Senbi, 23 Qarasha 2024
Biylik 4104 0 pikir 21 Aqpan, 2017 saghat 13:55

ATA-ZANDY TALQYLAUDYNG UAQYTYN SOZUDY SÚRAYMYZ!

Qazaqstan Respublikasy Preziydenti  

N.Á. Nazarbaevqa

AShYQ HAT


Qúrmetti Núrsúltan Ábishúly!

Sizding «Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasyna ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» Qazaqstan Respublikasy Zanynyng jobasyn býkilhalyqtyq talqylau turaly Ókiminizge sәikes ózimizding pikirimizdi jetkizudi tura dep sanadyq.

1. Qazaqstan Respublikasynyng Zanynyng jobasy býkilhalyqtyq talqylauy  2017 jylghy 26 qantar men 26 aqpan aralyghynda ótkizu merzimi óte qysqa. Sebebi memlekettin  jәne býkil halyqtyng bolashaq damuyn sheshetin Konstitusiyany әrbir QR azamaty oqyp, týsinip, óz pikirin referendum arqyly jetkizuge qúqyly. Dýniyejýzilik tәjiriybede Konstitusiyanyng bir babyn nemese bir tyrnaqshasyn ózgertu býkil halyqtyq referendum ótkizilip  sheshiledi. Sondyqtan bizding úsynysymyz  «Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasyna ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» sayasy sharany 3 aigha sozyp, ózgeris tek referendum arqyly ótkizu kerek. Oghan qosymsha aitarymyz býgingi Konstitusiyada Ata zanymyzdy ózgertu turaly  «býkilhalyqtyq talqylau» degen týsinikteme  joq.

2. Jiyrma jyl boyy Respublikanyng býgingi tandaghy qoldanylyp jýrgen  Konstitusiyasy ayasynda әlemge tanymal tәuelsiz memleket qúrdyq, ol  qalypty jәne jemisti ómir sýrip keledi. Osy 1995-shy  jylghy Konstitusiyagha  óiniz joghary bagha berip keldiniz, biz Sizding pikirinizben kelisemiz. Kәzirgi Konstitusiyadaghy «1. Qazaqstan Respublikasynyng azamattary zandy týrde alghan qanday da bolsyn mýlkin jeke menshiginde ústay alady. 2. Menshikke, onyng ishinde múragerlik qúqyghyna zanmen kepildik beriledi», degen 26-shy bap jetkilikti, ony ózgertu kerek emes.

QR Konstitusiyalyq Kenes tóraghasy Igori Rogov jәne Sizding kenesshileriniz, zangerleriniz búl baptan «Qazaqstan Respublikasy azamattary» degen sózderdi nege alyp tastap otyr? Qazaqstan tәuelsiz memleket emes pe, onyng azamattarynyng (qazaq jәne basqa da últtardyng ) qúqyghy nege eskerilmeydi? Onyng ornyna   «1. Árkim zandy týrde alghan qanday da bolsyn mýlkin jeke menshiginde ústay alady» 26-baptyng 1 tarmaq mynaday jana redaksiyada jazylsyn delingen. Yaghny «Árkim» degenimizding maghynasy  QR azamattarynan basqa sheteldikter de (Mashkevichter, Kimder, Lushkovtar, Gusinskiyler jәne basqalar) kiredi. Búny halyq týsinbesin dep qiytúrqy әreketterge biylik baryp otyr. Onyng sebebi  sheteldik monopolisterding jәne Transúlttyq korporasiyalardyng (Tengiz –Shevroyl, Mittal Akselor stiyl, Qytay múnay kompaniyasy jәne taghy basqalar) tapsyrmasy boyynsha bolashaqta Qazaqstannyng jeri men baylyghy,  menshigi, mýlki sheteldik oligarhtargha satu jolyn zandastyru bolyp otyr.

Qazaq halqynyng bolashaghyn oilap, bizding talabymyz kәzirgi qoldanudaghy Konstitusiyanyn  26-baby ózgerissiz qaluy kerek.

Al Respublika Preziydentining  ókilettigin Parlament pen Ýkimet arasynda  qayta bólu  jónindegi úsynystardy qoldaymyz.

D.S.Ahmetova                                          

G.Ahetova 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371