Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4159 0 pikir 1 Mausym, 2009 saghat 07:49

Janar Eldosqyzy. «Darigha, dombyramdy bershi maghan!»

«Naghyz qazaq – qazaq emes, naghyz qazaq – dombyra». Shyndyghynda, qazaq dese dombyra esimizge oralady. Biraq qayran qazaq egizinen ajyrap barady? Búlay deytinimiz, býginde qalyng kópshilik ishinde atadan qalghan aspaptyng tilin týsinetinder az-kem.
Belgili etnograf Jaghda Babalyqúlynyng aituynsha, dombyranyng 4 myng jyldyq tarihy bar eken. Endeshe qazaqta sol mynjyldyqtar boyy qanyna singen dәstýr bar degen sóz. Qay kezde de әrbir qazaqtyng tórinde qara dombyra iluli túrghan, qarasha ýide qonyr ýn ýzilmegen. Sebebi halqymyzdyng shesheni de, kósemi de, sher qaytarar syrlasy da dombyra bolghan. “Darigha, dombyramdy bershi maghan” dep Múqaghaly beker jyrlamaghan. Kezinde Ózbekәli Jәnibekov ministr bolghanda aldymen qara dombyranyng qamyn kýittegeni erikkening ermegi emes edi. Biraq, býginde tórdegi dombyranyng orny qarayyp bos túr. Qolda bolmaghan son, qonyr ýn qaltarysta qalyp barady. Qatqan senning qozghalar da týri joq. Bayqasaq, ata-analar da balalaryn әlem moyyndaghan aspaptar dep skripka, fortepianogha sýireydi. Jetkinshekter ýirengisi-aq keledi. Átten, «Birin qatty, birin sәl-sәl bos ústa» dep tәlim berer ústaz da joq. Sóitip, mektepten de meseling qaytady. Eki ortada taghy da jastar qazaqtyqtan qalyp barady dep renjiymiz.

«Naghyz qazaq – qazaq emes, naghyz qazaq – dombyra». Shyndyghynda, qazaq dese dombyra esimizge oralady. Biraq qayran qazaq egizinen ajyrap barady? Búlay deytinimiz, býginde qalyng kópshilik ishinde atadan qalghan aspaptyng tilin týsinetinder az-kem.
Belgili etnograf Jaghda Babalyqúlynyng aituynsha, dombyranyng 4 myng jyldyq tarihy bar eken. Endeshe qazaqta sol mynjyldyqtar boyy qanyna singen dәstýr bar degen sóz. Qay kezde de әrbir qazaqtyng tórinde qara dombyra iluli túrghan, qarasha ýide qonyr ýn ýzilmegen. Sebebi halqymyzdyng shesheni de, kósemi de, sher qaytarar syrlasy da dombyra bolghan. “Darigha, dombyramdy bershi maghan” dep Múqaghaly beker jyrlamaghan. Kezinde Ózbekәli Jәnibekov ministr bolghanda aldymen qara dombyranyng qamyn kýittegeni erikkening ermegi emes edi. Biraq, býginde tórdegi dombyranyng orny qarayyp bos túr. Qolda bolmaghan son, qonyr ýn qaltarysta qalyp barady. Qatqan senning qozghalar da týri joq. Bayqasaq, ata-analar da balalaryn әlem moyyndaghan aspaptar dep skripka, fortepianogha sýireydi. Jetkinshekter ýirengisi-aq keledi. Átten, «Birin qatty, birin sәl-sәl bos ústa» dep tәlim berer ústaz da joq. Sóitip, mektepten de meseling qaytady. Eki ortada taghy da jastar qazaqtyqtan qalyp barady dep renjiymiz.
“Ornynda bar onalar”dep jýrgenimizde, onalmay otyrmyz. “Attan airylsang da er-toqymnan airylma” degenge salyp, qara dombyrany «jyltyldatqannan» ne shyqty? Odan qalsa ony әlemdik aspaptardyng kólenkesinen kórgenge mәzbiz. Adamnyng qolynan kelmeytin dýnie joq. Aygha úshyp, kompiuterding qúlaghynda oinap jýrgen qazaq qalaysha teginde bar dombyra tartu qabiletinen júrday bolghan degen oy keledi sonda.
Osydan biraz búryn qyzyq oqighagha tap boldym. Almaty qalasyndaghy Abay atyndaghy qazaq tili men әdebiyetin terendetip oqytatyn mektep-internatynda býtindey bir klass bir aidyng ishinde dombyra shertip, óner kórsetken. Mine, tәrbiye, mine, patriotizm. Onymen qosa ózderi segizinshi synypta ghana oqidy. Retin tapsa ónbeytin isting joq ekeni anyq qoy. Sóitsek búl synypta da bar joghy bes bala dombyradan habary bar eken. Tәrbiyeshi aldymen sol bes balagha bir kýidi oinatyp shyghady. Sonynan bes dombyrashymyz әr qaysysy bes-bes baladan bólip alady. Kәdimgi arifmetikalyq progressiya. Nәtiyjesinde 25 oqushy týgelimen dombyrada oinap, óner kórsetedi. Biz bir mektepten bir orkestr әreng dayyndaymyz. Soghan shýkirshilik aitamyz. Sonda mekteptegi «Án-kýi» sabaghy kimning әnin salyp jýr?
Qazir qazaq bәrine tanghalady. Tandaydan úyat boldy ózi. Qazaqtyng balasy qazaqsha sóilese de, dombyra shertse de, әiteuir, bәri tansyq. Búlar qazaq ýshin tamaq ishu, jýrip-túru sekildi ýirenshikti dýniyeler boluy kerek emes pe edi? Ghylym ghylym boluy ýshin belgili bir kriyteriylerge jauap berui kerek. Qazaq bolu ýshin de qazaq tilinde sóilep, dombyrany ajyramas bir bólshegim dep tanu qajet. «Bәlkim meni «shalaqazak» deytin shygharsyzdar» dep aqtaludy, ótirik úyaludy qoyatyn kez jetti emes pe? Men olardy ayamaymyn, mening olargha janym ashymaydy. Janym ashyp bolghan (qashanghy ashy bersin), qanym qaynaydy.
Darigha dýnie qazaqtyng dombyrasyn ózine qashan qaytarar eken?

 

 

Janar Eldosqyzy
«Ana tili» gazeti 28 mamyr 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3246
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5415