Orystildi aqparattyng oshaghy – www.zonakz.net desek, osy sayttaghy Qazaq últtyq agrarlyq uniyversiytetine qatysty aqparattan ainalyp kete almadyq. Sondaghysy, atalmysh oqu ornynyng ústazdary Qazaqstannyng músylmandar odaghyna aryzdanghan kórinedi. Uniyversiytet basshylyghy «oqu ornynyng mereytoyyn (80 jyldyghy – avtor) atap ótu» degen jeleumen ústazdardan alym-salyq jinaghan. Taghy bir sebebi, toygha Elbasynyng ózi qatysady dep kýtilude eken. Tәiiri, osynday mәrtebeli qonaqty mәz qyludyng jolyn izdep, QazÚAU basshylyghy alashapqyn bolyp jatsa kerek. Naqtyraq aitsaq, qyrkýiek aiynda býkil ústazdar qauymyn jalaqylarynyng 25 payyzyn mereytoy qoryna audarugha mәjbýrlegen.  Solay dep bәrine aryz jazdyrsa kerek. Búrynyraqta da olardy 2-3 kýndik jalaqylaryn toy qazynasyna audarugha qinap túrghan. Tipten, osy aqparatta «әrbir kafedrany demeushi tabugha әri 1 mln. tengeden mereytoy qoryna audarugha mindettegen» degen de faktiler bar. Bolmaghan son, ústazdar hattarynda «Qúrmetti Núrsúltan Ábishúly, bizding mereytoygha kelmey-aq qoysanyz...» dep jalynugha deyin barghan-mys. Oqyp otyryp, «osynyng bәri shyn ba?» degen saualdan basynyz ainalady. Uniyversiytet basshylyghy alym-salyghyn aqtap aludaghy maqsatyn «Elbasy kelgende, oghan qymbat syilyq úsynamyz» dep týsindiretin kórinedi. Jer-jahannyng han-hanzadalary taba almay jýrgen tartudy Tilektes Esbolov (uniyversiytet rektory) qaydan tapty eken?

Orystildi aqparattyng oshaghy – www.zonakz.net desek, osy sayttaghy Qazaq últtyq agrarlyq uniyversiytetine qatysty aqparattan ainalyp kete almadyq. Sondaghysy, atalmysh oqu ornynyng ústazdary Qazaqstannyng músylmandar odaghyna aryzdanghan kórinedi. Uniyversiytet basshylyghy «oqu ornynyng mereytoyyn (80 jyldyghy – avtor) atap ótu» degen jeleumen ústazdardan alym-salyq jinaghan. Taghy bir sebebi, toygha Elbasynyng ózi qatysady dep kýtilude eken. Tәiiri, osynday mәrtebeli qonaqty mәz qyludyng jolyn izdep, QazÚAU basshylyghy alashapqyn bolyp jatsa kerek. Naqtyraq aitsaq, qyrkýiek aiynda býkil ústazdar qauymyn jalaqylarynyng 25 payyzyn mereytoy qoryna audarugha mәjbýrlegen.  Solay dep bәrine aryz jazdyrsa kerek. Búrynyraqta da olardy 2-3 kýndik jalaqylaryn toy qazynasyna audarugha qinap túrghan. Tipten, osy aqparatta «әrbir kafedrany demeushi tabugha әri 1 mln. tengeden mereytoy qoryna audarugha mindettegen» degen de faktiler bar. Bolmaghan son, ústazdar hattarynda «Qúrmetti Núrsúltan Ábishúly, bizding mereytoygha kelmey-aq qoysanyz...» dep jalynugha deyin barghan-mys. Oqyp otyryp, «osynyng bәri shyn ba?» degen saualdan basynyz ainalady. Uniyversiytet basshylyghy alym-salyghyn aqtap aludaghy maqsatyn «Elbasy kelgende, oghan qymbat syilyq úsynamyz» dep týsindiretin kórinedi. Jer-jahannyng han-hanzadalary taba almay jýrgen tartudy Tilektes Esbolov (uniyversiytet rektory) qaydan tapty eken? Eger búl aqparat ras bolsa... QazÚAU-dyng dumany Astananyng on jyldyq mereytoyyn on orap almaq týri bar. «Búl ne qylghan shu?» dep, QazÚAU rektorynyng qabyldau bólmesine qonyrau shalghanbyz. Tilektes Esbolov Astanagha issaparlap ketipti. Qúqyqtyq-úiymdastyru basqarmasynyng bastyghy A. Altaev pen oqu-tәrbie júmysy jónindegi prorektordyng orynbasary J. Sýleymenova qosarlap jazghan anyqtamagha ghana qolymyz jetti. Tolyq mәtini mynaday:
«Atalghan maqalada kórinis tapqan aqparat jalghan jәne uniyversiytetti qaralau maqsatynda әdeyi jasalghan arandatushylyq kinәrat bolyp tabylady.
Qazaq últtyq agrarlyq uniyversiyteti maqalada jazylghan barlyq aqparatty jәne faktilerdi resmy týrde joqqa shyghara otyryp, búl әreketti Uniyversiytet újymynyng abyroyyna kir keltiru jәne uniyversiytetting iskerlik reputasiyasyna núqsan keltiru ýshin  qasaqana jasalghan dep esepteydi.
Qazaq últtyq agrarlyq uniyversiyteti atalghan mәsele boyynsha ózining qúqyqtaryn qorghau maqsatynda Qazaqstan Respublikasynyng zannamasyna is-sәikes sharalar qoldanugha mәjbýr bolady.»
Endi aldiyar oqyrman aldynghy aqparatqa sene me, әlde niyversiytetting resmy anyqtamasyna sene me... ony óz yrqyna qaldyrdyq. Bir jaghynan, «Elbasygha elde joq syy әzirlep jatsa, syilaghany shyghar» dep, Esbolovty da aqtaghyng keledi-au. Solay boldy eken dep, ústazdardy sorlatu kerek pe eken? Shynymen-aq, niyet qylsa, jighan-tergenine tәuir syilyq jasaugha shamasy keler edi-au.. Esbolov esti kisi edi ghoy, múnday ersilikke bara qoymas dep sene qoyayyq әzirge.

Órken Kenjebek,
«Halyq sózi», №13