Oqighanyng ortasynda jýretin, qaynaghan ómir kórinisterining kuәgeri bolatyn jurnalister qauymy ýshin keyde tarihy missiya atqaryp, qayratkerlik dәrejege kóteriletin kezderi bolady. Batys Europada ómir sýrip, AQSh aqparat qúralynda enbek etse de últynyng qamyn әrkez esten shygharmaghan, qazaqtyng mýddesi ýshin qolynan kelgenning bәrin jasaghan adal niyetti jalyndy jurnalist-publisist retinde Hasan Oraltay aghamyzdyng qayratkerligi bәrimizge ónege bolarlyqtay.

Hasan aghanyng sanaly ghúmyry otarshyl imperiyalardyng jymysqy  pighylyn әshkereley otyryp, últ azattyghy ýshin qajymay kýresumen ótti. Shyn mәninde, qolgha qaru alyp qarsy kelgen jaumen atysudan góri iydeologiyalyq shayqastyn, sózben qarulanyp aqparat aidynynda aiqasudyng anaghúrlym kýrdeli ekenin aityp jatudyng ózi artyq. Ol barshamyzgha ayan, basy ashyq әngime.

Publisist Hasan Oraltay qarshaday kezinde qytay basqynshylarymen bolghan últ azattyq soghysty kózimen kórip, tughan el jerinen auyp kóshuge mәjbýr bolghan emigrant túlgha. Týrkiya ókimetining qoldauynyng arqasynda eseyip, keyin sovet otarlyghymen qalamdy qaru etip, ayanbay kýresti. Árdayym shyndyqty pir tútqan qayratker qalamger artynda óshpes múra qaldyrghan tarihy publisist. Maqalada biz ol kisining bir ghana qyryn sóz etpekshimiz. Anyghyraq aitqanda, biylghy jyly 30 jyldyghy atalyp jatqan Jeltoqsan ereuili túsynda jurnalist retinde qalay enbek etkenin ghana sóz etpekshimiz.   

Almatyda ótken qazaq jastarynyng ereuilin sovet basqynshylary әsker men saqshylardyng kýshimen ayausyz basyp-janshyp taratqany turaly aqparatty 1986 jyldyng 18 jeltoqsanynda Bess Braun degen amerikandyq әriptesinen alghanyn sheteldegi qazaq diasporasy arasynan shyqqan halyqaralyq dengeyde tanymal publisist, qalamger Hasan Oraltay saghat, minutyna sheyin kórsetip, ózining «Elim-aylap ótken ómir» kitabynda jazyp ketken. 

Álemning birqatar elderi Jeltoqsan kóterilisi turaly alghashqy aqparatty Mәskeudegi óz elshilikteri arqyly alghan. Sheteldik diplomattar oqighanyng resmy biylikke, sovet iydeologiyasyna jasalghan jappay narazylyq ekenin bildi. Al, baspasózge arnalghan jalghyz resmy aqparattyq kóz TASS-tyng jalagha toly jalghan mәlimeti ghana boldy. Neshe jerden qayta qúru men jariyalylyq bastalyp, sovet qoghamy ózgeshe baghytqa tyng qadam jasap, demokratiyagha bet búryp jatqan, qyrghiy-qabaq soghystyng aitarlyqtay jylymyq túsy bolsa da dәl osy qazaq jastarynyng últtyq mýddege adaldyq tanytyp, jetpis jylghy orys ýstemdigine tózimderi tausylghandyqtan beybit qarsylyqqa shyqqany jayyndaghy shynayy aqparat der kezinde ashyq aitylmay óreskel búrmalandy, shyndyq  túnshyqtyryldy.

Ol tústa iysi qazaqtyng arasynan tughan antiy-kommunist, jalyndy publisist Hasan Oraltay «Azattyq» radiosy bas redaktorynyng orynbasary qyzmetinde bolatyn. Qolda bar derekti paydalanyp әlem júrtshylyghyn qazaq jastarynyng kommunistik jýiege tegeuirindi qarsylyq kórsetkenin habarlap ýlgergenimen búl aqparat jetkiliksiz edi. Jurnalisting qolyna týsken әrbir san, mәlimet, aqparat, material ataulynyng bәri derek bola almaytynyn eskersek, sovet qoghamy sekildi tomagha-túiyq jýieden mardymdy birdeme kýtuding ózi artyq edi.

Derek degenimiz, birinshiden, shynayy týrde bolyp ótken dýniyeni beyneleytin, tekseruge bolatyn (verifikasiya) aqparattyq material. Sonymen qatar dәiektendirilgen aqparatty (mәlimetting kóshirmeleri, súhbattyng rastalghan mәtini, kitap nemese maqalalardan alynghan resmy siltemeler t.b.) naqty aqparat kózinen alynghan derekpen salystyryp, alyp qashpa jel sózderden ajyratu manyzdy. Eger dәl osylay dәiektendirilmegen jaghdayda ony paydalanu kerek bolsa mindetti týrde resmy týsinikteme qosa berilu talap etiledi.

Halyqaralyq bedeldi әri yqpaldy aqparat qúralyn basqaryp otyrghan eleuli túlgha bolsa da ol  tústa Hasan aghanyng ózi tas kereng sovet aumaghynan shynayy derek tabuy qaranghy ýngirden bir tal iyne izdeumen birdey kýrdeli jaghday edi.

Ekinshiden, derekting atqaratyn róli aitarlyqtay jәne onyng nysany manyzy tereng oqighalar, mәlimdemeler, is әreketter. Derekting sipaty turaly mәseleni jurnalisting qoghamdyq pozisiyasymen, әdistemelik baghytymen tikeley baylanysty týsindiruge bolady. Eger jurnalisting әdistemelik pozisiyasy dúrys bolmasa aqparat jinauda da, oghan bagha berude de teris tújyrym jasaugha iytermeleydi. Onyng saldarynan qoghamda jalghan derekter etek jayyp, onyng sony aiyqpas dau-damaygha, shugha úlasyp ketui mýmkin.

Al, búl túrghydan kelgende, Hasan Oraltaydyng óz últyna degen adaldyghy, qazaq últynyng mýddesi ýshin kýrestegi tabandylyghy ólsheusiz bolatyn.  

Jurnalist әdistemesining taghy bir tarmaghyna jatatyn jinalghan derekterdi týsindiru, oghan bagha beru, baghyt silteu, tújyrym jasau, tuyndynyng dýniyetanymy men naqty mazmúnyn jasau tәsilin Hasan Oraltay syndy tәjiriybeli qalamger esh qinalmay-aq jasaytyny belgili jaghday edi. Týsindiru tәsili degenimiz – derekterdi kórinispen biriktiru, týrli jaghdaylardyn  arasyn baylanystyru, әrbirining ornyn belgileu, mazmúnyn anyqtau, oqighanyng qalay órbuine, qogham ómirindegi maghynasyna say bagha beru, shynayy negizdi tújyrym jasau bolsa kerek. 

Batys elderining órkeniyetti qalamgerleri jurnalistika prinsipterin qatang ústanady, kez-kelgen derek pen oqighada beytaraptylyq  tanytady. Múnday jaghdayda әriyne, Hasan Oraltay «Azattyq» radiosynyng efiyri arqyly ózining jeke kózqarasyn, kónil-kýy auanyn, sovet qoghamyna degen jek kórinishin ghana tәptishtep aita berui mýmkin emes әri onday әreket әlem jurnalistikasynda qalyptasqan zandylyqqa qayshy jónsizdik bolyp kóriner edi. Sondyqtan, ainalasynan jәne әlemning ózge elderindegi qazaq diasporasynan Jeltoqsan kóterilisin qoldaghan, jala jabylghan qandastaryna ara týsken qanday bir  qimyl-әreketting jasaluyna mýddeli boldy.

Sonymen qatar jeltoqsannyng yzgharly kýnderi bolyp ótken sol bir súrapyl dauyl turaly habarlaghanda,  oghan  bagha  bergende,  qorytyndy  jasaghanda  jurnalist  anyqtalmaghan  nemese  bir  jaqty  derekti ghana  úsynugha  kәsiby túrghydan qaqysy joq edi. Halyqaralyq zandylyqtarda jurnalist  әlde bir oqighagha  subektivtik  týsinikteme  bere  almaydy jәne   ýndeu  tastaugha  erik  berilmeydi.  

Qay  elde  de  biylik  halyqtan  әldeneni  jasyrugha  tyrysady.  Al,  ony   BAQ    әshkereleydi. Búl  qazir de, búryn da jalpygha  ortaq  tendensiyagha  ainalghan ýrdis. Degenmen, sovet ókimeti sekildi jalghan úran men jadaghay madaqqa, bayansyz iydeologiyagha negizdelgen qoghamnan syrtqa jibi týzu aqparattyng shygharyn kýtu qashpaghan siyrdyng uyzyn dәmetumen  birdey edi.

Soghan qaramastan Hasan Oraltay Almatyda ótken qazaq jastarynyng jappay narazylyq sheruin sovet ókimetining jyldar boyy jasaghan óktemdigine qarsy shyqqan últ azattyq qozghalystyng alghashqy beybit týrdegi qadamy dep tanityn pozisiyasynyn  shynayylyghyna ózinin  de, ózgenin  de  kózin  jetkizu  ýshin  qoghamdyq  ómir,  onyn  zandylyqtaryn  teren  biletin,  tanym  dengeyi  biyik  publisist retinde atsalysty. Óz týisigining naqtylyghyna  jyraqta ósip qalyptasqan tәjiriybeli publisist nyq senimdi  boldy jәne odan tuatyn kez-kelgen saldar men  nәtiyje  ýshin  jauapkershilikti  moynyna  alugha da dayar bolatyn.

Aldymen ózimen qyzmettes jurnalisterin jinaghan Hasan agha orys kommunisteri qazaq halqyn negizsiz jәbirlep qana qoymay әdildik ýshin beybit týrde órkeniyetti kýreske shyghyp, alangha jinalghan jastargha «maskýnemder, nashaqorlar, qaraqshy-búzaqylar» dep jala jauyp jatqanyn mәlimdey kele әlemdik qauymdastyqqa shynayy jaghdaydy týsindirip, naqty aqparat beruge atsalysularyn ótingen.

Qazaqtargha jasalghan sovettik ozbyrlyqty әshkereleuge, oghan qarsylyq tanytyp, almatylyq qandastargha qoldau kórsetu ýshin әlemning týrli elderindegi qazaq diasporasy ókilderi men týrki tekti bauyrlastardyng yntymaqtasa otyryp, әr iri qaladaghy sovet elshilikteri aldynda narazylyq jiyndarynyng úiymdastyryluyn qalady. Jeltoqsandaghy bas kóterudi Qazaq jerinde bastalghan janasha betbúrystyng nyshany dep bilgen  Hasan Oraltay sol kýni-aq Batys elderi radiolary men televiziya arnalarynyng basty janalyqtaryn Almatydaghy narazylyq jiynyna qaray búryluyna yqpal ete aldy. Sovet elining qolshoqparyna ainalghan keybir kýshterding qazaq jastaryna kýie etip jaghylghan, oqighanyng óni ainaldyrylyp, qasaqana búrmalanghan mәskeulik jalany byqsytularyna qaramastan batystyq aqparat qúraldary oqighanyng mәn-jayynan júrtshylyqty habardar ete aldy.

Senzura torlaghan sovet qoghamynan shynayy aqparattyng alynuy, oqighagha dúrys bagha berilui mýmkin emestigi mәlimdeldi, Almatydaghy alangha shyqqandardyng әreketteri zandy, talaptarynyng aqylgha qonymdy ekendigi tútastay bolmasa da, әupirimdep әlemge jetip jatty.

Hasan Oraltay jeltoqsan oqighasy jóninde tam-túmdap alynghan әrbir derekti sheberlikpen paydalanyp, maqala әzirlep kýn sayyn radioefir arqyly ózi oqyp, ony aghymdaghy isting qúramdas bóligine ainaldyrdy. Biraq, múnymen shektelip qalghan joq. Kóptegen elderdegi әriptesterine, jurnalistik úiymdargha, ghalymdargha, ziyalylargha hat jazdy, Qazaqstanda bolghan oqighanyng astaryn әlem júrtshylyghyna dúrys týsindiriluin, sovettik ozbyrlardyng japqan jalasynyng jalghan ekendigin úqtyryluyn súrady.

Osylaysha, Jeltoqsan aqiqatyn ashyp, shyndyqty әlem halyqtaryna jetkizu ýshin tynymsyz enbek etip, shyryldaghan jan Munhende jalghyz Hasan agha ghana boldy. «Azattyq» redaksiyasynda birqatar qazaq jurnalisteri qyzmet etetin. Alayda, olardyng eshbiri selt etpegeni tandanys tudyrady. Sóite túra Qazaqstan tәuelsizdik alghannan keyin «jau ketken song qylyshyn tasqa shapqanday» 1986 jyly jeltoqsan kóteriliske ýn qosyp, kóp is tyndyrghanday týrli estelikter aityp jýrgen.

Al, Hasan aghamyz júmysynan aqy-púlsyz rúqsat alyp, óz qarajatymen Týrkiyagha barghan. Ondaghy maqsaty – qazaqtar kóp shoghyrlanghan qalalargha baryp, jeltoqsan kótirilisine qatysushylardy qaralaushylargha qarsylyq bildiruge, sovet elshilikteri men ókildikteri aldyna baryp narazylyq jiyndaryn úiymdastyrugha úiytqy bolu edi. Sol arqyly әlem baspasózining nazaryn oqighagha audaru, dýniyejýzi halyqtarynyng qazaq jastaryn dúrys týsinulerine yqpal jasaudy kózdedi. Ystanbúl, Izmir qalalaryndaghy qazaq diasporasynyng iygi jaqsylaryn jinap, qazaq degen atpen týrli qor qúryp belsendilik tanytyp jýrgen azamattargha «tym bolmasa, últtyq kiyimderindi kiyip, baspasóz redaksiyalaryna, elshilik ghimarattaryna baryp», qazaq elinde bolghan jeltoqsan oqighasyna alandaushylyq bildirulerin súrap, apta boyy jalynumen bolsa da nәtiyje shyqpaghan. Olardyng bir bóligi  «biz sayasatqa aralaspaymyz» dese, ishinara «orystyng qazaghy ýshin basymyzdy bәlege tige almaymyz» dep sandalghandardyng kezdeskenin de Hasan Oraltay qynjyla jazdy.

Týrkiyadaghy ózderin týrkistandyq sanaytyn ózbek-úighyr diasporasy ókilderining ziyalylary da jeltoqsan oqighasy jóninde lәm-im demegeni qysyltayang shaqta kimning kim ekenin aighaqtap berse kerek. Ystanbúldaghy qazaqtardan Abdualy Jan bastaghan shaghyn toptyng ghana bir jiyn úiymdastyryp, orystardyng qazaq jastaryna jasaghan qiyanattaryn syngha alghan eken.

Degenmen, Hasan Oraltaydyng jeltoqsan ýshin tókken teri zaya ketken joq. Batys Germaniyanyng Munhen qalasyndaghy Týrkeli komiytetining qoldauymen Almatyda sovet otarlauyna qazaq jastarynyng tegeuirindi qarsylyq kórsetken erlikke toly kýresterin aishyqtaytyn is-sharalar úiymdastyryldy, kitap materialdar jaryqqa shygharyldy.

Hasan Oraltaydyng jeltoqsan oqighasynyng shyndyghyn әlemge jetkizuge tyrysyp, tynymsyz enbek etip jýrgen sonau 80-jyldardyng ayaghyndaghy kýreske toly kýnderinde oghan qoldau kórsetkender negizinen tuys-tughandary men jaqyndary boldy. «Azattyqta» birge qyzmet etken әriptesteri onyng әreketin qoldaudyng ornyna, kerisinshe, «Qazaqstandy jeke ózi qútqarugha әurelenip» jýrgen әpendige balaghan tústary da bolghan eken.

Oqighagha baylanysty jalpy Qazaq eline qatysty týrli saualdar qoyghan hattar Týrkeli komiyteti men «Azattyq» radiosyna aghylyp kelip jatty. Onyng bәrine Hasan aghamyz der kezinde jauap berip, últynyng abyroyyn saqtaugha, qazaqty әlem qauymdastyghyna dúrys týsindiruge tyrysty. Sonyng arqasynda kóptegen ghylymiy-zertteu instituttar, ghalymdar, sayasattanushylar ýshin Qazaqstan atty sovet otaryndaghy elding bar ekendigin tanydy, tarihynan habardar boldy, jeltoqsan aiynyng 16-18 kýnderi totalitarlyq tәrtipting songhy soqqysyn bastan keshirgenin bildi.

Sheteldegi qazaq diasporasy ókilderining arasynda qanyna tartpay Jeltoqsan kóterilisine selqos qaraghandar kóptep tabylghanymen Baltyq jaghalauy elderining tumalary, Germaniyada túratyn bir qatar ziyalylar Hasan aghany, Týrkeli komiytetin ózderi izdep kelip, yntymaqtastyq tanytqany, ortaq jaulary sovet ókimetining zúlymdyqtaryn әshkereleuge, jeltoqsan kezinde jasalghan týrli qiyanattardy AQSh bastaghan әlemdik qauymdastyqqa jetkizuge aralasqanyn Hasan agha sýiispenshilikpen tebirene jazady.

Jeltoqsan oqighasyna «jetpis jyldyq sovettik otarshylyqqa qarsy jasalghan túnghysh sanaly kóterilis» degen anyqtama bergen de sol tústa «Azattyq» radiostansiyasynda qyzmet etken Baltyq jaghalauy elderining ókilderi bolghan eken.

«Azattyq» radiosynyng qazaq bólimine basshylyq jasaghan kezinen bastap jalyndy publisist, últ qayratkeri Hasan Oraltay jyl sayyn jeltoqsan kóterilisi bolghan merzimge bir apta qalghanda arnayy súhbattar, maqalalar dayyndap atap ótudi dәstýrge ainaldyrghany, qazaq mýddesin qorghaytyn basty tetik etkeni shyn mәninde tarihy erlik bolatyn.   

  Jeltoqsan kóterilisi búrq etken 1980-jyldardyng ortasy әlemning ózgerip janarugha qadam basqan túsymen dóp keldi. Joghary damyghan órkeniyetti Angliya, AQSh, Germaniya, Japoniya sekildi elderding qoghamdyq-ekonomikalyq qúrylymy sosialistik jýiemen bolghan bәsekede jeniske jetip, ózderining artyqshylyqtaryn dәleldep qoyghan edi. Sosialistik әlemning basty yadrosy bolyp tanylghan Sovet odaghy ydyraghannan keyin  sosialistik jýie tolyghymen kýiregeni mәlim. Jeltoqsan kóterilisinen keyin odaqtyng ózge elderinde ótken tolqular men kóterilisterding sony osynday eleuli jeniske jetkizgen bolatyn.

Tәuelsiz Qazaqstannyng tarihy kezenining bastaluyna, bir partiya men bóten últtyng sayasy ómirimizde sheksiz ýstemdik qúryp, ziyaly qauymdy marksistik- leninistik dogma qaghidalarmen mezi etken otarlyqtan qútqarugha Jeltoqsan kóterilisi eleuli týrde týrtki bolsa, Hasan Oraltay syndy últ qayratkerlerining de azattyq tanynyng araylap atuyna sinirgen enbekteri aitarlyqtay dep bilemiz.

Jeltoqsan kóterilisi sekildi tarihy oqighany әlemde bolyp ótken eleuli ózgerister men janarulardan bólip qaraugha kelmeydi. Búl kóterilis bir ortalyqtan basqaratyn bir ghana partiyanyng óktemdigin jongdy kózdegen demokratiyalyq qozghalystyng bastauy, otarlyqtan arylyp, últ azattyghyna bet búrghan batyl qadam edi. Onyng tarihy manyzdylyghy da osynda dep tanyghan abzal.

Demokratiyanyng jetistigi adam qúqyghyn jalpygha ortaq mәni boyynsha moyyndaytyndyghymen, әr azamattyng zang aldynda tendigin qamtamasyz etetindigimen biylikting jogharghy formasy bolatyndyghymen ghana qúndy. Demokratiya qay qashan da memleketsiz, halyq biyliginsiz  ornyqtpaytyny anyq.

Qazaq qoghamynyng birtútastyghyn saqtay otyryp, túraqty damudy ornyqtyratyn sayasy qúral boluyna alghashqy qadam jasaghandyghymen Jeltoqsan kóterilisi keleshekke, jas buyngha ýlgi-ónege.

           Alayda, lauazymdyq qyzmetti at tóbelindey azghana toptyng enshisi etip, halyqtyng tandauy men senimin úmytyp, demokratiyalyq qaghidalardyng búrmalanuy sayasy daghdarysqa, ekonomikalyq qúldyraugha әkelip soghatynyn da esten shygharmaugha tiyispiz. Sanauly ghana biylep-tósteushiler jeke bastarynyng qamyn kýittep, ortaq baylyqty otbasy-oshaq qasyndaghy jaqyndaryna ghana ýlestirip, sybaylas-jemqorlyq pen bylyqqa batsa, ony demokratiyalyq qúndylyqty ayaqqa taptau, Jeltoqsanda sheyit bolghandardyng ruhyn qorlau, memleket pen últ mýddesine opasyzdyq jasau dep týsingennen basqa jol joq.

Demokratiyalyq qúndylyqtar eshqashan óz qúnyn joymaydy. Onyng artyqshylyghy men jemisin azghana top qana kóretin dәuir de uaqytsha. Agha buynnyng qajyrly enbegimen, qasyq qanymen kelgen tәuelsizdikting qúnyn bilip, әrdayym jemisin kórudi Alla bizge nәsip etsin.

Quandyq ShAMAHAYÚLY, mediatanushy

Abai.kz