Jaqynda BAQ -betterinen: «2016 jyly Úlybritaniyanyng «EF Education First» kompaniyasynyng zertteui boyynsha aghylshyn tilin ýirenuden Qazaqstan 54-shi orynda, nashar mengeredi-mys» degendi oqydym da e, e múny ýlken kemshilik sanap, namystanyp bizding biyliktegi oryssha oqyghan, toqyghandar men qazaqsha shalasauattylar jantalasyp balabaqshagha deyin engizip jatqany, bilimsizdigi ekenin týsindim.

Ótken ghasyrdyng sekseninshi jyldary sol kezdegi qazaq jastarynyng kóbisine «úly otanymyzdyn  jýregi» Mәskeude oqu, arman bolatyn. Qoly jetkender oqyp jatty... Men de solardyng biri bolyp Mәskeudegi Timiryazev atyndaghy auyl sharuashylyq akademiyasyna týstim. Sabaqtan ýlgere almaghandyqtan emes, búzaqylyqtan shyghyp qaldym. Agronomiya bóliminde oqyp jýrgende  úqqanym, qay sabaq bolmasyn oqitynymyz tek Reseyge qatysty material boldy. Jerding qúnary, shóbi, jemi, mal túqymy, klimaty, jan-january mýldem basqasha. Jan-januarlary basqasha ortada ómir sýrgendikten olargha qatysty emderi de aurulary da ózgeshe bolatynyn úqtym. Bir demalysta auylgha kelip qoyshy auylgha barghanymda Reseyden alghan bilimimning bir tiyndyq qúny joq ekenin týsindim. Maghan qaraghanda auyldaghy malshy men qoyshy mening qasymda bilim jóninen akademik dәrejesinde biletinin sezingende úyaldym. Sondyqtan «Bolashaqpen» shetelde oqyghan, oqyp jýrgen studentterding tehnikalyq bilim alyp jýrgenderinen basqalary Qazaqstan ýshin bilimsiz. Búrynghy mәjilis deputaty M.Tinikeevting «bolashaqtyn» bitirip kelgen balalary aghylshyn tilinen sauatsyz ekenin mәlimdegen bolatyn. IYә, ózimiz qazaq tilinde oqyp, qazaqsha ósip, ómir boyy qazaqsha oqyp jýrsek te qazaq tilin jetik bilmeymiz. Al, olar bes jylda til ýirene me, bilim ala ma, әriyne shalasauatty bolatyn jóni bar. Onyng ýstine oryssha oqyghan, bay-baghlandar men sheneunikting balalaryna mektepte ótirik bes qoyylady. Ne qazaqshadan maqúrym, orysshadan shala bilimi bar, olardyng bolashaghynan ýmit ne qayyr? Olar turaly qaybir jyly ol kezde QR syrtqy ister ministri Erlan Ydyrysov: «Eger Qazaqstanda tek qana qazaq tili memlekettik til bolyp qalatyn bolsa, biz Qazaqstangha barmaymyz» dep jatyr dep ministr baybalam salmaghan bolar edi. Sonda jaghamyzdy ústap; «Shetelge oqugha kimderdi jibergenbiz. Ata-babamyz kýndiz-týni qan keship, jan berip osynday alyp dalany onyng asty-ýsti tolghan baylyqty, tili men dinin úrpaghyna amanat etip mynalargha qaldyrghan ba dep týnildik. Búl kýdigimiz rastalyp, «Bolashaqtyn» mayda shabaqtaryn bylay qoyyp kiyt, akulalary óz elin tonap, paraqorlyq, jemqorlyqpen torgha týsip qamalyp jatyr. Kezinde bilim ministri bolghan Sh.Berkimbaeva  hanym: «Orys tilinde bilim alyp, tәrbiyelengen  qazaq balalarynan qazaq memleketining qamyn oilaytyn qayratker shyqpaydy» degeni dәl keldi. Halqynyng tilin, dinin, últtyq qasiyetin ayaqqa basqandar bәribir týbinde onbaytynyna kózimiz jetip otyr. 1994 jyly «Kazakstanskaya pravda» gazetinde Qazaqstannyng Suhanberdiyn, B. Abilov, N. Smaghúlov, Q. Esenberliyn, R. Batalov syndy óz últynan jeringen 150 bayshykeshter basqa eldershe aitqanda «satqyndar» bizshe patriottar;  

- Jerdi jekemenshikke satu,

- Orys tiline memlekettik mәrtebesin beru; Tólqújattaghy «qazaq» degen sózdi joyyp «qazaqstandyq» dep jazu degendi talap etip preziydentke ýndeu hat jariyalady. Búlary bos ketpedi 1995 jylghy ata zangha qazaq halqy degen joyylyp ornyna «biz Qazaqstan halqy» dep jazugha múryndyq boldy. Ózge 9lttar súrasa bóten der edik. Qazaq memleketin joy ýshin qazaqtyng balalary súrap jatqany sýiekke tanba eken. Bәri qazaqtyng balalary bola túra, tildi, dindi, últty, keshe jer taghdyry syngha týskende qaysysy kәne arasha týsip jazalandy. Naghyz bilimdi adam eli ýshin otqa týspese onyng nesi bilimdi. Nazarbaev mektebin bitirgenderden de últtyq burjuazdar shygha qoymaydy. Búl olardyng kinәsi emes. Búl biylikting qateligi. Qazaq tili ýstemdik etpegen, últtyq pedagogika oqytylmaghan mektepte qanshama talantty bolyp oqysa da basyna is týskende elin satyp, kerek deseniz elin tonap kete alady. Óitkeni olardyng boyynda últshyldyq joq . Últyn sýigen oqushy ghana elin sýie alady. Búl jazylymaghan zandylyq.

Qazirgi aghylshyn tili halyqaralyq jәy qarym-qatynas tiline ainalyp, bilim, ghylym, jana tehnologiya tili boludan qalghanyna ghasyr bolyp qaldy. Biz siyaqty ekonomikasy mesheu, elin jemqorlyq pen jaghympazdyq jaylaghan eldi aldap, «aghylshyn tili - әlem tili» dep aqsha tabatyn alayaqtardyng qúryq jetpes zalymdyghy. Ótken ghasyrdyng basynda jana tehnikalar oilap tapqandary ras. Odan keyingi taghdyry sol bayaghy daqpyrtpen kele jatyr. Óitkeni qazir «aghylshyn tili arqyly әlemdik ozyq bilim , ghylymgha, jana tehnologiya progressine jetemiz» dep 25 memleket aghylshyn tilin memleket tili etip alsa da mine elu jyldan asyp ketti ozbaq týgili últyn joyyp bilimsiz, mәdeniyetsiz bolyp azghyndap barady. Sonyng biri Indiya. Al, óz tilinde oqyp, bilim alyp, jana tehnologiyany damytyp jatqan Japoniya, Qytay, Ontýstik Koreya men Shyghys Aziya elderinen aghylshyn tildi memleketter shanynda qaldy. Negizi keshegi kenes odaghynda kommunist bolghan, biyliktegilerden góri býgingi biyliktegiler men elin satqan bayshykeshterding úl-qyzdary shetelde oqyp paraqor, jemqor bolghany bolashaq el ýshin óte qauipti. Bolashaq baghdarlamasymen keremet bilim alyp eng bolmaghanda Qazaqstangha kelip bireui bolsa da seh ashyp tehnologiya әkelip eng bolmaghanda shúlyq shygharatyn seh ashqany bar ma. Bizding studentter negizinen shetelding uniyversiytetterine bilim men ghylym izdep emes, diplom, sertifikat alugha, sol diplomnyn, tanysynyng kýshimen biylikke túrudy, qaraqan basyn bayytudy kózdeydi. Últyn oilasa nege eng bolmaghanda bireui jemqorlyqqa qarsy úiym ashyp , belsendilik kórsetip bilimdiligin kórsetpeydi. Eshqashan bóten el ekinshi bir elding balalaryn bilimdi, mәdeniyetti etpeydi. Kerisinshe jemqor, últyna qarsy etip tәrbiyelep óz elin mensinbeytin etip oqytady. Olar aqymaq emes qoy jaqsy oqytyp taza ilim berse ol óz elin kóterip oqyghan eline bәseke, baqtalastyq tudyryp ozyp ketpesin degen memlekettik baqay esep túrady. Aghylshyn tilin mengeruden Niyderlandiya birinshi oryn, sosyn Daniya, Shvesiya, Norvegiya elderi ornalasypty. Osy elderge baryp óz tilin, últtyq salt -dәstýrin, әdet- ghúrpyn maqtanysh etip, ústanyp ózgelerge ýiretip jýrgen bir jergilikti últty tauyp bere almaysyz. Kerisinshe qyryq payyzgha deyingi jergilikti últtyng azghyndaghanyn erkek pen erkek, әiel men әiel ýilenip, elu payyz әiel baysyz bala tabatynyn, jergilikti últ jyldan jylgha myndap azayyp, ornyna kelimsekter jaylap bara jatqanyn dәleldep beremin.Tarihta Europany myndaghan jyldar uysynda ústap dirildetken osylardyng ata-babasy Vikingter úrpaghy әdiram qaldy. Aghylshyn tili arqyly jetken jetistigi kәne. Qazaghyma aitarym eshqashan aghylshyn tilin mengerip kompiuter, tehnika, úyaly telefon oilap taba almaysyz, basqalar da tappaghan. Shetelge eng qymbaty  AQSh-15 mln, eng arzany Qytay 1,6 mln tengege magistraturagha oqytady ekenbiz. Qane ghalymdarymyz on bes jyl ótti. Qorytyndy ne boldy? Bolashaqpen eng kóp baratyn AQSh pen Angliyagha mamandyq «memlekettik qyzmetker» eken ústalyp jatqandar da osylar emes pe. AQSh pen Europagha milliondar tólep ne ýshin oqytamyz. Olarda bilim keremet bolsa, nelikten ózderi Aziya elderinen «milardy» talantty, daryndy ghalymdardy, studentterdi milliondaghan aqsha tólep ózderine shaqyryp jaghday jasap, paydalanady? Senator B. Áytghmova hanym bylay depti: «Biz barlyghymyz memlekettik qyzmette joghary lauazymdargha jete almaymyz. Mysaly, men býgin-erteng óz ornymdy eshkimge bere qoymaymyn. Sondyqtan men sekildiler elde óte kóp. «Kenet bizge eki ýmitker keldi delik. Onyng biri – «bolashaqtyq», ekinshisi qarapayym maman. Áriyne biz «bolashaqtyq» mamandy tandaymyz- deydi. IYә, birinshiden olargha oryn bermeydi. Ekinshiden, oryn tiygenshe oqyghandary milarynan shyghyp ketedi. Berse de, olardan Nazarbaev mektebin, uniyversiytetin, últtyq, jekemenshik JOO bitirgender bilimsiz be? Bolashaqqa sonsha aqsha tólep әure bolmay aq, ózimizde oqysa, bәribir Nazarbaev mektepterinde de últtyq pedagogika oqytylmaydy, aghylshynsha oqytatyn, qazaqsha sóilemeytinderdi ózimizde de ósirip oqytyp jatyrmyz. Shetelde bes jyl aghylshyn tilinde shala bilim alyp kelgendermen jiyrma jyldan beri Qazaqstannyng barlyq oqu oryndarynda aghylshyn tili mamandyghyna oqyghandardyng bilimin oilasam qorqyp ketemin. Búlardyng ekeui de qaptaghan júmyssyzdar. Olardyng biletin aghylshyn tili túrmystyq dengeyde ghana maymyldargha da ýiretuge bolady. Aghylshyn tilinde óz pәnin ýshke biletin adam qalay balany ghylymgha , jana tehnologiya oilap tabugha jetetin bilimin beske bere alady. Osy júmyssyzdar armiyasyna júmys tauyp beru ýshin bolashaq úrpaqty qúrbandyqqa shalyp otyrmyz. Olar bizding ertenimiz emes pe? Bolashaqpen oqyp kelgenderde mektepte fizika, himiya, matemaika pәninen bilim bere almaydy. Ony beru ýshin ol aghylshyndardyng ortasynda tuylyp, mektep , jogharghy oqu ornyn, fizika pәninen aghylshyn tilinde bitiru kerek sonda ghana ol pәn múghalimi bola alady. Bizding bilim ministrligi aghylshyn tili týgili aghylshyn kórmegen qazaq ne orys tilinde bilim alghan jandardan pәn múghalimi jasamaqshy. Osyghan oray byltyrghy Premier-ministrding orynbasary Darigha Nazarbaevanyng 2018-2019 oqu jylynda 9-10 synypqa deyin oqyghan mektep týlekteri aghylshyn tildi bolady degen sózi sandyraq. Óitkeni 25 jylda memlekettik tildi ýirete almay otyrmyz. Eng aldymen onyng materialdyq bazasy men aghylshyn tilindegi metodikany jergilikti jerge beyimdeuge, oqu-metodikalyq әdisteme qúraldaryn jasap shygharugha ekonomikanyng qazirgi daghdarysy mýmkindik bermeydi. Daniya, Shvesiya, Norvegiya basshylary aghylshyn tilin zorlyqpen kirgizgendikten bilim barynsha tómendegen. Basynda óz tilinde oqyghandar  aghylshyn tilin mengere almay qazir jiyrma payyz oqushylar sabaqqa barmay kóshede qanghyp jýredi. Eshkim olargha úrsa da almaydy. Sabaqqa nege barmadyng -dep ata -ana bolsyn, mektep múghalimderi auzyn asha almaydy. Óitkeni «bala qúqyghy» degen zang oghan jol bermeydi. Búl osy últtardy joy ýshin syrttan tanylghan últty iritushi qasiret zany. Sondyqtan tabighatynan santehniyk, slesari, ústa, qúrylysshy, malshy, shopyr, qarapayym júmysshy bolatyn jastargha aghylshyn tilining ne qajeti bar? Oqushylardyng matematika, fizika pәnderin aghylshyn tilinde oqyp, týsine almauynyng saldarynan 6-7-8 synyptan mektepti tastap ketuine búzaqy, nashaqor, jezókshelik, úrlyq -qarlyqty kýsheytedi de el qazirgi europa elderi siyaqty azghyndyqqa úshyrap ydyraydy.  

Kóp til bilgenning ziyany joq, bilimdi bolasyng degen teris úghymdy aghylshyndar kýnde miymyzgha sinirip keledi. Biraq ózderi aghylyshynnan basqa birde bir til ýirenbeydi. Qazaqtardy aqymaq qylyp óz tiliderin ghana әlemge jayyp, basqa tilderdi joy ýshin, bar aqshalarynda qarajatyn da ayamaydy.

Alghashqyda japondar da «bizding týbimizge jetken japondyq – tilimiz, dilimiz» dep «japon tilin tastap, jengen elding tili – aghylshyn tiline kósheyik» degenge deyin bardy. Ýkimet komissiyasy qúrylyp, mәsele jan-jaqty zerttelip, «japon tilinen bas tartudyng qajeti joq. Bilim-ghylym, tehnika, tehnologiya jetistikterin qay tilde shyqsa da, japon tiline audaryp, iygeru kerek» degen tújyrym jasaldy. Búlay últyn sýy qaghidasy japondardy qazir jana tehnologiya, bilim, ghylym, mәdenitten әlem aldyna shyghardy. Qazaq balalarynyng bilim, ghylymy, tәrbiyesi, mәdeniyeti kerek emes dep kelgennen qyzyl kózdengen QR Bilim jәne ghylym ministri  Erlan Saghadiyev blogerlermen kezdesude; birinshi baghytty qazaq tili memlekettik tildi tez mengertuding әdistemesin jasaymyz. Osy maqsatqa ghylym baghdarlamasynyng manyzdy bólimi retinde tiyisti qarjy bólu kózdelip otyr. Búl – óte manyzdy mәsele degeni – sandyraq, ótirik. Eshqashan búlay istemeydi de. Óitkeni qazirgi baghdarlamalarynyng bәri tek aghylyshyn tili. Atalghan baghdarlamanyng negizgi maqsaty – Preziydent úsynghan “Mәngilik el” iydeyasyn oryndaugha bastaytyn, oghan negiz qalaytyn platforma jasau. Óitkeni, “Mәngilik el” bilimi zaman talabyna say, әlemdegi ghylym men tehnikanyn, jalpy әlem órkeniyetining janalyghyn erkin bilip, erkin iygere alatyn Qazaqstannyng mәngilik qoghamyn qúrugha arnalghan. Saghadiyevting is- әreketi memleketke ie qazaq halqynyng tilsiz, dilsiz, últtyng mәdeniyeti, tarihynsyz mәngilik el jasamaqshy. Ózge bir elding tilinde mәngilk el bolady degen ne aqymaqtyq. Italiyandyqtar, grekter, ispandyqtar, armyandar, gruzinder, ýsh mynjyldyq tilimen әli keledi. Evreyler eki myng jyl búryn joghalghan tilin qayta tiriltip, bilim, ghylym tiline ainaldyrdy. Nege olar aghylshyn tiline kóshpeydi, Olardyng damyghysy kelmeydi me, sonda. Qazaq tilin jóndep sóiley almaytyn birinshi synyp oqushysyna aghylshyn tilin, biylik óz qolyna alyp, zorlap oqytu tәsiline kóshti. Bir synypta 25 bala bolsa, onyng ary ketkende beseui ghana túrmystyq aghylshyn tilin mengerui mýmkin, qalghan jiyrmasy baghasyn alyp, synyptan synypqa kóship jýre beredi. Sonda bes bala ýshin esepsiz shyghyn shygharyp, qansha balany qorlap oqytamyz. Búl qaladaghy jaghday. Al, auylda naghyz topastyq bastalady. Óitkeni auylda aghylshyn tilin qoldanyp, mengeretin orta joq. Býgin jattaghanyndy sabaqtan shyghysymen úmytyp qalady. Orys mektebinde orystar, qazaq mektebinde qazaqtar óz tilderinde oqyp-aq biologiya, fizika, himiyany mengere almay jatqanda aghylshyn ne dalbasa.Ýsh tilden ne qazaqsha, ne oryssha, ne aghylshynsha bilim ala almay bilimsiz úrpaq qalyptasatyn bolady. Onyng ýstine, aghylshyn tilinde de elinde de ghylym damyp jatqan joq. Ásirese, songhy 50 jyl kóleminde Shyghys Aziya «jolbarystarynyn» tehnologiya men bilim - ghylymdy damytqan jetistikterin, oilap tapqan robottaryn, aghylshyn tiline audaryp basqa memleketterge satyp, taratyp otyr. Álemdik bilim-ghylymda aghylshyn tili tek audarma rólin ghana atqaryp otyr. Bizge de tәuelsizdik alghaly jana tehnologiya orystan shyqpasa da orysshagha audarylyp orystiki siyaqty kelip jatyr emes pe, aghylshyn tilining qauqary da sonday.Tek әlemdik kóleminde.     Qazaq tili ekonomika men tehnika tiline ainalmay, ómir sýrmeydi, sol ýshin IT salasyndaghy, ekonomika salasyndaghy oqulyqtar qazaqshagha audarmay qalay damytady? Al qazirgi biylikting maqsaty «búl salalar tolyq aghylshyn tiline tezirek kóshui kerek» dep jantalasyp jatyr. Osy ma Saghadiyevting qazaq tilin damytqany. Japondar, kәrister, finder oilap tapqan jana tehnologiyalaryn әlemge satu ýshin aghylshyn tiline audarady. Sonda aghylshyn tili olar ýshin audarma, satu tili ghana bilim, ghylym tili emes.Sonda ministr neni kóksep jýr?. Mysaly, japon óz tilinde shygharghan robotynyng teoriyasyn japonnan aghylshyn tiline, orystar aghylshynnan orys tiline, qazaqtar orysshadan qazaq tiline audarady. Sonda robot tehnikasy turaly bilimnen ne qaldy deysing әiteuir aty bar zaty joq bylamyq - batpaq bilim bolyp shyghady. Óitkeni әr últ bar nәrseni ózderining últtyq qadir – qasiyetine, til zandylyghyna qaray búzyp audarady. Bir sózdi eki nemese ýsh ret búzghan song odan ne týsinesin? Búl bizding sorymyz. Sondyqtan japonnan robotty japon-qazaq, kәristen teledidardy kәris-qazaq, finnen úyaly telefonyn fiyn-qazaq tiline audaryluy kerek. Sonda bizde jalghyz aghylshyn emes osy tilderdi de oqytu kerek. Al bizde qazaq synyptarynyng ózinde aghylshyn tilin orys tili arqyly ýiretedi. Búl ne?  Kýndelikti ómirden kórip-bilip jýrgenimizdey, shetelde oqyp kelgenderding basym kópshiligi últynyng ruhany baylyghyn boyyna sinirmegen, salt-dәstýrining qaynar búlaghynan susyndamaghan  shiyki danyshpandar, shelekke otyrghyzylghan gýlder. Qazaq halqyna basqa últtyng kózqarasymen qaraydy. Qazaqstannyng jaghdayyn, qazaqtyng jaghdayyn bilmeydi jәne bilgisi kelmeydi. Shyn mәninde әlemdik dengeyge shyghamyz desek onda jappay aghylshyn emes jana tehnologiyagha iykemi barlardy japon tilinde, medisinada tiybet tilinde, úyaly telefondy mengersin deseng fin tilinde bilim ber. Qarym qatynas tili aghylyshyn tilin әrkim ózi ýirenip alsyn.

 Devid Kristal «Til ajaly» atty kitabynda: «…Soltýstik Amerikada 187 jergilikti til bar. Sol 187 tilding bәrine qazir aghylshyn tili qauip tóndirip túr. Bir últty joq qyp jiberu ýshin olargha qostildilikti ýiretuding ózi-aq jetip jatyr. Sonda olardyng tilin ekinshi ýstem últtyng tili shúbarlandyryp býldiredi de, aqyry tili býlingen últ óz-ózinen joyylyp ketedi» degenin bizding biylik bile túra ýsh tilmen jaqyn arada túnshyqtyru tәsiline kóshti.  

Oylan, qazaq, әzirge uaqytyng barda. Oyan, namys, keudende janyng barda!

Toghaybay Núrmúratúly

Abai.kz