Men Onaybaev Qambar Onaybayúly (04.01.1958) Atyrau oblysy aumaghyndaghy Jyloy topyraghynda dýniyege kelgenmin. Qazirgi tanda Qosshaghyldan 13 shaqyrym qashyqtyqta, «Qúlsary – Teniz» tas joly boyyna jaqyn manda túramyn. «Barym da, narym da últaraqtay osy jer» degendey, qystaghym da, jaylauym da – sol jer! Kóz ashqaly ata-baba kәsibi «mal sharuashylyghymen» ainalysyp kelemin. Artyma ergen izbasardan jalghyz túyaq, jalghyz ghana úlym bar. Jasym 60-qa tayap qaldy.

Meni jaghdaysyz mehnat, qúr uәde, aram pighyl, әrtýrli keri ister әbden qajytyp bitti. «Altyn ýstinde otyrghan qayyrshynyn» kýii mening dinkemdi qúrtyp sharshatyp jiberdi. Bylyghy kóp, balyghy joq dariyagha jyrtyq au salghan qariya sekildimin. «Bay ólke» atanghan, manynda TShO sekildi alpauyt, iri  ónerkәsip zauyttary bar Jyloy ónirinde múnday sorly, múnday beysharalyq kýy keshuimizge ne sebep? Men qalay qylghanda da osy Qazaqstannyng gýldenuine, ekonomikanyng damuyna óz septigimdi, óz ýlesimdi mýmkindigimshe qosyp otyrghan joqpyn ba?  Et, sýt, irimshik, qúrt, may, shúbat, airan, t.s.s taza tabighy halal ónimderdi óndirip kelemin. «Ózime degende – ógizdey qara kýshim bar» dep, barlyq qiyndyqqa moyymay, ayaghymnan tik túryp, sharuashylyghymdy dóngeletip, óltirmesten órge sýirep kele jatyrmyn. Jazda aptap, qysta qar astynda qalamyn. Mening qarymdy arshugha, aqshasyna, tehnika keler me eken búl jerge? «Jetim – jәutendeumen qaryn toyghyza almas» degendey, kimge baryp múnyndy aitasyn, qol sozar eshkim kórinbese?

Amalsyz ishtegi tebirenisti hat qylyp jariyalaugha bel budym. «Qalam – qanjardan ótkir!» dep, eriksiz qolgha qalam aldym. Sózdi qysqasha qayyrayyn, sebebi, «kórgendi – k..t degen jenedi» degen qazirgi kezende týsinigi mol aqyldy adam, sóz iyesin tabu qiynnyng qiyny! Sәl eske týsirip shymshyp ótsem, ókimet bizding sauatsyzdyghymyzdy óte tiyimdi paydalanyp týlkibúlan, qúitúrqy әdiske salyp jer soqtyryp ketti. Álsiz buyngha qanjar súghyp, jyghylghangha – júdyryq júmsady. «Saryqamys, Keng aral, Qaraton» eldi mekenderi kóshirilgende, «Keng aral» túrghyny esepteletin bizge ókimet tiyesili ýidi de bermedi. (Bildey 4 sharuaqojalyqty esi býtin ókimet úmytyp ketipti. Tizim, qadaghalaushy, sol okrugting әkimsymaghy sekildi mamandar sol kýni úiyqtap qalyp pa?). Demek, biz aidalada ýisiz qaldyq, ol bir. Zandy úrshyq qylyp iyirgen «shópketysharlar» bizdi (ózimizge, mal sharuashylyghymyzgha qolayly) ynghayly, tynysh otyrghan jerimizden qoqan-loqy kórsetip kýshpen aiyryp quyp jiberdi. Demek, mal sharuashylyghyna tiyimdi jerimizden jәne aiyryldyq, ol eki. Zandy shiyrshyqtap segiz býktegen qushykesh basshylar TShO-nyng bizge sugha, jaryqqa dep bólgen aqshasyn «Ebin tapqan – eki asaydy» dep, ózderining «týpsiz tereng qaltalaryna» sýngitip jiberdi. Demek, aqshasyz, kómeksiz, jaryq, susyz qaldyq, búl – ýsh. Tapa-taltýste bizding pay-nesibemizdi auyzdan jyryp úrylar qymqyryp ketti. Talay sot boldy, onyng bәrin jipke tizip dәleldeuge qazir mende qúlshynys ta, kýsh te joq. Sebebi, «bәke-sәke, para-mara, mafiya-klan, sybaylas-jemqor, paraqor-jalaqordan qúralghan tobyr – boyynan kýsh-quaty, jigeri men qayraty sarqylghan, japan týzdegi toqal tamdaghy ólmeshining kýnin zorgha kórip otyrghan qara sharua, kәri malshygha des bere qoyar deysing be? Amal joq, «Keng araldan» sygandar qúsap ózimiz qalaghan jerge zorgha kóship keldik. Kóship baruymyz ýshin ghana «Sarannyn  qayyrshygha amalsyz sadaqa bergeni» sekildi qylyp, shamaly, jetkiliksiz, az-myz tiyn-teben ghana berdi. «Jútaghan – shýkirge toymas» degendey, qanaghat, shýkir ettik. «Sengen qoyym sen bolsang – jusaghanyndy pәlenshe eteyin, basshylargha sensem mal-janymmen shólden qyrylyp óletin týrim bar» - dep, eng sonynda sudy óz kýshimmen shygharyp aldym. Biraq, «Shydamnyng da – shegi bar; sabyrda – sarqylady; әkesi ólgendi de estirtedi» degendey, men de tot basyp ishte qaqtalghan óz sherimdi shimaylap jaryqqa shygharudy maqúl dep sheshtim. Bir kózim mýldem kórmeydi, ekinshi kózim shala-jansar. Qúlaghym estinkiremeydi, densaulyq syr berdi. Sonda da «kereng qúlaqpen» akkumulyatorgha jalghanghan radiodan elbasynyng «kәsipkerlikti qoldauy» turaly baghdarlamalardy tiyip-qashyp estip qalyp jýrmin. «Elbasynyng ýni bizdikilerge jetpey me, әlde bizdikiler elbasy sózine qúlaq aspay ma?» - dep te oilap qoyam. Bizdi qatyryp, jogharygha jalghan aqparat berushiler isti «jabuly qazan kýiinde» qaldyruda. Mysaly, men de kәsipkermin ghoy.

Jerim zandy, menshik iyesimin, jeke kәsipker degen qújatym bar, salyq tóleymin. Bizding basshylar elde qansha kәsipkerler barynan beyhabar ma, әlde ózderi sauatsyz ba? Álde bas qosyp týsindiru sharalaryn dúrys baghytta nasihattap jetkizuge qauqarsyz ba? Myna damyghan zamanda, aidyng amanynda, TShO-nyng manynda, TShO-dan gaz óndirilip, artyq gaz TShO aimaghynda ysyrap bolyp ómirlik bostan-bos dalagha janyp túrghanda, irgesinde otyrghan mening qi, tezek, otyn jaghyp otyrghanym kýlli әlem aldynda úyattau emes pe? Osy kórinis әdilettilik pe, damyghandyq pa, әlde basshylardyng iskerligi me? Men Manghystaugha kóligimmen jii qatynap túramyn. Sol kezde kóretinim, sonau tau etegindegi, sonau kóz úshyndaghy zorgha kórinetin jalghyz týiir malshy ýiine toq pen gazdyng tartylyp túrghany. Álde bizding elde әr oblys әrtýrli qyzmet atqara ma? Men otyrghan jerden TShO-gha qatynaytyn asfalti bir shaqyrymgha jetpeydi. Al asfalti janynda quatty baghanalar (vysokovolti) ornalasqan. Múnday baghanalar men otyrghan jerden 500 metrdey qashyqtyq jerde  de bar. Osynday baghanalardyng irgesinde otyryp mening ómir boyy bilte sham jaghyp otyruym da qatty  damyghandyqtan ba? Jaryq joqtyqtan men teledidar, habar-oshar kóre almay mәngýrtke ainalyp baram. Sonda men elde qanday ahualdar boy alyp jatyr, songhy janalyqtar, elbasynyng halyqqa ýndeui sekildi janalyqtardan beyhabar kýide bú dýniyeden ótip ketuim kerek pe? Álde men sayasy soqyr, mylqaudyng kýiin keshuim kerek pe? Arasynda, jaryqty «toq dvijokpen» qosam, al janarmaydyng baghasy sharyqtap úshyp ketkeli qay zaman? «Qúlsary-Teniz» tas jolynyng jóndeu kórmegenine qansha jyl boldy? Aldy jamalyp arty qirap jatatyn «odnorazovyi» uaqytsha jol qansha adamnyng opat boluyna sebep boldy? Men túratyn manda jol belgileri atymen joq. Jol belgileri qanday da bir jaghdayatqa qaray salynbaushy ma edi? Mysaly, men túratyn mandaghy «jyldamdyqty azaytu, jaqyn manda ýy bar, mal bar, saq bol!» degeni siyaqty belgileri qayda? Osynyng saldarynan qansha malymdy kólik basyp óltirip ketti.

Meni kózi ashyq degen, diplomy, mansaby, lauazymy, sheni, taghy bar adam úqpaghanda, menin: «jolgha shyqpa, mashiyne basyp ketedi» degen sózimdi mal úgha ma? Álde biz súrauy joq ýshinshi sorttaghy qazaqpyz ba? Mynau degen masqara súmdyq qoy! Basshylar keneui ketken eshkidey tek qana baylyqty, tek qana týbi joq óz qaltasyn, tek qana óz jeke mýddesin ghana oilaydy, al biz beysharany kim oilaydy sonda? «Sheshingen sudan – tayynbas» degendey, men kórmegen qyzyqty eng bolmasa artymnan ergen túyaghym, ornymda qalatyn orynbasarym kórsin degen niyetpen isti bir jaghyna shygharugha belsene kiristim. Mening hatymdy oqyghan TShO basshylary, Atyrau oblysy әkimi Núrlan Noghaev, Jyloy audany әkimi Izbasov Maqsym, kәsipkerlikti qoldau mekemesi basshysy Erbolat Tólendiyev myrzalargha aitar ótinishim, maghan, yaghny «Qúlsary –Teniz» tas jolynan bir shaqyrymgha jeter-jetpes jerde ornalasqan ýiime jylu (GAZ) men elektr jaryghyn (TOQ) jýrgizip beruinizdi súraymyn! Osy shaghymymdy preziydent әkimshiligine, t.s.s tiyesili jerlerding bәrine joldap otyrmyn. Sebebi, búnday jaghday tek mening emes, men siyaqty shalasauattylardyng talayynyng bastarynan ótip jatqan jaghday ekeni beseneden belgili!

Qambar Onaybayúly

Abai.kz