Ortalyq ghylymy kitaphana men Ádebiyet jәne óner institutynyng qorynda kóp jyldar boyy saqtalyp kelgen últtyq múrany ghylymy ainalymgha qosu maqsatynda jaryq kórgen «Qazaq qoljazbalarynyng ghylymy sipattamasy» atty újymdyq jinaqtyng 5-tomyna engen HH ghasyrdyng basynda ómir sýrgen qyryq segiz aqynnyng shygharmasyna berilgen jýz jiyrma bes sipattamanyng jeteui Túrmaghambetke arnalghan (Qazaq qoljazbalarynyng ghylymy sipattamasy. Almaty: Ghylym, 1986. № 119–125). Aqyn múrasynyng ghylymy anyqtamasyn jazghan M. Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng sol kezdegi ghylymy qyzmetkeri Elubek Baytoqov.

Túrmaghambetting ózi dýnie salghannan keyin seksen jylgha juyq uaqyt boyy paraqtalmay qalghan qoljazba qúpiyalary ne deydi? Atalmysh enbekte 119-rettik sanmen 1940 jyldary Qyzylorda oblysynyng Qarmaqshy audanynan D. Shamekenov degen jinaushy tapsyrghan «Raua banu» (týpnúsqasynda «Ordanyng hikayasy». – B. J.) dastanynyng latyn grafikasyndaghy qoljazbasyna sipattama berilgen. Alayda sipattama berushiler jinaushy turaly tolyq mәlimet kórsetpegen. Kelesi, yaghny 120-sipattamada ÁÓY qoryndaghy 717-bumanyng on birinshi dәpterinde «Túrekeng aitqan sóz», «Júmys bitpey tynyqpaysyn» degen shygharmalardyng bar ekendigi, sonday-aq OGhK qorynda, 714-bumada «Nazym» degen qoljazba jinaq kezdesetindigi turaly aitylady. Aqynnyng qadim qoljazbasyn jygha tany almaghandyqtan, әri qoltanbany tolyq týsine almaghan E. Baytoqov Túrmaghambet shygharmalarynyng jalpy sanyna, keybirining atauyna qatysty eleuli qatelikter jiberip alghan. Bir qyzyghy, búl qoljazbalargha qatysy bolmasa da múra tapsyrushy úrpaghy Ábdirauyqtyng janyna foliklor jinaushy Mardan Baydildaevtyng aty-jónin qosarlap otyru bayqalady.

Arnayy mekemelerding qoljazba qabyldau zandylyghyna say «jazylghan jyly, jeri» degen kesteni toltyru maqsatynda E. Baytoqov Túrmaghambet shygharmalarynyng jazylghan uaqytyn oisha belgilep, keyingilerding yryqsyz shatasuyna jol berip alghan. Ár dәpterding ayaghynda «1900 jyldan bastap 1935 jylgha deyin jazylghan ólender» (139-b.), «1938 jyldar, Qyzylorda oblysynyng Qarmaqshy audany» (140-b.) degen siyaqty ghylym ýshin salmaghy shamaly qosalqy mәlimetter jii kezdesedi. Alayda Túrmaghambet jyrlarynyng jazylghan jylyn anyqtaugha qatysty joramaldar kimderdin, qanday derekterine sýienip aitylghan degen eng basty mәsele taghy da jauapsyz qaldyrylghan. Tek «Saldyryp jay janadan. 1937 jyl» (35-b.), «Gorikiy joldas, kórki edin. 1935 jyl» (39-b.) degen eki ólende ghana olardyng naqty jazylghan jyly kórsetilip, Aqqozy Yzbanovqa arnalghan «Qazdyryp berdi Yzbanov» degen birinshi dәpterdegi otyz tórtinshi ólenning jogharghy jaghyndaghy «Qarmaqshy raykomyna» degen synar auyz sózden basqa jerde avtor óz ólenderining naqty jazylghan aiy men jylyn kórsetpegen. Esesine, aiy men jylyn jәne jazylu jaghdayatyna oray qolmen qoyghanday naqtylyqtardy shygharma mәtinine endirip jiberip aitatyn kezderi jii úshyrasady. Qoljazba dәpterlerding jóndeuden ótkizilmegendikten shetteri jyrtylyp, qaghazy tozyp, jazulary kónere bastaghandyqtan oqylmaytyndyghy, bettelmegeni әri shimaylanghan, belgi qoyylghan jerleri kóp ekendigin anyqtama berushi dúrys aitqan. Shynynda da, Túrmaghambet qoljazbasyn kóne arab tilin biletin kәsiby audarmashylar da alghashynda erkin mengerip kete almaghanyn kózimiz kórdi.

Túrmaghambet shayyrdyng sonynda qalghan bes dәpterding bәri birdey derbes núsqa emes. Qoljazba tolyq oqylghanda anyqtalghan jayttyng biri, olarda ishinara mazmún qaytalanady. Býginde Syr sýleyining qolynyng taby tiygen әlgi qúndy qoljazbalardyng múraghat mýlkine ainalghanyna qyryq jylgha tarta uaqyt ótti. Sol sebepti zamanauy ghylym jetistigining biyik belesinen qarap sholu jasay otyryp, Túrekenning shygharmashylyghyna qatysty týrli auyzsha derekter men jazba qújattardy qayta salystyryp, saralap, sipattama mәlimetterin barynsha elep, oqyrmandy Túrmaghambetting tól qoltanbasynyng mazmúny men jaghdayatynan tolyq habardar etudi maqsat túttyq.

Sonymen, birinshi dәpterding bet sany elu segiz, múnda jinaqtalghany bas-ayaghy elu bir shygharma. Qyryq toghyz ólenge arab grafikasyndaghy qadimnen kirillisagha negizdelgen qazirgi qazaq grafikasyna kóshirgender tarapynan belgi soghylghan. «Habiybi Haq sәruardan» jәne «Ayaq-qolym haram su-dy» dep bastalatyn songhy eki ólendi sipattama berushiler mýldem belgilemegendikten tizimge enbey, eskerusiz qalghan. «Qazaq qoljazbalarynyng ghylymy sipattamasyndaghy»: «Búl dәpterdegi avtor shygharmalary jetpis ataudan túrady» degen jansaq derek sipattama týzushiler men qoljazbany qabyldap alghan mamandar tarapynan ketken aghattyq ekenin ashyp aituymyz kerek. Sebebi Túrmaghambetting «Kónil gýjim daraqtay» (qoljazbada 1–8-b.) dep bastalatyn Syr – Quannyng tabanynan ótken el jaqsylaryn úlyqtaytyn tolghaudaghy әr adamgha qaratyp aitylatyn jeke bólikti sipattama berushiler janylysyp derbes shygharmagha sanap, bir tolghau jiyrma jetige bólshektelgen. Osylaysha birinshi dәpterdegi aqyn shygharmalarynyng naqty sany ózara shatastyrylyp, janylys mәlimetterge jol berilgen.

Dәpterding qyryq segiz ben elu ekinshi betterining aralyghynda Túrmaghambetting qoltanbasyna úqsanqyramaytyn, jazuy ónip, óshe bastaghan: «Qambardan tórt bala (48-b.), Álmәmbetten tórt bala (49-b.). Birinshi baladan Bazarbay, ekinshi baladan Núrmahan, ýshinshiden Qúttybay, tórtinshiden Noghay, Sartaq. Noghaydan Núrahmet (51-b.)» degen shejire kestesi keltirilgen. Sodan song elu ýsh pen elu altynshy betterding aralyghyna taghy da óz qoltanbasymen «Habiybi Haq sәruardan», «Ayaq-qolym haram su-dy» atty eki ólenin jalghastyryp jazghan. Osy qoljazbanyng elu jetinshi betinde jogharyda bastalghan shejirening jalghasy jazylghan. Elu segizinshi bettegi «Núrjangha aitqany» degen ýsh shumaqty qysqa ólenning mazmúny Ysqaq pen Núrjannyng birqaqpay aitysyna qúrylghan. Biraq qoltanba Túrmaghambettke tәn emes. Alghashqy joly: «Hat jazdym janabyna Núrjan tazdyn, / Qúlaq qoy mazmúnyna búl qaghazdyn» (58-b.) dep bastalatyn qayymdasudyng songhy ýshinshi jәne tórtinshi joldary: «Men-daghy jazylghanyn jaqsy kórem, / Irindi bolar edi qabynbasa», – dep, Ysqaqtyng sózi bolyp kýrmeledi. Óleng karandashpen jazylghandyqtan, siyasy dәpterding betine jayylyp ketken. Alayda búl shygharmanyng Túrmaghambetke tiyesili ekendigine kýmәn bar. Ólenning mashyghy Túrekeng jinastyrghan Núrjan Naushabaev shygharmalaryna da tәn emes. Múndaghy Ysqaq aqyn «Sauyqqoy sanlaqtar kóp sartabanda» degen jyrynda ózi atyn ataytyn (Ysqaq pen Shahar atty shayyry bar) Ysqaq shayyr men «Ár júrttyng bar edi búlbúly» tolghauynyng kýrmeler túsynda tilge tiyek etetin Syrdyng on toghyz sóz zergerining qatarynda túrghan Núrjan aqyn (Omar men Núrjan shabandoz) boluy әbden mýmkin.

Birinshi dәpterden Sherniyaz Jarylghasúlynyng «Ruymdy súrasan» (43-b.) jәne kete Jýsipting «Osy týrli sóz jazdym» (44-b.) degen shygharmasynyng mәtini kezdesti. Býginde Ortalyq ghylymy kitaphananyng siyrek kitaptar men qoljazbalar bólimi qorynda múqabasynyng syrtynda «Túrmaghambet Iztileuovtyng jinaghan materialdary» degen jazuy bar 1169-buma saqtalghan. Kezinde Túrmaghambet jinap tapsyrghan, HIH ghasyrdaghy halyq aqyndarynyng múrasy jinaqtalghan jýz otyz toghyz betten túratyn qoljazbagha barlyghy elu eki shygharma tirkelgen. Úzynshaq dәpter qyzyl siyamen bettelip, óte úqypty jazylghan arab grafikasyndaghy qoljazba jaqsy saqtalghan. Osy dәpterden «Sherniyaz aqynnyng qonghan ýige aitqany» (46–48-b.) degen taghy bir óleni kezdesti. Atalmysh shygharmalar Túrekenning qoljazbasyna avtor tarapynan óz ólenderin iriktep, qayta kóshiru kezindegi auys-týiisterding birinde engen boluy kerek. Sipattama berushiler әuelde osynday jayttardan janylysyp, Sherniyaz ben Túrmaghambet tuyndylaryn qosa eseptep jibergenderi bayqalady.

Túrmaghambet qoljazbalary týpnúsqadan tolyq oqylyp, aqynnyng qoltanbasy anyqtalghan song ghana osy kezge deyin «Túrmaghambetting qoltanbasy» sanalyp kelgen Ortalyq ghylymy kitaphana qoryndaghy 1169-bumadaghy jazudyng oghan tәn emes ekendigi belgili boldy. Anyqtay kele búl jazu mashyghynyng 875-bumadaghy ekinshi dәpterge qosa tirkelgen Ádis Ahetúlynyng (Qoljazbada Hadiyshe Ahytúly dep jansaq jazylghan. – B. J.) qoltanbasyna úqsaytyndyghyn bildik. Úzaq jyldar boyy Syr óniri, Jalaghash audanynda oqu-aghartu salasynda qyzmet atqarghan Á. Ahetúlynyng anasy Nәzira men Túrmaghambetting bәibishesi Bigha ekeui Baybolat bolystyng qyzdary edi. Al Túrmaghambet pen Ádis tirshilikterinde jaqyn aralasyp, syilasqan jandar bolatyn. Olay bolsa, Túrmaghambetting halyq aqyndary tuyndylaryn jinaghan eski qoljazbasyn janartu maqsatynda qayta kóshirip, múraghat qoryna T. Iztileuúly atynan Á. Ahetúly úsynuy әbden mýmkin ekendigi qisyngha qighash emes. Atalmysh qoltanbanyng Ádiske tiyesili ekenin tek osylay ghana týsindire alamyz. Áytse de, belgili bir sheshim qabyldaudan búryn búl mәselening aq-qarasyn anyqtap, әlde de zerttey týsken abzal.

«Qazaq qoljazbalarynyng ghylymy sipattamasy» jinaghynyng ekinshi dәpterge bergen: «Búl dәpterdegi shygharmalardyng sany ýsh jýz segiz ataudan túrady» (138-b.) degen anyqtamasy da jansaq. Óitkeni, zertteu barysynda múndaghy barlyq irili-úsaqty shygharmalardyng sany eki jýz toqsan bes ataudan túratyny anyqtaldy. Qoljazbada kezdesetin basy artyq birneshe qosymsha betke baylanysty sipattamada «Qosymsha jazuy» degen eskertpe bar. Alayda múndaghy mәtinning qoljazbagha qatysy shamaly bolghandyqtan, qosymsha jazu sipattamada qysqartylyp berilgen. Múnday naqtylyqtardy jeke qarastyru bolashaqta aqynnyng shygharmashylyq laboratoriyasyn zerttep, tereng zerdeleu ýshin qajet. «Qosymsha jazu» karandashpen jazylghandyqtan, әrip tanbalary ónip ketken. Mәtinnen myna maghynadaghy sózderding súlbasyn ghana oqugha bolady: «On birinshi noyabri, dýisenbi kýni. Bizding myltyqqa otyz ekinshi gilza patron kerek, piston shygharatynymen. 1354 jyldyng ramazanynyng basy júma boldy, 29 noyabride, eskishe 16 noyabride. 1355 jyldyng ramazanynyng basy jeksenbi boldy, 15 noyabride. Josaly, Karmakchinskiy rayon, on besinshi auyl, Sayaryq kolhozy. Almaty qalasy, Karl Marks kóshesi, ýy nomeri 21, Qazaqtyng Memlekettik baspasy, Berdenov Tayjangha».

Osy betting shekesine parsy tilinde: «Firdousiyding Shahnamasyn aittym» degen maghynada eki jol óleng jazylghan. Qosymshadaghy ekinshi bir paraqta aqynnyng óz qolymen jazghan: «Rayon Qyzylorda, stansiya Terenózek, Alamesek uchaskesi, 11-auyl, jetinshi Kólserekke. Boranbaybalasy» degen mekenjay kórsetilgen. Aldynghy hatty Túrekeng Tayjangha arnap jazyp otyr. Sonday-aq ramazan aiyna qatysty myna anyqtamalar da tikeley sol Tayjan Berdenovtyng súratuymen jazylghan boluy mýmkin ekenin teristey almaymyz. Olay bolsa, Túrekeng óz qoljazbasyn eki dana etip kóshirip nemese sauatty shәkirtterining birine kóshirtip, bir núsqasyn Tayjangha berip otyrghan deuge bolady. Jәne múnyng tek kóshirme jasalghan uaqytty kórsetu maqsatynda soghylghan búryshtama boluy mýmkin ekenin de eskeru kerek.

Sipattama berushiler ekinshi dәpterding bet sanyn jýz toqsan eki dep kórsetipti. Qoljazbany oqu barysynda jýz seksen toghyz ben jýz toqsan birinshi betterding aralyghy mýldem joq bolyp shyqty. Jýz toqsan ekinshi betke 307–308-rettik sandarmen belgilenip «Jigitting toqtar jeri jetpis-taghy», «Eserlik esten qalmaydy jasyndaghy» degen eki qysqa óleng jazylghan. Qoljazbadaghy әrbir shygharmanyng túsyna rettik sany qoyylghanymen, búlardyng araqatynasy barynsha shatasqan. Qoljazba betteler aldyndaghy paraq Ádis Ahetúlynyng 1948 jyldyng 20 qyrkýieginde jazghan «Túreke, túlghasy eding asqan jýzdin, / Arnasy arylmastay asyl sózdin» degen arnau jyrymen bastalyp «Aqyngha arnadym» atty jiyrma toghyz joldan túratyn osy ólenning mandayshasyna «14. 09. 1962. Mardangha berildi» degen búryshtama soghylypty. Túrmaghambetke arnalghan jyr bolghan song Ádisting óleni qoljazbagha Ábdirauyq tarapynan keyin tirkelgen siyaqty.

Qoljazbanyng búryshtamasynda: «Úly jýzden Abaq, Taraq. Abaqtan – Jalayyr, Qanly. Taraqtan – Alban, Suan, Shapyrashty, Dulat. Dulattan – Botpay, Siqym, Shymyr, Janys» degen shejirelik mәlimetter kezdesedi. Búl jazu Túrmaghambet qoltanbasyna jaqyn. Sodan song «Arnaghan attas inim keldi hatyn, / Oqydym órley shauyp keuil shatym» dep bastalatyn «Algha talpyn» degen jiyrma ýsh jol óleng jazylyp oghan: «Egizbaev Ábzәliyding armiyada jýrip auyldaghy Ábzәliyge (attasy. – B. J.) jazghan jyry» dep aidar taghylypty. Búl Túrmaghambet shәkirtterining biri, aqyn Á. Egizbaevtyng maydan dalasynan elge jazghan haty ekeni anyq. Al Ábzәliyding ólenin kóshirgen qoltanba men birinshi dәpterdegi shejireni jazghan qoltanbanyng ýlgisi bir adamgha tәn. Aqynnyng nemeresi Óser Ábdirauyqúlynyng qolyndaghy qoljazba qújattarmen tanysudyng nәtiyjesi múnyng Ábdirauyqtyng qoltanbasy ekenin anyqtauymyzgha mýmkindik berdi. Osy ólenning ortasynda qorshaugha alyp jazylghan: «Búl Túrmaghambet Iztileubalasynyng tolghau, terme ýshin qoyynlaghan dәpteri» degen sóz bar. Áripterding jazyluy men tanbalanuyna qatysty grafikalyq erekshelikterine qaraghanda, qoltanba Túrmaghambetke tәn.

Qoljazbanyng ekinshi betine tiginen jazylghan «Totydan» degen sóz Túrmaghambetting qoltanbasyna úqsamaydy. Dәpterdi múqiyat zertteu barysynda qoljazbanyng 1958–1959 jyldary kóneslavyandyq kirillisagha negizdelgen qazirgi qazaq grafikasyna audarylghanyna kóz jetkizdik. Óitkeni, óleng mәtinderinde jii kezdesip otyratyndyqtan audarmashynyng úghymyna auyrlyq týsirgen keybir maghynasy qiyn arab, parsy sózderining asty syzylghan. Múndaghy bir erekshe eskeretin mәsele, Túrmaghambet shayyrdyng óz shygharmalarynyng ýstinen redaksiya jasauy. Mysaly, «Biday hikayasynda» (13-b.) kezdesetin myna sózder: «әlgi qart» – «babay», «esik qaqty» – «aytty syrttan», «Bidaydy búl qarsygha deydi әkelgenim» – «Keldim dep kórsetti ony sonsha jerden», «búl adamda qalghan» – «ol-daghy osy qaldy», «Bidaydyng bile almay, asylyna bek tanyrqap» – «Bile almay biday asylyn», «basyn shayqap» – «an-tang bolyp», t. b. Osy tektes redaksiyalaudyng týrin әrbir shygharma sayyn kóruge bolady. Dәpter boyynsha múnday ózgertuler óte kóp (Qaranyz: 2–188-betterding aralyghy). Sondyqtan da búl bolashaqta óz aldyna jeke zerttep, ózinshe qarastyratyn qyzyq ta kýrdeli mәselening biri.

Múndaghy óleng ataularynyng aldyna qazirgi qazaq grafikasymen onyng audarylghan jyly men aiy kórsetilip (Mysaly: 29. 04. 1958; 21. 08. 58; 25. 08. 58; 17. 09. 58; 26. 07. 59; 19. 09. 1958.) «Audaryldy», «Almatygha audaryldy», «Almatygha berildi» nemese «Auylda audaryldy» degen sózder keyde bet sayyn әr ólenning túsyna jii jazylghan. Demek, búl bes dәpterden túratyn qoljazba arabshadan qazirgi qazaq grafikasyna Almaty qalasynda emes, auylda – Túrmaghambet aqynnyng tuystary men múrasyn saqtaghan janashyr shәkirtteri túrghan sol kezdegi Lenin atyndaghy kolhozda audarylghan.

Birinshi dәpterdegi onynshy betining jogharghy jaghynda, «Men audardym» degen sózding túsynda Jýsipov degenning qoly qoyylghan tanba kezdesken edi. «Audaryldy. 31. 07. 1959» degen tanba jәne ólenning túsyna qosu tanbasy men oqylghanyn nemese audarylghanyn bildiru ýshin soghylghan belgi osy dәpterding on altynshy betinen de úshyrasqan bolatyn. Keyin múnday tanbalardyng barlyq dәpterde de kezdesetini belgili boldy (Qaranyz: Besinshi dәpterde «Mәrdi diqan» hikayasy» (7-b.), «Júmyrtqa biday hikayasy (Biday hikayasy)» (25-b.), «Qamys mingenning hikayasy» (33-b.), «Ordanyng hikayasy» (46-b.), «Sýleymen hikayasy» (61-b.), «Kirpiksheshen hikayasy» (67-b.), «Aq qús hikayasy» (85-b.), t. b.).

Túrmaghambet shayyrdyng arabsha qoljazbasyn qazirgi qazaq grafikasyna audarghan kim boluy mýmkin degen saualdy tónirektep úzaq jýrip, aqyry onyng belgili besaspap jyrshy Múzarap Jýsipúly ekenine toqtam jasadyq. Búl oidyng dәlelin bekite týsetin birneshe dәiek-dәlelimiz bolghanymen, Múzaraptyng qazirgi әrippen jazyp, oqy bilgenin aighaqtaytyn deregimiz kemshin edi. HH ghasyrdyng 70-jyldaryna deyin kózi tiri kelgen eskishe sauatty jyrshylardyng biri osy Múzarap pen Ýbisúltan bolatyn. Ekeui de aqynmen sýiektes jaqyn, Túrekenning barlyq jyrlaryn jatqa aitqan jandar. Biraq qoljazba arasynan Ýbisúltannyng esimi men qoltanbasy úshyraspady.

Tek Ortalyq Ghylymy kitaphana qorynda saqtauly túrghan «Iztileuov Túrmaghambetting shygharmalary» degen tanbasy bar 714-bumada «Ayapúly Ýbisúltannyng jinaghany 57 jol» degen synar auyz sóz ghana kezdesti. Áriyne, búl jerde Ýbisúltan Ayapov tapsyrghan múranyng osy dәpterdegi óleng joldary ghana kórsetilgen boluy mýmkin. Alayda Túrmaghambet jyrlaryn tolyq bilgen jәne jýieli jinaghan jyrshynyng biri osy kisi.

Ortalyq ghylymy kitaphana qoryndaghy 1113-bumada qyryqqa tarta halyq aqynynyng óz qoldarymen jazghan ómirbayandary, repertuary, ústazdary jóninde týrli mәlimetter saqtalghan. Sonyng ishinde Múzarap Jýsipovtyng 1946 jyly 16 tamyzda ghalym Esmaghambet Ysmayylovqa joldaghan haty da bar. Atalmysh hat mazmúnynda: «...keyingi uaqytta gazetten jana әlippeni jazyp alyp latynsha jazatyn, oqityn boldym. Qysqasha aitqanda әripti gazetten alyp, osy jazugha da (kirillisa) jattyqtym. Men kóbinese ústaz tútyp, ólenderin jattap aitatyn aqyndarym Shorayaqov Omar, Iztileuov Túrmaghambet, sosyn óz әkem Jýsip» – depti. Sonyna «hat jazushy Jýsipov Múzarap» dep qoly qoyylghan aiqarma bettegi kóldey ómirbayanynan Múzaraptyng arabshagha qosa latyn men kirillisagha da birdey sauatty bolghanyn bildik. Túrmaghambetting birinshi jәne ekinshi dәpterlerine soghylghan «Audardym» degen belgi Múzaraptyng óz qolymen jazghan ómirbayanymen bir izdi basatynyn kórgende kónilimizding kýdigi seyile týsti. Demek, 1958–1959 jyldar aralyghynda auylda otyrghan Ábdirauyq, Múzarap, Ýbisúltandar eki jyl boyy aqynnyng arab әlipbiyli qadim qoljazbasyn qazirgi qazaq jazuyna týsirip, birining audarghanyn ekinshisi tekserip, qayta kóshirip pochta arqyly Almatygha – Mardan Baydildaevqa salyp jiberip otyrghan.

Ekinshi dәpterdegi jýz seksen toghyz ben jýz toqsan birinshi betterding orny mýldem joq bolghanymen rettik sany men ólenning ózi saqtalghan. Soghan qaraghanda dәpter aldyn-ala bettelip, ólenderding reti keyin qoyylghan tәrizdi. Jýz toqsan ekinshi betting joghary jaghyna: «Qyzylordada Qalabay Bekdilda balasy, Kelmash Kýzembay balasy bar. Arysta Álmúrat Qaynarbay balasy bar, aghartudyng bastyghy» degen sózder jazylghan. Osy sózding shetin bastyra:

Auylym osy kezde Seltúrghanda,

Otauy solqyldaydy jel túrghanda.

Qazaqtyng Ay men Kýni kerek emes,

Búralyp tal shybyqtay sen túrghanda

– degen jalghyz shumaq qara óleng jazylyp, ayaghyna «ghaziret» dep qol qoyylghan. Ólenning qoltanbasy men avtorlyghy anyqtaudy qajet etedi. Óitkeni aqyn óz shygharmalarynyng sonyna «damolla Túrmúhammed», «molla Túrmúhammed» dep qol qoyatyn. Al myna «ghaziret» sózi syrt aghayyn men shәkirtterining aqyngha degen qúrmeti boluy bek mýmkin.

Túrmaghambetting nemeresi Óser Ábdirauyqúly saqtaghan әulettik múraghattan Ábzәly Egizbaevtyng Túrmaghambetke jazghan hatynyng mәtini tabyldy. Ádebiyetshi Erhan Kәribozov latynshadan qazaq tiline kóshirgen hat mazmúny naqty: «Túreke, dәpterding on toghyz syzyqtysy bolmady. Baryn berip jiberdim, jiyrma ýsh syzyqty eken, jiyrma tórt paraqty boldy. Ábzәli, 15. 04. 1938 jyl». Demek, Túrmaghambet óz ólenderin qoljazbalau ýshin nemese qoljazbanyng kóshirmesin jasau maqsatynda sol kezde Qyzylorda oblysynyng Jalaghash audanynda mektepting diyrektory bolyp qyzmet atqaryp túrghan Ábzәly Egizbaev inisinen qaghaz tauyp beruin ótingen. Qalam men qaghazdyng tapshy kezinde onday dýniyening aghartu salasyndaghy adamnan ghana tabylatyndyghy belgili qoy. Hattyng 1938 jyly 15 sәuirde jazylghany naqty kórsetilgendikten, búl kezde Túrmaghambetting týrmede ekenin de boljau qiyn emes. Ólenderining mazmúnynan sovet ýkimetine qarsy aitylghan ýgitsóz izdeu maqsatynda aqynnyng qoyyn qaltasynan talay dәpteri tәrkilengen edi. Sonday kelensiz jayttardyng biri turaly qamauda jatyp jazghan «Edәuir eki kitap ermek edi» degen óleninde:

Edәuir eki kitap ermek edi,

Otyryp oiym oqyp kórmek edi.

Ishinde elge aitarlyq esh ýgit joq,

Ótkennen qalghan tekke órnek edi.

...Tyndamay aghang sózin alyp kettin,

Baldardyng birqatary «ber» dep edi,

– dep, týrme baqylaushylarynyng әreketine qynjylys bildiretin jyry bar. Qaghaz tapshylyghyn tartqanda oghan Ábzәliyden basqa da qol ýshin sozghan jerlesteri az bolmaghan. Solardyng biri kezinde Almaty, Shymkent qalalarynda oqu-aghartu salasynyng qyzmetkeri bolghan jerles inisi, kózi ashyq azamat Shәiim Shayqyúly Myrzabekov bolatyn. Túrekenning maqal-mәtelderi jazylghan ýshinshi dәpterding syrtynda: «Dlya zoologiy N. Myrzabekovoy. Nachato 10. 12. 1935 goda» degen jazu bar. Demek dәpter 1935 jyly, shayyr Almatyda jýrgeninde bastap jazylsa kerek. Taghy da sol qaghaz tapshylyghynan ol Shәiimning oqushy qyzy paydalanghan dәpterge maqal, mәtel, naqyl sózderin jinaqtaghan.

Atalmysh dәpterge týsken maqal, mәtel, naqyl sózderding rettik sany arabsha jazyluy boyynsha berilgen. Alayda ret sanynyng birkelkiligi ózgerip ketkendikten, key jerde bir san eki qaytara qoyylghan (Mysaly, qoljazbada 1-bet, 13-san; 2-bet, 32-san, t. b.). Qoljazbanyng elu ýshinshi betinde «Qoy egiz tuady: biri – qonaqqa soyylady, biri – qoshqar qoyylady» degen songhy maqalgha 1317-rettik san qoyylghan. Osyghan sýienip sipattama berushi E. Baytoqov dәpterge «Naqyl sózder jinaghy» dep shartty at qoyyp: «Múnda 1317 naqyl, maqal sóz bar. Qoljazba sonynda diny әngimeler de kezdesedi» (142-b.), – deydi. Al bizding anyqtaghanymyz, ýshinshi dәpterdegi naqyl sózder men maqal, mәtelderding úzyn-yrgha sany myng ýsh jýz alty. Demek sipattama berushining búl jerde de birshama jansaqtyqqa úrynghany bayqalady.

Mәtintanushy E. Baytoqovtyng «diny әngimeler» dep otyrghany «Ábu Ghaly Sina» atty jalghyz shygharma. Qara sózben bayandalghan, kólemi bes betten túratyn búl әngimening avtory Túrmaghambet emes. Búl – 1890 jyldary Qazan baspasynan jaryq kórgen bashqúrttyng әigili dini-aghartushy aqyny Kashafutdin Shahmardanúly shygharmasynyng qara sózben mazmúndalghan týri. Múnyng óleng núsqasy Qazaqstan Respublikasy Últtyq kitaphanasynyng siyrek kezdesetin kitaptar men qoljazbalar qorynda saqtauly. Túrmaghambet múny tek shәkirtterin habardar etu maqsatynda qara sózben mazmúndap shyqqan. Shygharma óziniki bolmaghandyqtan da «Naqyl sózder jinaghynan» bólek bettelgen. Dәpterde jýzdegen maqal-mәtelderding qazirgi qazaq tiline kóshirilgen núsqalary kezdesedi. Alayda olardy kim, qashan audarghandyghy turaly mәlimet joq. E. Baytoqov Túrmaghambetting «Naqyl sózder jinaghyna» bergen 125-anyqtamasynda «Óleng joldary әr betke eki qatardan ornalasqan», – deydi. Ýshinshi dәpterde jekelegen shumaqtardan basqa óleng joghyn eskersek, búl sipattamanyng da ózindik kemshilikteri kóp ekendigi kórine týsedi.

Tórtinshi dәpterdi tizimge alghandar ony arabshadaghyday onnan solgha qaray emes, oryssha daghdymen soldan ongha qaray teris bettegendikten ondaghy shygharmalardyng ornalasu tәrtibi auysyp ketken. Mysaly, mazmúny boyynsha dәpterding sonynda túruy tiyis «Túr edi Afrasiyab kelip-ketip» dep bastalatyn óleng joldary birinshi betke shyghyp ketken. Sonday-aq qoljazbanyng sonynda túrghan, Túrekenning ólenderine qatysy shamaly hadiys, dúgha, salauattar óz retimen dәpterding bas jaghynda túruy kerek bolatyn. Arabshada onnan solgha qaray bettelui tiyis bolsa, Túrmaghambet búl dәpterdi kirillisa grafikasynyng zandylyq retimen soldan ongha qaray jazghan. Betteushi osy eki arany ajyrata almay, qoljazbany onnan solgha qaray bettep jibergen. Múny óleng joldarynyng ornalasuy da dәleldey týsedi. Mәselen, alpysynshy bettegi «Ardaqty Izmúhammed inim saghan» degen ólenning sony elu toghyzynshy bette jýr, dәl osylay alpys birinshi bettegi «Qadyrdan hat joldadym Jýsipbaygha» degen ólenining sony alpysynshy betke yghysyp ketken. Búl dәpterdegi barlyq óleng osynday beyrettilikten qúralaqan emes. Qoljazbanyng «Shahnama» epopeyasynan ýzindiler berilgen 1–17-betteri aralyghyna orys sózderi aralasyp, arabsha tek bos jerlerge jazylypty. Soghan qaraghanda búl da әlgi qaghaz tapshylyghynyng saldaryna kelip tirelgen sharua siyaqty.

Jiyrma birinshi bettegi «Úlyna ýsh nasihat aitty Lúqman» degen hikaya avtor tarapynan «Ekinshi nazym» dep atalypty. Osy dәpterdegi «Tausylyp tiyn, tamaq qaryn ashty» (32-b.), «Ala ber aitqan tildi, bolma qalsha» (68-b.), «Júbatar kýning bar ma, Alla» (72-b.), «Kelmeydi ólim oigha nәpsige ersen» (75-b.), «Aqylym aitatúghyn, kelin Ayysh» (77-b.) degen bes óleng basqa qoljazbada kezdespeydi. Otyz eki men elu toghyzynshy bet aralyghynda ýshinshi dәpterdegi naqyl sózder qaytalanady. Qoljazbanyng qyrqynshy betinde «Dep molla Túrmúhammed qolym qoydym, / Bolmaydy qateden qúr erding moyny» degen óleng ýzindisining sonyndaghy «M. Sh. 17. 11. 1980» degen belgining audarmashy Maqsút Shafighigha enshili ekeni dausyz. Óitkeni qoljazbanyng osy jerindegi otyz segiz ben qyrqynshy betteri mýldem joq. Jogharydaghy tanba «Osy jerde atalmysh óleng boluy mýmkin» degendi bildirui nemese Maqsút osy betterdi qoljazbadan audarugha alyp, ornyna qystyrma qaghaz tastap ketui de mýmkin. Qoljazbanyng seksen jetinshi betinde: «Shymkenttegi Jafar... audany, 64 ýi, Úzynaryq kolhozynda Qazanghap Baybol balasy bar. Úly jýz, Tólening túqymy» degen búryshtama bar. Belgili epik jyrshy Qazanghap Baybolúly men Túrekenning arasynda dostyq qatynas bolmasa, qoljazbada әlgi kisining mekenjayy qaydan jýrui mýmkin?

Qoljazbanyng toqsan jetinshi betinde, dәpterding ashyq jerine tiginen jazylghan: «18 avgusti, Shәdibalasy Dosmúhan qyzmette...» degen bir auyz sóz jýr. Tolyq oqylmaghandyqtan songhy sóz «qyzmette» me, әlde «qaza tapty» ma, ol jaghy tolyq anyqtalmady. Qoljazbanyng jýz jetinshi betinde tiginen: «Shymbay kóshesinde, 25 ýide Bekbergen Ábubәkir balasy bar» degen sóz jazylghan. Búl adamdarmen Túrekeng týrmede otyrghanda tanysyp, meken-jaylaryn qoljazba dәpterine sonda týrtip aluy da mýmkin ekenin joqqa shyghara almaymyz. Qoljazbadaghy jýz alty men jýz on tórtinshi betting aralyghyna: «Qalәl-lәzy nәby salallah ghalәhiys-sәlәm Allahumә aghfirly uә әrhamniy», yaghny payghambarymyz sallallahu ghalәihy uassalam bylay dep aitty: «Alla mening kýnәmdi keshir jәne rahym et» degen mazmúndaghy hadiys, dúgha, salauattar engizilgen. Túrmaghambet shayyrdyng týrme jyrlarynyng kóbining mazmúny Allagha sәnә, payghambargha salauat aitu týrinde keledi. Qamauda otyrghanda óz kóniline demeu, janyndaghylar ýshin júbanysh tauyp beru ýshin Túrmaghambet ózining biletin dúgha, salauattaryn ózgelerding ýirenui ýshin qaghaz betine týsirui de mýmkin. Qoljazbanyng songhy betining jazuy óship ketken jәne ol Túrmaghambetting qoltanbasy emes.

Mәtintanushy E. Baytoqov tórtinshi dәpterdegi shygharmalardy qyryq ýsh ataudan túrady dep taghy da jansaqtyqqa úrynghan (QQGhS. 140–141-b.). Qoltanbanyng oqyluy qiyngha týskendikten, ol tek kózge anyq kóringen ataulardy ghana sanaghan siyaqty. Túrmaghambetting tórtinshi dәpterine engen maqal-mәtel, diny mәtinderdi jәne qyryqmyltyq Qúljabaydyng nayman Erdenge aitqan kónilqosyn eseptemegende jetpis ýsh ataudan túratyny anyqtaldy. Atalmysh shygharmalardyng mazmúnyna qarap otyryp, dәpterding týrmede jazylghandyghy turaly boljam aitugha bolady. Búl pikirimizge janama dәlel retinde qoljazbanyng qatty býlingenin, qaghaz tapshylyghynan ólenderin oryssha mәtin aralas dәpterge jazghanyn, uaqyt pen jaghdaydyng joqtyghynan ólenning beyretti týskenin jәne asyghys jazylghandyghynan qoltanbasynyng ózgergenin, siyagha qosa karandashpen aralastyryp jazyp otyrghandyghy siyaqty kórneki aighaqtar keltiruge bolady. Týrmede otyrghandyqtan qolyna týsken qaghaz ben qalam týrin paydalanyp, jaghdaydyng mólsherinen asa almaghan halin osydan-aq kóremiz.

Túrmaghambetting besinshi dәpterining mazmúny birinshi jәne ekinshi qoljazba dәpterdi qaytalaydy. Múndaghy jyrlary kóbinese ekinshi dәpterde kezdesedi, onda úshyraspaytyn ólenderi de bar. Mysaly, «Jahannyng joq qalary týbinde dos» (182-b.), «Súhbaty syrlastyng Syr sabatynday» (187-b.), «Ar-namys azamattar, qayda qalghan» (188-b.), «Syryndy syrtqa bekter, bildirmesen» (188-b.) degen tórt óleng qalghan dәpterlerde joq. Mәtintanushy E. Baytoqov osy dәpterge bergen sipattamada: «Búl dәpterdegi avtordyng shygharmalary 125 ataudan túrady» deydi. Bizding anyqtaghanymyz, múndaghy barlyq shygharma jýz jiyrma alty, onyng jýz jiyrma eki óleni ghana Túrmaghambetke tiyesili. Sipattamada kórsetilgen eki shygharmanyng qoltanbasy avtordiki bolghanymen, óleng Túrmaghambettiki emes. Olar: Mәjidulla Jalghasbaevtyng «Hat jazdym Túrekeme ketip shetke» (22 jol) jәne «Túreke, janabyna jazamyn hat» (51 jol) dep bastalatyn eki óleni. Shamasy búl arnau jyrlardy Túrmaghambet óz qolymen kóshirgen. Birinshi ólenning songhy toghyz jolynyng bas buyndary, kelesi ólenindegi jyr tarmaqtarynyng keybir buyndarynyng úiqastary jyrtylghan dәpterden shala oqyldy. Sipattamada atalmysh avtordyng da aty «Sonynda maqal-mәtelder jәne Ghabidolla Jalghasovtyng óleni kezdesti» dep jansaq jazylghan jәne sonynda eshqanday maqal-mәtel joq.

Osy dәpterde «Qonyz hikayasy» degen shygharmanyng alghashqy jartysy kezdeskenimen, ol tútas kýide ekinshi dәpterge týsirilgen eken. Aqynnyng besinshi dәpterine sipattama bergen E. Baytoqovtyng hikaya mazmúnyndaghy tútas uaqighany ekige bólip bergeni anyqtaldy. Tól qoljazbanyng jýz on jetinshi betinde avtor 22-rettik sanmen «Qonyz hikayasy» degen taqyryptyng astyn iyrek syzyqpen syzyp kórsetedi. Al keyingiler osy qoljazbanyng jýz on segizinshi bettegi hikayanyng jalghasyn 23-rettik san qoyyp qoldan bólgen. Besinshi dәpterding sony, yaghny eki jýz on besinshi betten bastalghan Mәjidulla Jalghasbaevtyng jyry eki jýz on jetinshi bette kýrmeledi. Osy arnaudyng songhy jaghyna «Ábdirauyq Túrmaghambetov» (218-b.) dep qol qoyyp, «Ábdilәziyz» degen atpen bir óleng jazylghan. Ólenning qasyna jaqshagha alyp «Ýbisúltan Ayapov» dep tanba soghylghan. Odan tómengi tústa «Túrmaghambet Iztileuov, Qyzylbay Qonysbaev, Qonysbay Jankisiyev» degen kisi attary kezdesedi.

Ábdilәziz – Túrmaghambetting jastay dýnie salghan perzenti. Bizding biletimiz, Ábdirauyq ta azdap óleng jazatyn bolghan. Búl shygharmanyng Túrmaghambet balasy Ábdirauyqtyng Ábdilәziz aghasyna arnaghan sózi boluy da mýmkin. On eki joldan túratyn qysqa jyrdyng siyasy jayylyp, qaghazy әbden ónip ketkendikten oqylmady, qoltanbasy da Túrmaghambetke jat. Dәpterdegi «Nausharuan hikayasy» (87-b.) ayaqtalmay qalghan jәne seksen segiz ben toqsanynshy betterding aralyghyna shygharmany kýrmeu ýshin arnayy oryn qaldyrylyp ketken. Búl hikayanyng tolyq núsqasy ekinshi dәpterden tabyldy. Qoljazbanyng eki jýz toghyzynshy betinde joghary jaghynda «Túrmaghambetov» degen jazuy bar: «Kýieui taz bolady soqyr qyzdyn, / Toqymym joqtyghynan jabu búzdym. / Ornynnan uaghdaly úshyraspay, /Adamday tankóz tikken otyrghyzdyn», – degen birqaqpay әzil óleng shumaghy jazylghan. Al Múzarap Jýsipovtyng kóbine birinshi jәne ekinshi dәpterdegi shygharmalardyng túsyna belgi soqqany anyqtaldy. Demek Múzarap osy qos dәpterding Túrmaghambet shygharmalarynyng tolyq núsqa ekenin bilgen. Óitkeni qalghan dәpterlerde Múzaraptyng qolymen soghylghan belgi joqqa tәn.

Osy bumagha qosymsha tirkelgen altynshy dәpterding mazmúny M. Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng qyzmetkerlerining pikirin, jazylghan sipattamalardy, qoljazbanyng qorgha qabyldanuy turaly mәlimetter men tapsyrushynyng meken-jayyna qatysty qújattardy qamtity.

Syr sýleyi Túrmaghambet Iztileuúlynyng tól qoltanbasy tolyq oqylyp, qoljazba býkken qúpiyalar anyqtalghannan keyin el arasynda auyzeki taraghan kýmәndi derekterding kóbi yghysa bastady. Olay bolsa, endigi jerde shayyrdyng «Shólmek» deytin әigili óleni de Shorayaqtyng Omaryna orynsyz telinbeytin bolar dep ýmittendik. Sonday shytyrman mәselening biri professor Temirhan Tebegenovting jazghan pikirimen, Nyghmeddin jәne Amangeldi Egizbaevtardyng qúrastyruymen 1996 jyly jaryq kórgen maydanger aqyn Ábzәly Egizbaevtyng «Elimning syryn ettim jyr» atty jinaghyna enip ketken Túrmaghambetting bes ólenine qatysty.

Atalmysh kitaptyng jýz jiyrma tórtinshi betinde qúrastyrushylar eskertu bere otyryp: «Opasyz dostyqqa» atty óleng Á. Egizbayúlynyng 1969 jyly jaryq kórgen «Jauynger jýregi» kitabynda jariyalanghanyna qaramastan Túrmaghambet Iztileuovtyng «Nazym» atty (1972, 1982) jinaghyna janylys enip ketken. «Tatulyq» Shorayaqtyng Omary men Taubaydyng Jýsibining aitysyna basalqy retinde, «Syilasushylyq» Qanly Jýsip pen Kete Jýsipke ekinshi jazghan haty týrinde, «Nadandyq» degen óleni sol qalpynda Túrmaghambet aqynnyng óleni bolyp berilgen. Bizding pikirimizshe, búlar aqyn Ábzәly Egizbayúlynyng ólenderi. Sebebi, Ábzәliyding óz qolymen jazylyp, saqtalghan dәpterde Túrmaghambetting ólenderi de bar, al atalmysh tórt óleng Ábzәliyding óz atymen berilgen. Sondyqtan osy týpnúsqagha sýienudi dúrys kórdik» – deydi.

Al bizding biluimizshe kәsiby әdebiyettanu ghylymy pikirge emes, shygharma iyesining sonynda qalghan naqty mәtinderding deregine sýiengeni dúrysyraq. Ábzәly Egizbaev ólenderining arasynda ústazy Túrmaghambet jyrlarynyng aralas jýruining negizgi sebepterin biz ilgergi sózimizding birinde týsindiruge tyrystyq. Atalmysh tórt ólenning qiynnan qiystyrylyp, Ábzәliyge eriksiz telinuining bir aiqyn mysaly «Syilasushylyq» degen ne әri emes, ne beri emes bolyp keptelip túrghan taqyrybynan-aq kórinip túr emes pe? Áriyne jinaqtyng qúrastyrushylary әdebiyet auylynan alys adamdar bolghanymen, kәsiby әdebiyetshi pikir bildirgen jerde múnday oghashtyq jiberilmegeni jón edi. Bizding aitarymyz, bolashaq basylymdarda qamsyz bolmayyq, әzirge búghan qatysty tórelikti Túrmaghambet qoljazbalarynyng deregi aitsyn.

Aqyn Ábzәly Egizbaevqa telinip jýrgen «Turalyq» ólenining kólemi «Elimning syryn ettim jyr» jinaghynda on eki jol bolsa, Túrmaghambet qoljazbasynda «Tirinde tura bolsang tu ústarsyn» dep bastalatyn búl óleng on tórt jol (2-dәpter, 112-b.). Al, «Tatulyq» atalmysh jinaqta on alty jol, qoljazbada «Bekterim, bir-birinmen bolsang tatu» dep bastalatyn búl ólenning kólemi jiyrma jolmen kýrmelgen (2-depter, 88-b.). Jinaqta «Syilasushylyq» dep aidarlanghan on eki jol óleng Túrmaghambet qoljazbasyndaghy atauy «Siz-biz dep bir-birindi syilaspasan», kólemi on tórt jol (2-dәpter, 89-b.). «Nadandyq» Ábzәliyde on tórt jol bolsa, Túrmaghambet qoljazbasynda «Qimaymyn adam dalyn nadandargha» degen osy óleng jiyrma jol (2-dәpter, 150-b.).

«Elimning syryn ettim jyr» jinaghynda Ábzәly Egizbaevqa orynsyz telingen tek Túrmaghambetting ólenderi ghana emes eken. Kitaptyng otyz besinshi betindegi kerderi Áubәkirding «Anamnan tughannan song birge jettim» deytin belgili óleni de osynday kepting jalyn qúshypty. Tanymal shayyrlardyng ólenderin Ábzәly sekildi abyroy iyesining kózsiz kóshirip alghanyna mening kýmәnim kóp. Artyq qylamyn dep tyrtyq qylu keyingilerding әreketi bolsa kerek.

Berik Jýsipov, Foliklortanushy

Abai.kz

Eskertu! Kez kelgen materialdy kóshiru jәne jariyalau ýshin redaksiyanyng arnayy rúqsatyn alu qajet! 
http://qamshy.kz/home/show/15832