Senbi, 23 Qarasha 2024
Mәiekti 5498 0 pikir 20 Qantar, 2017 saghat 10:17

MIRZIYaEV ÓZBEKTEN OZYQ ÚLT ShYGhARA MA?

Ózbegim-óz agham deydi qazaq. Ózbekstanda kóptegen problemalar kýn tәrtibinde túr:

Birinshi, valutalyq kollaps. Ózbekting tól aqshasy qúr qaghaz bolyp ketti, al dollar - shyrqady. Ózbekstan shet elderden ozyq tehnologiyalar satyp ala almaydy, qymbat. Kapital qashyp jatyr. Bay ózbekterding birazy Batys elderine Kәrimov otbasynyng ozbyrlyghynan qashsa, endi Kәrimovke jaqyn adamdar da Mirziyaevtyng ministrleri men әkimderinen qashpaq jәne qashyp jatyr. Ózbek qazynasynda tiyisti rezerv joqtyng qasy.

Ekinshi, qol enbegi tym arzan, qol enbegining arzandyghy jana tehnologiyalargha bóget. Ózbekstanda mólsheri 33 million adam túrady. Halyqtyng tym tez ósui Ózbekstan ýshin qasiret. Halyqtyng tym tez ósui ekonomikalyq jәne әleumettik tauqymetterge әkeldi. Olargha Ýkimet ne júmys, ne sapaly oqu, ne medisinalyq kómek kórsete almay keledi.

Ýshinshi, shiykizat baghasy tym arzandady. Maqta, gaz ben uran baghasy tómendep ketti. Qyshlaqtarda jer jetispeydi, әsirese suarmaly.

Tórtinshi, naryqtyq reformalar tiyis dengeyde jýrgen joq. Naryqtyq instituttary tiyisti dengeyde istemeydi, qúrylymdyq disproporsiyalar kýshti. Shirkat újymdary tiyisti pәrmen bermey keledi.

 Besinshi, býkil Ózbekstan qyshlaqtyq aglomerasiyagha ainaldy. Ýy túrghyzatyn jer joq, qalagha qonystanugha kirgizbeydi - qatang propiska jýiesi. Al Ózbekstannyng qalalary qyshlaqtargha ainalyp bara jatqan siyaqty.

Altynshy, 5 millionday erkek ózbek Reseyde, taghy 300 myndayy Qazaqstanda jalshylyqta jýr. Erkek kindik jetispeydi: psihologiyalyq - jynystyq disproporsiya kýsheydi. Ózbek qyshlaghynda eresek deni sau erkek kindik qalghan joq. Búl jaghday 1941-1945 jyldardaghy soghystan keyingi jaghdaydy kózge elestetedi.

Jetinshi, Ózbekstannyng qazaghy Qazaqstangha qarqyndy kelip jatyr. Kelem deushilerge arnayy baghdarlama kerek. Qazaqtardyng birazy ózbek pen qaraqalpaq bolyp әkimshilik jolmen jazylyp ketken. Olardy da qazaqtyqqa qaytaryp qújatyn jóndeuge múrsat beru kerek. Onday baghdarlamalargha qarjy kerek. Ózbekstannyng orysy men koreyi Reseyge ketip jatyr.

Ózbek halqy tózimdi jәne baysaldy últ. Endi Mirziyaev reforma jasaymyn deydi. Biraq aldymen ekonomikalyq reformany, keyin sayasy reformany jasau kerek. Jana biylik iygi ózgerister jasaymyz dep uәde berude. Búl uәdeler әr ózbekting jýregine ýmit otyn jandyrdy.

Ázimbay Ghaliy

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5407