheteldikke «úsynyp túrghan iydeyanyz jaman emes eken» dep mysqylday jymiypty da jýre beripti. Al bizdin  jogharydaghylar eshkim múnday súraq qoymay-aq ózderinen-ózderi sheteldikter óitedi eken de býitedi eken dep bastaydy. Tipti,  Qazaqstanda genderlik sayasat jýrip jatqanyn da maqtanysh tútatyndar bar. Ánebir jyly Áyelder isi jónindegi komiytette isteytin bir hanym genderlik sayasat jóninde Europagha baryp esep berip kelgenin úyalmay-qyzarmay baspasózde jariyalady. Búl bile-bilgen adamgha, biz әielderi men qyzdarynyng tәrbiyesizdigi, kórgensizdigi, dórekiligi, temeki shegui, araq-sharap ishui, nekeni búzuy, jenil jýriske salynuy, ata-ene syilamauy, bala tumau jәne bala aldyru, ana tilin  bilmeu, europalyk әielderdin  jabayy qylualaryna elikteu jóninen 50  memleketting aldyna týsemiz dep esep berumen bara-bar emes pe?!

IYә, adam balasynyng hayuannan basty aiyrmashylyghynyng biri – úyatty bilui. Qazirgi Batys әielderi men qyzdarynda búl – úmyt bolghan úghym.   Solardy  teledidarda kórip ósip kele jatqan qazaq qyzdaryn kinәlau da orynsyz siyaqty. Qazir qyzdar kóshede, ayaldamada qasyna kelip temekisin búrqyratyp, syrasyn iship otyra beretin boldy.Osydan biraz jyl búryn qyzdarymyz qarnyn ashyp tastap, kindigin kórsetip jýretinin ersi kórsek, endi olardyng mayqúiryqtyng ýstine kókpenbek qyp salyp tastaghan «suret galereyasyn» «tamashalaytyn» boldyq. Al osydan biraz jyl búryn týsirilip, kórsetile bastaghan «Perekrestok» degen filim úl-qyzymyzdy últtyq sanadan óner arqyly aiyrudyn  bastamasy boldy. Tipti, ne basy, ne ayaghy, ne ortasy joq sol «Perekrestokty» filim deuge de auyz barmaydy. Ol shetel filimderine elikteu deuge ghana bolatyn dýniye-symaq birnәrse. Myna bir soraqylyqty qaranyz: Qazir jasy 60-ty alqymdap, 70-ti jelkelep qalghan qazaq kempir-shaldary nemerelerin «Bayana», «Qymbata», «Aynura», «Aselya», «Anelya», «Sholpana» dep shaqyrady. Búl jay elikteu emes, ýlken bir sanasyzdyqtyn, әli de bolsa orysqa jaramsaqtanu men elikteudin,  nadandyqtyng bir týri! Osynyng ózi-aq bizding últtyq sana, últtyq namys degennen airylyp bara jatqanymyzdyng aiqyn aighaghy.

Kenes ókimeti ornar-ornamastan Qúdaygha, Qúrangha qarsy shyghu, salt-dәstýrdi satu jóninen de KSRO-da birinshi oryngha shyqqan qazaqtyng әielderi bolatyn. Kele-kele erin tyndamau, ata-ene syilamau, neke búzu, ózge últqa kýieuge tii, erinen ajyrasu, araq iship, temeki tartu, bala aldyru jóninen 70 jyl ishinde músylman әielderi ishinde qazaq qyz-kelinshekteri aldyna jan salmady. Óitkeni, olar biz әli de úly jazushy, kemenger jazushy atap jýrgen marqúmdardyng shygharmalaryndaghy qazaq qyzdary men әielderi ata-babamyzdyng salt-dәstýrinen, eriksiz tiygen kýieuinen qorlyq kórgen, sýigenine qosyla almaghan baqytsyzdar edi degendi ghana oqyp, sony miyna sinirip alghandar. Osy kýni ózimiz renjigende «shala qazaq»,  «mәngýrt qazaq» taghy basqaday dep atap jýrgen qazaqtardyng kóbi sonday әielderden tughandar. Al әlgindey jazushylarymyz solay jazghany ýshin Lenindik syilyq, Memsyilyqtar alyp, omyrauyna Altyn Júldyz taqty. Al býgin biz erkegining kózine shóp salyp shetel aralap, sol ýshin óltire sabaghan erin sottata sala taghy da kýieuge shyqqan qatyndy jer-kókke syighyzbay telearnalardan jarysa kórsetudemiz. Eger bizde qazaq últy myna әperbaqan zamannan aman qalsyn degen mysqalday oy bolsa, dereu әielderimiz ben qyzdarymyzdy týzu jolgha, ar-úyat jolyna, ata-baba jolyna týsiretin ne ereje, ne zang qabyldauy kerek. Eng aldymen jalpy әiel jynystynyng temeki tartuyna, tughan kýn, jughan kýn degenderdi syltauratyp ta, bylay da syra, sharap ishuine, erkekti, ata-eneni syilamauyna zang jýzinde qatang tyiym salar kez keldi. Búl әieldi, qyzdy qorlau emes. Búl - әdilet joly.

Qazirgi qazaq qyzdary shanyraq kóterip, otbasylyq әiel mindetin atqarudan  qashqalaqtaydy. Olargha erkekting de onshalyqty qajeti joq. Óitkeni, salt basty, sabau qamshyly saltang әielding óz erki ózinde. Jan qysylsa, tәnin satsa da ashtan ólmeytinin biledi, al nәpsining shaytany týrtip,  shydatpay bara jatsa kóshede,  sayabaqta, skverde ne kóp – erkek kóp.  Bas-ayaghy 1-2 saghat birge otyryp, 2-3 saptyayaq syra ishse jetip jatyr. Arjaghy op-onay... Batystaghylar eki erkekting bir-birine ýilenui,  mulitimillioner qatyn Sandes Bernardes siyaqty ózining úlyna kýieuge tii, әiel men әielding jynystyq qatynas jasauy, kýieuine ózge erkekpen jatugha ketip bara jatqanyn aityp ketu siyaqty hayuandyqpen ghana bizden alda keledi. Ánebir kezde mynnan astam әiel-erkegi aralas júrt «anadan tumay tyrjalanash» London kóshelerin aralap shyqty. Áriyne, olar shetinen dinnen bezgen, jansoqqygha (shok) úshyraghan, yaghny psihikalyq aurugha dushar bolghan, taghy sol siyaqtylar edi. Aghylshyndar olardy teledidargha týsirip Aziya, Afrika qúrylyghyndaghy músylman elderine kórsetti. Maqsat – Angliya­da demokratiya, bostandyq ekenin dәleldep, sol arqyly músylman әiel jynystylaryna, jalpy ózge últtargha býldirgi oy tastau. Ánebir jyldary AQSh Ortalyq Barlau basqarmasynyng diyrektory Allen Dallesting bir enbeginen baspasózde keltirilgen ýzindini oqyp, múnday da hayuandyq bolady eken dep tandanghanbyz. Ol sonda ózge elderde jәlәptyqty,qanisherlikti, adamdy azaptaudy, hayuangha ghana tәn qylualardy, jalanash-jalpy suretter men mal siyaqty ashyqtan-ashyq jynystyq jasap jatqandy kórsetetin filimder týsirip taratu ýshin Amerika shetsiz-sheksiz qarjy bólip otyruy kerek dep jazghan edi. Mine, sol Amerika men keybir Europa elderi jýrgizip otyrghan  nebir jymysqy sayasat Qazaqstanda  da qoldau tauyp otyrghan siyaqty. Qazaq  әiel jynystysynyng últtyq sanadan jәne әiely ar-úyattan aiyryluyna Kenes zamanynda  qyzdarymyzgha internasionalistik, yaghny  tәrbie beruimizding de kesiri tiydi. Osy interruhpen tәrbiyelengen qazaq qyzdaryn Kenes kezinde  ermek retinde de paydalanbaghan últ joq shyghar.Sol jyldary basqa últqa kýieuge tiygen qyzdarymyzdy әspettep, qyzmetke ornalasuyna, pәter aluyna jaghday  jasau da ýrdis boldy. Al, osy kýni úl-qyzy mәngýrttik aurudan ada, ana tili men salt-dәstýrin saqtap qalghan últtardyng bәri Kenes zamanynda da әielderi men qyzdaryn qatang baqylauda ústaghan. Qatang baqylau degennen shoshyp ketip, shorshyp týsetinder shyghatynyn bilip otyrsaq ta solay deuge mәjbýrmiz. Qatang baqylauda ústau degenimiz últtyq ýrdisterdi, últtyq salt-sanany, tildi aman saqtau dep týsinu kerek.. Ekinshiden, qatang baqylau, qatty ústau degenimiz er men әieldi ten, әdil ústau degen sóz. Qazir kelinshekter erinen airylsa zang atauly týp-týgel ózderin qorghap shyghatynyn, aliymentin, pәterin alyp, qalaghan erkegimen tósektes bolyp, jýgensiz jele jortyp, «rahat» ómir keshetinin biledi. Kezinde  kórnekti jazushy Tahauy Ahtanov Ýndistangha barghanda «Sizderde әiel húqy mәselesi qalay?» dep súrapty. Sonda Tahang әzildegen bolyp: «Biz sol әielderge húqyqty kóbirek berip qoyyp, qaytyp ala-almay jýrgen siyaqtymyz» depti. Tipti, L.I. Brejnevting ózi Margaret Tetcherding sayasatkersip shoshanday bergenin jaqtyrmay: «Búl qatyn Cherchillidi basyp ozyp, onyng shalbaryn da tartyp almaqshy siyaqty ghoy» degen eken. L. Brejnevting osy bir óte ontayly aitylghan sózi bizding osy kýni sayasatkersymaq, ýkimet isine aralasqansymaq bolyp  jýrgen keybir erketotaylarymyzgha da arnap aitylghanday-au... Taghy da mysal: dýniyejýzindegi  payghambar sahaba, shadiyar ataulyny alyp qarasanyz, ishinde birde-bir әiel zaty joq. Islamda da,  Buddada da, hristianda da solay. Qazaqtyng «Baytal shauyp bәigi almas» degen maqalyna dendenkiresek, ol jәy aityla salmaghan, әri úlaghatty, әri ghylymy dәleldi sóz ekenin angharamyz. Búl auyspaly maghynasynda әielderge sen erkekting aldyna shyghyp, basqa shauyp, tóske órley berme degen isharany bildirse, ekinshiden shynynda da úly dýbir shabysta baytal, biyelerdin  ozyq shyghuy rabayda  bolmasa kezdese bermeydi.

Qyz-kelinshekterimiz baytal degen sózge shamdanbay-aq qoysyn. Óitkeni, olar ýlgi alyp jýrgen aghylshyndar jaqsy kórgen әielin jylqygha, ózi únatqan әiel bóksesin jylqynyng sauyryna teneydi.  Jalpy biz mynany qaperimizge aluymyz kerek. Jaratqan IYemiz erkek pen әieldi fiziologiyalyq jaghynan eki týrli etip jaratqan. Olardyng miynyng jarty sharlary da әrtýrli júmys isteydi. Áyelderge qaraghanda erkekterding sýiegi kattyraq jәne terisining astyndaghy may da azdau keledi. Biz qyz-kelinshekterimizge tәrbiyelilik degenimiz er adamnyn, jasy ýlken kisining betine bajyrayyp tura qaramaudan bastalatynyn ýiretuimiz kerek. «Er bala – ýiding tayauy, qyz bala – ýiding boyauy» dep ghúlama aqyn Ábubәkir Kerderi aitqanday, qyz bala – elding de kórki, әri shanyraqtyng eki iyesining biri.  Solargha úshaqtan týsip jatqan sheteldikterding aldynan nan alyp shygharyp, tize býktirip mayystyryp qoydy toqtatuymyz kerek. Ánebir jyly Rim papasy kelgende Astanadaghy Euraziya uniyversiytetining qyzdaryna sonyn  qolyn sýigizip masqara bolghanymyz da jetedi. Al qazaq әielining ómirdegi orny turaly taghy da Ábubәkir Kerderining «Jaman bolsa alghanyn, ólseng kórde jatqyzbas Sýiegindi tebirentpey» degeni qaysy erkek kindiktini de oigha batyrar sóz emes pe?!

Bizde eki әiel alugha qasqaya qarsy shyghyp, endeshe biz de eki-ýsh kýieuge tiyemiz dep qútyrynghandar, «genderlik sayasat», dep ózeurep jýrgen nadan jelókpeler sol damyghan AQSh-ta Silivester Staploke, J.K. Van Damm, Brus Uillis siyaqty talay «sivilizovannyilar» birneshe әiel alghanyn bilmey me eken? Nemese, o zaman da bú zaman qay patsha, qay  koroli, qay senator, qay imperator nemese oligarh qyzym sýigen eken dep kedeyge bergenin,  úlyna taqyrkedeyding qyzyn alyp bergenin estip pe? Sóite túra, qazaqtyng han, súltandary, baylary kóp qatyn alghan, 16-18-degi jas qyzdaryn malgha satqan degen qauesetterdi auzy-auzyna júqpay qaytalaydy. Olar  kýieuim, otaghasym, bayym dese órkeniyetten artta qalyp qoyarday «joldasym» dep sóileytin boldy. Olar týgil teledidardyng kitap oqymaytyn sauatsyz jýrgizushileri de súhbat alyp otyryp «joldasynyz» deudi dәreje kóretin siyaqty.

Býgingi  Qazaqstanda erkekting otbasyndaghy, әiel aldyndaghy bedeli  qúldyraghany da aiqyn. Ýide júmyssyz otyrghan erkek kýni boyy bazarda túryp, qaytarda kórshi butiktegi 3-4 qatynmen qosylyp 1-2 jartymen «boy jylytyp» qyzyp kelgen әieline qarsy sóz aita almaydy. Ánebir joly

...   

Shanyraqtan rizyq kóshirip,

Oshaqtyng otyn óshirip,

Baz keship bay men baladan

Toyatyn izdep qaladan,

Atanyng qonbay aqyly

Qanghyryp ketken qatyny, – degende osyny aitqymyz kelgen edi.

Qazir «týkirigi jerge týspey túrghan» quatty elder úsaq elderdi, әsirese músylman elderin óz uysynan shygharmau ýshin «ekonomikalyq odaq», «keden odaghy» degen qulyqtarmen qatar sol elderding qyz-kelinshekterin de teris jolgha týsiru ýshin qoltyghyna su býrkip,  әielder isi, әielder mәselesi, әiel tendigi, genderlik sayasat degenderdi qaru qyp paydalanyp keledi. Qazaqtyng sauatty, bilimdi әiel jynystylary  onday arandatugha ermeydi. Al bilim-biligi tómen, ýiinde dúrys tәrbie kórmegen qyz-kelinshekter sonday sayhaly sayasattyng qúryghyna tez týsip, әielge tәn býkil sýikimdi jýris-túrysynan airylady. Ózining últtyq dәstýri olardikinen әldeqayda ozyq ekenin bilmeu, óz últyn europalyqtardan kem kóru naghyz nadandyqtyn, sauatsyzdyqtyng nyshany. Bayaghyda orystyng ýlken oishyly, әdebiyet synshysy Pisarev «Orystyng Rafaeli bolghansha orystyng etikshisi bolghan jaqsy» degen eken. Ol búl jerde qayta órleu dәuirining әlemge mәshhýr suretshisi Rafaeli Santiydi aityp otyr. Bayaghyda grekter Afiny demokratiyasy sóz bostandyghy degendi oilap tauyp úl-qyzymyzdy, jastardy búzdy dep Sokratty jazagha tartqany belgili. Qysqasy, әiel jynystysy  búzylghan últ joyylatynyn, memleket kýireytinin tarih talay ret dәleldegen. Endeshe qyz-kelinshekterimizding últtyq  tәrbiyeden alystap ketpeuin memlekettik te, otbasylyq ta dengeyde qolgha alatyn kez keldi.

Myrzan KENJEBAY

Abai.kz