Qara týnnen qazyp alsam myng ýlgi,

Múghjiza qyp jazar edim jyrymdy.

Qaranghylyq shyrqyn alghan sәuleler,

Shyr-pyr bolyp qoltyghyma tyghyldy.

 

Qoltyghyma túrdy da az kem jabysyp,

Kenistikke kete berdi jany úshyp.

Dәl sol sәtte bezildedi telefon,

Álgi jigit alghan eken taghy iship.

 

Saghan ghashyq ekenmin dep túr jylap,

Jylamaydy, týksiyedi týn biraq

Sharap syigha tartu etken kýshimen,

Qara týndi qaq aiyrmaq úrghylap.

 

Týn men jigit jaqyndasyp qara ren,

Qaqyratty qabyrghamdy zarymen

Sәulelerding ruhy  ketti jany úshyp,

Jaralanghan izdep jýrdim janyma em.

 

Sәulelerge keletinder ergisi,

Bolmaydy deu kýnә shyghar jerde isi.

Qaranghylyq batyldyqqa bastasa,

Jaryq dýnie ar-úyattyng belgisi,

Jylay ma eken, er kisi?

 

***

Týn meni әbden ainaldyryp qyljaqqa,

Úiqyly-oyau otyrghyzdy yrghaqqa

Úipa-túipa ýstimde úiqy kiyimmen,

Qydyrugha shaqyrady bir jaqqa.

 

Barmay túryp bir jaqqa,

Boyap qara týndi aqqa

Aq paraqqa salsam sening beynendi,

Túrar edi qymbatqa.

 

Tәkapparlau taudy salsam beynene,

Tannyng appaq núryn jaqsam jeydene

Týnge ertip jibergenshe týnergen,

Ózine ertip әketpeysin, ei, nege?

 

Baru ýshin múnday batyl qadamgha,

Onay tiydi-ghoy deysing be maghan da

Uaqytynda uysyna týspese,

Baqytyng da, qajet emes baghang da.

 

***

Pendelerdi ketpeu ýshin jek kórip,

Ózimdi-ózim ótirikke kóp telip

Shydam deytin shyghyryqqa baylandym,

Sýiek syzdap bara jatyr, et te ólip.

 

Pendelerge ketpeu ýshin óshigip,

Kýsh shyghardym kýluge de ótirik

Berer jerge bezek qaghyp jetem de,

Alar jerden qalyp jýrem keshigip.

 

Pendelermen ketpeu ýshin jaulasyp,

Madaq aittym aruaghyn da aunatyp

Qaran qalghyr qashyp mynau qaladan,

Jayau jalpy ketkim keledi taudy asyp.

 

Pendelerden ketpeu ýshin bólinip,

Aqyldy emes, aqshaly bop kórinip

Jýrem ýnsiz, túrady asqaq keudemde,

Kóktem әn sap, búlaq kýlip, bóri úlyp.

 

Jerden tauyp jep jýregin song nesibe,

Deytin әkem: tarylasyng nesine?

Kógaldy kep taptap túrsa kórgensiz,

Tartynbastan tartyp jiber betine

 

Sol qolyma ara týsip ong qolym,

Áke әmirin atqarmaghan sorly edim

Kózimnen núr, sózimnen sól joghalyp,

Shóldedim,

Men de pendemin......

 

***

Kerek shyghar keyuana týnge de ermek,

Irgeme kirip alady iyrelendep

Týnmen bolghan soraqy kerisimdi,

Jazsam tatyp ketedi tilge kermek.

 

Týn mazamdy alghanda qyljalaqtap,

Núrgha auady ansarym túnghan appaq

Tabysymdy týn taptap tabanyna,

Namysyma qol sozar túrghan asqaq.

 

«-Erkime qol sozdyng ba endi eserim,

Jaghana jarmasayyn men de senin

Bar men joghyng para-par nólge senin»

Bermeuge namysymdy beldesemin.

 

Óli týn, óli jýrek, óli sezim,

Nólge teng dýniyeden ne kýtemin?

Shyrqym ketip shyryldap shyraq jaghyp,

Ózeuregen sәulemen óbisemin.

 

Týn qarap terezemnen týkiringen,

Syzamyn siyqsyzdau pishinin men

Syzghanymnyng qasynda bireu túrady,

Ishinde mysyq ólip, kýshik ýrgen.

 

Tamyrym, tarmaghym da, taghdyrym da,

Ekenin endi bildim tang núrynda

Keteyin sәulelerding jeteginde,

Jetetin óleng jazyp bar ghúmyrda.

 

***

 Eshteneni kórsetpeydi kók týtin,

Kórinbeysing búl qalada joqpysyn.

Eshteneni kórsetpeydi kók týtin,

Qala zany - qasynda ústap essizin.

Syrtqa júmsap jiberedi estisin.

 

Kórinbeysin, búl qalada barmysyn?

Kóshe kezip kóp izdedi zar kisin.

Qala zany-aqymaghyn aina etip,

Kózden, tilden tasa ústaydy arlysyn.

 

Áy, bar bolsang bir kórinip qalar en,

Tarydayyn tar әlem

San ghasyrdy keudesine tanbalap,

Balaghynan shynjyrlauly kәri emen.

 

Qaperinde eshtene joq kәri emen,

Qapersizdeu kórer kózge jәne men

Tirlik ýshin tyrbanghan top ishinde,

Saghan arnap oilap kelem jana ólen.

 

   Qalagha eles kele me búltqa ilesip

Túla boyy túnshyghyp jauyngha,

Qala túr qara týnning qarmaghynda

Áne sening elesing sendelip jýr,

Baqyt deytin kóshening ar jaghynda.

 

Qalagha eles kele me búltqa ilesip,

Janbyr suy tiymepti ýstine týk

Kәri emen túr qapersiz jol shetinde,

Búiyra bútaqtaryna qús týnetip.

 

Kәri emenning qalada orny ózgeshe,

Sóleket bolmas qossam sózge endeshe.

Talay ghashyq tabysyp sayasynda,

Bir-birinen talaylar bezgen keshe.

 

Kulip túr ma, shyraqtar jylap túr ma?

Batty deuge bolmaydy biraq múngha

Kóshelerding jýzderi kólkildeydi,

Núr astynda.

 

Jausyn janbyr, qalanyng shany ketsin,

Janbyr mәtin týsinbes mәnin eshkim.

Eles qala, jol, shyraq, ghimarattar,

Qúshaghynda tabysty bәri keshtin.

 

Eles júrday  qalanyng hal-jayynan,

Janbyr úrdy gýlderding mandayynan.

Bazary joq kósheden úiqy qashyp,

Erteng aitudy oilaydy qanday úran?

 

Janbyry kóp ólkening shóbi ólermen,

Uaqytty kerige sheger me em?

Syghymdaymyn, kózimdi, sybyrlaymyn,

Syghyrayyp syrt jaqqa terezemnen .

 

Jalghyzdardyng úiqysyz túraghynan,

Jauap izde sheshimsiz súraghyna.

Aq jauynnyng әueni әsem bir әn,

Esti jannyng ketpeytin qúlaghynan.

 

***

Mendeylerding tabatyn tirligi mәn,

Áuliyege әn deytin qúldyq úram.

Shyrt úiqydan oyatyp qala týnin,

Shyrqaytyndy shyghardym múnly bir әn.

 

Kóshedegi sol әndi tyndap jatyp,

Úiyqtaymyn bilegime syrgham batyp.

Sezinemin qasynda jýrgendey-aq,

Búrymymdy, ýkimdi búlghandatyp.

 

Jәudireysing maghan bir, shyraqqa bir,

Shym-shytyryq shyrmalyp súraqqa kil.

Erkem deuge ebdeysiz erinderim,

Kemsendeuge bolmaydy biraq qazir.

 

Sebebi, әn jylaghan,

Syila Tәnir qúsy әnshi tandy maghan

Alghym keled saghattyng saqalynan,

Jýrisi mandymaghan.

 

Tausylmaydy búlay jýdep,

Ánsiz qaytip әlemge shyray kired?

Ózing aityp jýrushi eng bayaghyda,

Búlbúl әn sap, bayghúzdar jylaydy dep.

 

Endi әndi qoy, kósheyik әngimege,

Syzat týsti syrqatpyn jan jýieme.

Jylau kerek bolsa eger men jylayyn,

Jylattyng әndi nege?

 

Áziya Maghyper – aqyn, jazushy, Shynjang jazushylar odaghynyng mýshesi. Qazaq-qyrghyz әdebiyetine arnalghan «Dýldýl» syilyghynyng iyegeri.

Áziya Maghyperqyzy 1964 jyly QHR Altay aimaghy Buyrshyn audanynyng Qaluton degen jerind dýniyege kelgen. 1992 jyldan bstap qolyna qalam ústap, shygharmashylyqpen shúghyldanghan.

«Jalghyz qayyn», «Qyzdyng janyn ayala», «Qasiyet izde ghalamnan», «Qyzyl japyraq – qyz ghúmyr» qatarly jyr jinaqtary men «Sayaterek» atty shaghyn әngime, shalqymalar jinaghynyng avtory. «Nәr aghashtyng sayasy» atty jinaqqa «Kóp boldy kóktem kelgeli» qatarly birneshe óleni qytay tiline audarylyp jaryq kórdi.

Abai.kz