Sonau 1991 jyly Kenes Odaghynyng shanyraghy ortasyna týsip kýiregen kýni ertenine Ózbekstan preziydenti mәlimdeme jasady. Sonda ol: "Jaqynda shekara jabylady, endigәri Ózbekstanda ózbek halqyn, ózbek elin qúrmettep, onyng tilin, salt-dәstýrin syilaytyn ósip-órkendeuine adal qyzmet etkisi keletin azamattar qalsyn, al óitkisi kelmegender dereu óz elderine kóshsin" dep resmy týrde mәlimdedi. Kóp úzamay Ózbekstan Nauryz meyramyn últtyq Jana jyl meyramymyz dep jariyalady.

Al Reseyden azattyq alghanyna 25 jyldan asyp ketken Qazaqstanda Nauryz meyramyn hristiandardyng Jana Jyl meyramymen salystyru da úyat. IYә, sol 1991 jyly Ózbekstan sóitip jatqanda Qazaqstan basshylary biz Odaq qúramynan ketpeymiz, Reseymen mәngilik birge bolamyz, oibay orystar kóship ketude, ketpesin, orystar bolmasa qazaqta júmys isteytin maman joq, qúrimyz dep eniregende etegi toldy. Qúldyqqa ýirenip kettik,  qúldyqtan basqa baqyttyng bizge qajeti joq deytin qúlminezdik sanadan qazaq atqaminerleri men orystildi qazaqtar әli de aryla almay kele jatqanyn elimizde osy eki meyram qalay ótetinine qarap-aq bayqaugha bolady. Halqynyng 80 payyzy qasiyetti islam dinindegiler bola túra Qazaqstanda eng ýlken, eng mәrtebeli meyram negizinen hristiandardyng diny meyramy bolyp esepteletin 31-shi jeltoqsannyng aqbasqyn qarly borany men saqyldaghan sary ayazynda týn ortasynda keletin Jana jyl meyramy. Ne astronomiyalyq, ne basqa ghylymy negizi, dәiek, dәleli joq búl Jana Jyl meyramyna dayarlyq Qazaqstanda qarasha aiynyng ortasynan bastalyp, aqpannyng ayaghyna sheyin, yaghni, 3 aigha juyq toylanady. Ásirese, telearnalar shet-shegi joq búl meyramdy әkesi tirilip kelgendey duyldatady. «Júldyz» atanyp, qúmyrsqaday qaptap jýrgen toy әnshileri ne sózin, ne әnin deni sau adamdiki deuge kelmeytin birnәrselerdi teledidardan «Jana Jyl», «Jana Jyl kelip qaldy», «Bәrimiz baqytty bolayyq», «aldyrayyq tughan jerding sharabyn», «Novyy god» dep kókke sekirip biylep jatady.

Grigorian kýntizbesindegi sol Jana Jyldy ýsh ay solay toylaghan Qazaqstan telearnalarynyng byltyrghy Nauryz meyramy kýni kórsetken dýniyelerin qaranyz: «Alyp qashu operasiyasy» (Habar), «Svoya chujaya sestra», «Brilliantovaya ruka» (KTK), Ýndi filimi (Astana). Qalghan kórsetilimder qasiyetti Nauryz meyramyna mýlde qatysy joq, nege qajet ekeni týsiniksiz birnәrseler men jarnamalargha toly boldy. Qúday keshirsin, osynyng bәri Qazaqstandaghy jergilikti últtyng – qazaqtyng salt-dәstýrine, dinine, últtyq tәrbiyesine qarsy jymysqylyqpen bireulerding әdeyi jýrgizip otyrghan zalymdyghy ma degen oigha ketedi ekensiz.

Qarap túrsaq, Jana Jyl dep atalatyn sol meyram  moralidyq ta, materialdyq ta ziyangha toly. Osy meyram kezinde qansha adam ishimdikten ne ulanyp, ne ólip jatady. Iship alghan adamdardyng jýris-túrysynyn, keybireulerining auzynan shyghyp jatqan las sózderining ózi qanday jiyrenishti, onyng bәrin jas balalarymyz kórip otyrady. Al kóshede, ne dalada mas bop jatyp qalyp, mas kýiinde kólik tizginine otyryp apat jasap, ózge de ayanyshty jaghdaylarda opat bolyp jatqandar qanshama?! Búl meyramdy  hristian dinindegi  últtar diny meyramymyz, yaghni, «Hristostyng tughan kýni» dep toylaydy. Al Qazaqstan basshylary elimizde Nauryz meyramy  jetim qyzdyng toyynday bolyp ótip jatqany az bolghanday «Búl – diniy  meyram emes» dep әldekimderding aldynda aqtalyp sóileudi de úmytpaydy. Jәne sonysyn ózderinin  súnghyla sayasatkerligi dep te oilaytyn siyaqty.

IYә, Qazaqstan tәuelsizdik alardan 4-5 jyl búryn Nauryz meyramy, yaghny óz Jana jylymyz qalay toylanghanyn eske alsaq, qazirgi Nauryz meyramy jetim qyzdyng toyynday ekeni ras. Býginde onyng bar sәn-saltanaty әr jerde kiyiz ýiler tigilip, «koka-kola» siyaqty susyndar satylyp, júrt óz aqshasyna as iship, bir-eki әnshinin, ne «júldyzsymaqtardyn» «ónerin» kórip qaytumen ayaqtalady. Dәl osy meyram kezinde keybir telearnalardan qazaqtyng últtyghyna, últtyq tәlim-tәrbiyesine, salt-dәstýrine mýlde jat nәrseler kórsetilip jatatyny kózi ashyq, kónili oyau әr qazaqqa osynau úlyq meyramdy kemsitu ýshin әdeyi jasalyp jatqanday kórineri haq. Al bizben tili bir, dini bir, salt-dәstýri, taghlym-tәrbiyesi bir ózbek, týrkimen, әzerbayjan, tәjik, tatar siyaqty halyqtardyng óz respublikasynda Nauryzdy qalay toylaytynyn kórgende ishing kýiedi. Elbasy N.Nazarbaevtyng birde «Biz týpting týbinde Jana Jyl dep 22 Nauryzdy belgileymiz» degenine de talay jyldyng jýzi boldy. Amal ne, soghan qaramastan qasiyetti de kiyeli úlyq meyram jyl ótken sayyn ózining ajar kórkinen airylyp barady ma dep qorqamyz. Elding eldigi, kimning eli ekeni últtyq meyramyn qalay toylaytynynan da kórinip túrady eken. Endeshe Nauryz – jetim  qyzdyng toyy emes, ony býgingidey qúldyratugha jol bermeyik.

Myrzan KENJEBAY

Abai.kz