Biyl OQO-da ónimdi jinaugha 39 myng tonna arzandatylghan janar-jagharmay bólingen
Biyl OQO-da ónimdi jinaugha 39 myng tonna arzandatylghan janar-jagharmay bólingen, - dep habarlaydy Abay-aqparat OQO әkimdigining baspasóz qyzmetine silteme jasap.
Biylghy jyldyq ónimge kóktemgi nóser jauyn-shashyn men shildening aptap ystyghy biylghy eginge әrtýrli әser etti deydi sharualar.
Jyl ayaghy bolghasyn qomaqty ónim alghan dihandar paydagha kenelse, endibiri shyghyndaryn eseptep jatyr. Biylghy mausymda sauda qatarlarynda jemis-jiydek pen kókónis te samsap túr. Tanquray, qúlpynay, qaraqat jýzim almanyng týr-týri saudagha shygharylghan.
Degenmen, satushylar jergilikti ónimderinen kóri Ózbekstannan tasymaldanghan tauarlardyng kóp ekenin aitady. Sauda oryndarynda jergilikti jemis-jiydekter men kókónisterding azdyghy baghagha da әser etip jatyr.
Jýzimning kelisi 350 tengeden-700 tengege deyin satyluda. Qaraqattyng kelisin 650 tengeden 800 tengege deyin satyp alugha bolady. Tanquaray týrine qaray 750 tengeden 900 tengege deyin saudalanuda.Degenmen, ónirdegi bau-baqshalarda pisken ónimder kóbirek bolsa, baghasynyng da arzan bolatynyn satushalyr da jasyrmaydy.
Al dihan qauym kóktemgi nóser jauynnyng әserinen ónimning byltyrghydan eseley týskenin aitady. Biyl sharualar astyqty jyldaghydan da kóp jinauda. Bir gektardan ortasha eseppen 22 sentner ónim alynyp otyr.
Ayta keteyik, oblysta biyl 195 myng gektar jerge astyq egilgen. Al ónimderdi jinap teru júmystaryna 39 myng tonna arzandatylghan janar-jagharmay bólinip otyr.
Abay-aqparat