Ontýstik Qazaqstan oblysynyng songhy jyldary ónimderden rekordtyq kórsetkishterge qol jetkizuimiz – sharualardyng tókken terining óteui. Ekinshi jaghynan oblystyng klimattyq jaghdayy maqta, kókónis, baqsha daqyldary men jemis-jiydekterdi ósiruge qolayly. Ári jayylymdardy jyl boyyna azyqtyq baza retinde qoldanyp, mal sharuashylyghyn qarqyndy damytugha zor mýmkindik bar, - dep habarlaydy Abay-aqparat.

Aghymdaghy jyldy auyl sharuashylyghy enbekkerleri ýlken kórsetkishtermen qorytyndylap otyr. Egin sharuashylyghyna kelsek, biyl 788,6 myng gektargha daqyldar egildi. Ótken jylmen salystyrghanda egistik kólemi 12,8 myng gektargha artty. Onyng ishinde jemis-jiydek pen jýzim 30 myng gektargha egildi. Qarqyndy bau kólemi 2,1 myng gektargha jetti. Aghymdaghy jyly dәndi daqyldardan ortasha týsimdilik gektaryna 26 sentnerdi qúrap, Qazaqstannyng tәuelsizdik kezeninen beri bolmaghan rekordty ónim aldyq. Nәtiyjesinde qambagha 676 myng tonna astyq qúiyldy. Sonymen qatar, kókónisten – 963 myng tonna, baqshadan - 1 mln. 413 myng tonna, kartoptan – 277 myng tonna, jemis-jiydek – 126 myng tonna, jýzimnen 63 myng tonna ónim jinaldy. Bir quanarlyghy, týsken ónim kólemi jyldan-jylgha úlghayyp keledi. Osyghan qaray sapasy da jogharylay týsude. Óitkeni, naryqtyq ekonomikada tabystyng kózi súranysta ekenin týsingen sharualar ony údayy arttyryp otyru ónimning sapasyna baylanysty ekenin biledi.

Respublikada óndiriletin maqtanyng – 100 payyzy, jýzimning – 65 payyzy, baqshanyng – 66 payyzy, maqsarynyng – 40 payyzy, jemis-jiydekting – 31 payyzy, kókónisting 24 payyzy bizding oblystyng enshisinde. Sondyqtan Ontýstikting býkil respublika túrghyndaryn otandyq auyl sharuashylyghy ónimderimen qamtamasyz etuge tolyq mýmkindigi bar.

 Songhy ýsh jylda jerdi jana әdispen iygeru júmystary jýrgizilude. Aghymdaghy jyly tereng qopsytu tehnologiyasy 86 myng gektargha engizildi. Maqtadan gektaryna orta eseppen 26–27 sentner ónim alynsa, tereng qopsytu tehnologiyasyn engizgen sharuashylyqtar gektar berekeliligin 40–45 sentnerge bir-aq arttyrdy. Atalghan tehnologiyanyng topyraq ylghaldylyghyn saqtaudaghy tiyimdiligin eskere kele, ony basqa da daqyldar men tәlimi jerlerge qoldanu úsynyldy.

Oblysta 463 myng gektar suarmaly jer bar. Suarmaly jerding kólemin úlghaytu is-sharasy nәtiyjesinde 2012–2016 jyldary 86,4 myng gektar jer janadan ainalymgha qosyldy. Biyl suarmaly egistik kólemi 5,2 myng gektargha artyp otyr.

 Aghymdaghy jyly 533 shaqyrymdy qúraytyn 47 su nysanyn qalpyna keltiru ýshin oblystyq budjetten 3,7 mlrd. tenge bólinip, osyghan oray tiyisti júmystar jýrgizilude. Aldaghy uaqytta kanaldar jóndelip bitse, 30 myng gektar jerding irrigasiyalyq jýiesi jaqsaryp, qosymsha 1,5 myng gektar suarmaly jer ainalymgha qosylmaq.

Suarmaly egistikterdi úlghaytu maqsatynda eki iri investisiyalyq jobany jýzege asyru josparlanuda. Qyzylqúm alqabyn iygeru arqyly Otyrar audany men Arys qalasyna qarasty 60,5 myng gektar jerdi suarmaly egistikke ainaldyrugha mýmkindik tumaq. Jaushyqúm alqabyna kanal tartylsa, suarmaly egistik kólemi 15,2 myng gektargha arta týsedi. Atalghan jobalardy iske asyru ýshin 72,6 mlrd. tenge qajet. Osyghan baylanysty 2017-2019 jyldargha arnalghan memlekettik su resurstaryn basqaru baghdarlamasy shenberinde Ýkimetke arnayy úsynys joldandy. 

Abay-aqparat