Kýndelikti ómirding materialdyq qiyndyqtaryn onay jolmen sheshuding bir sebebi adamnyng ruhany qúldyrauynan shyghatynyn kýni keshe Qayymday ghalymnyng nyspysyn talqandap ketkende kórdik. Últ ýshin sanaly ghúmyryn sarp etken túlghany qasterleu kerektigin jasynan úghynbaghan úrpaqtyng isin keshiruge bola ma? Búghan qansha jerden sayasy astar izdeuding qajeti joqtyghyn aityp, jergilikti atqarushy biylik «búzaqylyq iske» jatqyzghanymen, Qayymnyng aty Qayym! Abay múrasyn týgendeudegi úshan-teniz ghalymdyq enbegi Áuezovten bastap әldeqashan moyyndalyp qoyghan.

Rasy kerek, biz óz qúndylyghymyzdy eshuaqyt qorghay almaytyn halyqpyz. Ol bir me? Qazaqtyng myqtysy kimder ekenin úrpaq sanasyna sinirude tәrbiyening jetkiliksizdigi, últtyq iydeologiyany dәripteuding óte әlsizdigi dýniyetanymy dýbara úrpaqtardan qúralghan qoghamdy qalyptastyryp otyr. Búl eki. Ýshinshiden osy shynymen әripterding qymbat boluy sebepti tonalghany ras bolsa, beynebaqylau kamerasy qalaysha qoyylmaghan?! Demek, Semeyde mәdeny oryndardyn, nysandardyn, eskertkishterding qorghaluyn qamtamasyz etu mәselesin jergilikti atqarushy biylik әli kýnge deyin qolgha almaghan degen sóz. Áytpese, qalanyng basty kóshesi sanalatyn әri jaryghy týni boyy samaladay jarqyrap túratyn Abay kóshesinde ornalasqan ghalym eskertkishindegi «Qayym Múhamedhanov» jazuynan tapa-tal týste (meyli jeti qaranghy týnde bolsyn)  «nov» bóligining tonalghanyn eshkim kórmey qaluy mýmkin emes qoy!

Sonymen «Qayym Múhamedhanov» jazuynyng әripteri latuninen qúiylghany sebepti úrlanghan boluy mýmkin degen boljam bar. Búl qaladaghy eskertkish ataulygha jauapty qalalyq Mәdeniyet jәne tilderdi damytu bólimining mamanynyng aitqany. Basqa sayasy astar joq kórinedi. Rasymen solay ma?! Osydan biraz jyldar búryn Pavlodar trassasy boyyndaghy qorymgha jerlengen Qayym beytining qorshaularyn da әldekimder qiratyp ketkende osynday boljamdy qúlaghymyz shalghan. Ol búzaqylyqty kimder jasaghyny sol kýii anyqtalghan joq. Anyghyna qarayyq: búzaqylyqpen beyit qorshauyn búzu kerek bolsa, túlghanyng aty jazylghan әripterdi alyp ketu kerek bolsa, nege Qayym ghana tandalady?!  Áleumettik jelide osy iske baylanysty jazylghan pikirler ishinde «eng qúrmasa «n» әrpin qaldyru kerek edi» degen soqyr ústanymdy da kórip qaldyq. Sonda qalghan eki әrip «ov» bolghany sebepti úrlansa, Qayymday ghalymnyng tegin «Múhamedhan» dep úrylardyn  «týzetip ketkenine» alghys aituymyz kerek pe?! Sóz joq búl da ruhany qúldyrauymyzdyng bir mysaly.

Semeylikter jaqsy biledi, ótken jyldyng sonynda qaladaghy Internasional kóshesi Qayymnyng atyna beriletindigi jóninde qalalyq mәslihat birauyzdan qoldap, sheshim qabyldady. Biraq, resmy týrde әli bekitilmese de kýlli qazaq múny quana qabyldady. Jasyratyn nesi bar, naq sol kezde búl isti jýzege asyru onay bolghan joq. Ghalymnyng aty Internasionalmen japsarlas jatqan eleusizdeu Shmidt kóshesine berilip kete jazdap, әreng qalghan. «Internasionaldan» qútylyp, Qayymnyng kóshesimen ayandap kele jatatyn kýndi asygha kýtken qazaq ýshin búl tonau «búzaqylyq» emes, últjandylyqtan maqúrym ósken nadan úrpaqtyng qolymen jasalghan naghyz qorlyq!

Toqeterin aitqanda, qazaq óz qúndylyqtaryn kýndiz-týni qorghap, onyng qorlanuyna jol bermeui tiyis!

Sәtjan QASYMJANÚLY, Semey qalasy

Abai.kz