Rejisser  Bolat Atabaevty bәri biledi. Onyng qoyylymdary býgingi kýnning pernesin dóp basatyn ereksheligimen jәne janashyldyghymen tartymdy. Atyshuly Atabaevtyng qoyylymdary  bir qaraghanda týsiniksizdeu bolghanmen, óresi biyik kórermenine ghana  asyqqan úmtylys, mýmkin qúshtarlyq bolar -  bir júmbaq syr   ón boyynda búghyp jatatyn sekildi. Áyteuir qyzyq. Qyzyq  qoyylymdar. Qyzyq rejisser. Qyzyq adam. Qyzyq degen sózdi jaqsy maghynasynda  aityp otyrmyz. Qyzyq nәrse de, qyzyq adam da  әiteuir bir qyzyqtyrmay qoymaydy ghoy. Bolat  Manashúly ómirde  qyzyl sózden qyzyl isti únatatyn adam. Minezdi kisi. Tynym tappay oqityn, tynym tappay izdenetin  rejisser. Ony ózgelerden erekshelep  әri kórik berip túratyn  buryl tartqan tolqyndy, búira  shashtary. Keyipkerimizding san qyrly  talanty bar. Ismer. Olay deytinimiz óz sózimen aitqanda, «Sәken Seyfullinning әdemi bórkindey»  qúndyz terisimen kómkerilgen bórikti óz qolymen tigip alypty. Shynynda da búl bórik naghyz sheberding qolynan shyqqanday әdemi eken.  Baghbandyghy taghy bar. Kishkentay ýiin kishkene gýlbaqshagha ainaldyryp qoyypty. «Gýl  baptau -  sýiikti isim» deydi ol meyirlene jymiyp. Sóilep ketse gýlding san qyrly týrin aitady,  әiteuir adam balasyna qajetti paydaly kenesterding aqylmanynday. Jemis-jiydekting de sortynan mol habardar ekeninen  bildik. Bolat Manashúly keremet aspaz.  Mynau ózim qaynatqan qúlpynay, qaraqat, býldirgen tosaptary dep auzymyzgha tosty. Jeseng dәmi til ýiiredi. Tәtti-aq.  Tary aqtaydy. «Taryny jaqsy kórem. Syilyqqa dep jiberetin dostarym barshylyq. Ýlken aq tabaghyma taryny tógip aqtap, tazalap alamyn. Búl, әriyne, kóp uaqyt  alady. Asyqpay oilanyp taryny aqtap otyryp, kelesi kórsetiletin qoyylymymnyng sahnalyq kórinisterin my sýzgisinen ótkizip, ishtey oilanyp sheshimin  tauyp alamyn» deydi ol. Qyzyq . Sәlden song Bolat Atabaevtyng  óz qolynan  imbiri, tary, bal salyp, qaymaq qatqan kýreng shayyn  sýisine ishe otyryp ,  súhbatymyzdy  bastadyq.

-Siz nemis tildi rejissersiz.  Nemis tilin bala kezinizden  bilesiz be?

- Taldyqorghan oblysynda dýniyege keldim. Sheshem arghynnyng qyzy. Aty -Mirta. Án salatyn óneri bar edi. Men   ónerpaz  naghashylaryma tartqan balamyn. Ákem óte salmaqty adam boldy. Ekeumiz bala kezimizde óte jaqsy dos boldyq. Minezim ashyq bolghandyqtan pikirimdi, barlyq oiym-qiyalymdy  әkeme ashyq aita beretinmin. Meni tyndap, әr sózimdi quattap, qoldap otyratyn. Bizding auylda  nemister kóp boldy. Nemis balalarymen birge oinap óstik, mektepke bardyq. Sodan bir kýni nemisting almabet appaq qyzyna ghashyq bop qaldym. Nemisshe aghyp túrmyn. Biraq mektepte qasyna batyrsynyp barghanmen, tilim baylanady da qalady. Jýregim alyp-úshyp, aqyn da bop kettim. Amal neshik, ol qazaqshagha qarang edi. Ay sәulesi kól betine týskende, shegirtkeler shyryldap, qústar qanattaryn sudyrlatyp úshqanda, shirkin-ay, búl әlemge syimay ketemin. Ahylap-uhylap, úiqysyz jýrgen kýiimdi sezgen әkem : «Ne boldy?» dep súrady. «Ghashyqpyn, - dedim, - nemiske»  «Onda jýr» dedi. Qaranghy týnde әkeme erip kelemin. Qayda bara jatyrmyz? Ákemning әngir tayaghy kýtip túrma eken?  Áyteuir qalshyldap úshyp kelemin. Balamyn ghoy. Sodan bir kezde әlgi nemis qyzynyng ýiine keldik. «Bar, terezesin qaq!» dedi.  Nemisterding ýiindegi terezening  perdeleri ýlbiregen appaq,  әdemi bop keletin.  Ádemi perdesi bar terezeni tyqyldatyp túrmyn. Bir kezde terezening ar jaghynan altyn shashy tógilip,  kók aspanday móldir kózi jarq etip ghashyghym kórindi. «Ne kerek?» degendey iyegin kóterdi. Men sasyp qaldym da: «Eshtene» dep basymdy shayqadym. Ol maghan an-tang bop qarady da, terezening perdesin japty. Jýgirip әkemning qasyna bardym.    «Sharua bitti» dedim. «Býgin tәtti týs kórip, tynysh úiyqtaytyn shygharsyn» dep әkem meni jetektep ýige qaytty.

- Qyzyq bolghan eken. Sodan song ne boldy?

- Ne bolushy edi. Nemis nemisti sýidi. Men artist bolam dep arman arqalap, Almatygha kettim. Teatr institutynyn  akterlik bólimine qújat tapsyrdym. Birinshi synaqtan aman-esen óttim. Ekinshi synaqqa kelgende qyzyq boldy. Biz ózi bes-alty bala emtihangha birge dayyndalyp, birge jýretinbiz. Mushketerler siyaqty, «Birimiz bәrimiz ýshin, bәrimiz birimiz ýshin»  degen úly úranymyz boldy. Sodan toptanyp synaqqa keldik. Mәnerlep óleng oqyp, ýzindi aityp jatyrmyz. Bir kezde emtihan qabyldap otyrghan  apaydyng shaghaladay  shanq etpesi bar ma?! Oibay-ay, shoshyp kettik. Sóitsek, bir mushketerimizding kózi qitar eken. Emosiyagha berilip, ýzindi oqy jónelgende eki kózi kitarlanyp, eki jaqqa sәlem berip ketken ghoy. Álgi apay « Kótek! Búl ekinshi turgha qalay ótip ketken?» aiqay salghany.  Auditoriyadan jylap qitar dos ketti. Onyng sonynan barlyq dosy atyp shyqtyq.  Osymen artistik oqu bitti. Oqymaymyz dedik. Endi qayda baramyz? Shet tilder instituty degen jazuy bar jerge kep qújat tapsyryp, nemis fakulitetine oqugha týsip kettim. Aqyrynda nemis tiline degen qúshtarlyghym kýshti bolyp, qyzyl diplommen bitirip shyqtym. Sheshemning quanyshy erekshe edi. Áyteuir mening jyn qughan  әrtis bolmay, tәrtipti adam - múghalim bolghanyma  shýkirlik etip jýrdi. Istitut bitirgen son, Almatydaghy  «Dostyq» ýiinde  Dinmúhammed Ahmetúly Qonaevtyng qaryndasy Fazila Ahmetovanyng qarauynda  referent bolyp qyzmet ettim. Shetelden kelgen qonaqtargha qalany aralatu, tanystyru mening júmysymnyng bir tarmaghyna kiretin edi. Bir kýni gazettegi habarlandyrudy kózim shalyp qaldy. Onda Temirbek Jýrgenov atyndaghy  teatr institutyna studentter qabyldaytyny jazylypty. Jýgirip jýrip rejisser bólimine  qújat tapsyrdym. Endi emtihangha baram dep jýrgende, qyrsyq shalyp  tap sol kýni shetelden delegasiya kele qalmasy bar ma?! Sodan qonaqtardy  qalamen tanystyru ýshin Panfilov parkine alyp keldim. Kónilim alaqúiyn. Emtihangha qalay baramyn? Sodan betting aryn belbeuge týidim de, sheteldikterge: «Osy arada eki  saghat ayalday  túrynyzdarshy. Eki saghattan song kelip alyp ketemin. Osy eki saghatta mening mening taghdyrym sheshilgeli túr, emtihan tapsyrugha baruym kerek. Meni dúrys týsinip, qoldanyzdarshy» dedim. Olar meni týsindi. Jýgirip emtihangha kirdim. Oqugha qabyldandym. Júmysty tastap, bolashaq rejisser mamandyghyn mengeru ýshin bar yntammen oqugha kirisip kettim. A.A. Pashkov degen keremet ústazym boldy. Institutty bitirgen son, Temirtaugha, nemis teatrynyng  rejisseri  bolyp qyzmetke qabyldandym.  Temirtauda segiz jyl túrdym. Bilimimdi, kýshimdi nemis teatryn kóteruge júmsadym. Sonshama kóp uaqyt. Shynymdy aitsam, Almatyny saghyndym. Balamdy, Arsenimdi saghyndym. Qolymdy  bir siltep, «Almaty qaydasyn?» ketip te qalghym keldi. Biraq olay ete almadym. Sebebi, myna jaqta teatr újymy, mening újymym bar edi. Olar mening soldattarym siyaqty  ghoy.   «Gýl bolmasan, kýl bol» dep orta joldan tastap ketudi namys kórdim. Bir kýni Temirtaugha Kolbin keldi. Aq qaghazgha sózimdi tógiltip jazyp, san adamnyng arasynan jýgirip ótip   Kolbinge jettim. әMen Temirtaudaghy nemis teatrynyng rejisserimin. Bizge kómeginiz kerek. Barlyghy myna hatta anyq jazylghan» dedim. «Oqiyn, oilanayyn» dedi Kolbiyn. Aragha biraz uaqyt salyp,  Temirtaudaghy nemis teatryn  Kolbin Almatygha kóshirip әkeldi. Teatrgha mekeme, әrtisterge 50 shaqty ýy berdi. Sol tústa qazaq aghayyndar meni jaqtyrmay, syrtymnan tildep jatty. Uaqyt ótti. Jaghday ózgerdi. Kolbin da ketti. Germaniyagha ýdere kóship  nemister de ketti. Qazirgi nemis teatrynda  túqymdyqqa bir nemis  әrtis qaldy.

- Óziniz de  Germaniyagha baryp,  sondaghy nemis teatrynda rejisserlik  qyzmette bolyp qayttynyz. Nemisterdi tanghaldyrdynyz ba?

- Nemister tanghalmaydy. Olar esekarba siyaqty júmys istegendi ghana biledi. Maghan syn kózben qarady. «Osy qazaqtyng qolynan  ne keledi deysin» dep kýmәndana qarady. Óner joly - qiyn jol. Maqtanshaqtar men quyskeudelerdi uaqyty kelgende  jaghalaugha laqtyryp ketedi. Batysta ónerge, óner adamdaryna erkindik berilgen. Segiz-on saghat  jan qinap júmys isteydi. Qalghan uaqytynda bos. Kitap oqidy ma, demalady ma óz erki. Enbekaqy kelisim-shart boyynsha tólenedi.  Bir spektakli  bir ay ghana sahnalanuy mýmkin. Tipti odan az uaqyt. Súranysqa say bolmasa, yghysyp  týse beredi. Olar spektaklidi týsinbese, eki-ýsh mәrte,  tipti odan da kóp mәrte kelip kóre beredi. Demek, kóruge túrarlyq   degen sóz. Al bizde she? Súmdyq týsiniksiz deydi de, ornynan túryp jýre beredi. Yaghni, kórermen oilanbaydy nemese oilanugha erinedi. Olargha jalt-júlt etken jaryq sham,  tarsyldaghan muzyka týsinikti. Germaniyada birneshe spektakli qoydym. Ol elge tanghaldyru ýshin emes, ózim  birdene ýirenu ýshin, kóru ýshin, tanyrqau ýshin bardym. Bizde emosiyagha kóp mәn berilse, batysta  basqa rasiongha nazar audarylady. Bizde sahnagha shyqqan qoyylymnan tek qana tәrbiyelik  jaghyn izdeydi. Ónerding estetikalyq, tanymdyq, aqparattyq, miftik  jaghyn da tanyp týsinu bar emes pe?!

- Qazaq kórermenderi sәbiylik-sanada qalyp barady degeniniz be búl..

- Drama  - tartys. Dramada aq, qara, basqa da týster bar. Mening týsinuimshe, búl el aq pen qaradan basqa týsti kórgisi kelmeydi. Nemese kóruge daghdylanbaghan. Kórgish kóz, sezgish jýrek  bolmasa,  óner  túl. Tek aqshamen, ataq, syilyq  berumen  mәsele sheshilmeydi. Mysaly, «Qaragózdi» qoyghanymda, mynaday sheshim jasadym: Sýigenine qosyla almay armanda  ketken Qaragóz súludy  tabaldyryqtyng astyna tastadym. Qaragózding asyna kelgender onyng mýrdesin attap ótip, sapyryp qymyz iship, sanqyldap kýlip әngime soghyp otyrady.  Tragediya ma, tragediya!  Múny kórgender  maghan qarsy syn aitty.  Búlay etu dúrys emes desti. Men Qaragózding tragediyasyn ózimshe kórgim, kórsetkim  kelgen shyghar. Sol tústa Ábish Kekilbaevtyng maghan «Ishindegi qúndylyghy bar ingen oqys qimyl jasamas bolar» dep aitqany bar. «Qyz Jibekti» qoydym. «Qyz Jibek»  qay kezde de ózekti taqyryp. Mening tanuymda: Bekejan  - qara kýsh, Tólegen - demokratiya, Jibek - halyq. Búl qoyylym breyk biyimen órnekteldi. Qimyl-qozghalys, mimika by tiline kóshti. Tólegen aspangha kóterilip, Jibek syzylghan qústyng qanatynday kórinis beredi. Sheshiminde Bekejan  kózi ashyq, sugha batpay  túryp qalady. Búl «jer betinde  zúlymdyq  jerlenbeydi»  degendi bildiredi. Qoyylymnyng sahnalyq kiyimderi qarapayym, alkyzyl ashyq týsterden túrady. Búl - jastyqtyng týsi. Búl qoyylymdy qaytadan sahnalasam, mýmkin taghy da ózgerister  engizetin shygharmyn. Tap osylay qoyyldy. Ónerde osylay qaluy  kerek degen qatyp qalghan  qaghida  joq  qoy.  Óner ýnemi damyp, jetilip otyrady emes pe?! «Abaydy» qoyghanymda  sahnagha ýsh Abay shyghardym. Kóterisshil Abay, Filosof Abay, Jas Abay. Filosof Abay  aqyl-oyymen algha shyghady. Jýregimizben sýietinimiz de osy Abay emes pe?!

- «Aqsaray» teatryn ashuynyzgha ne sebep boldy? Elimizde teatr kóp emes pe? Júmyssyz qalyp pa ediniz?

- Júmysym joq bolghandyqtan emes, júmysym kóp bolghandyqtan  ashtym búl teatrdy.  2005 jyly  jolym jýrdi desem de bolady. Dәuren Júmaghaliyev degen kәsipker jigit kóp kómek berdi.  M.Áuezov, Gh. Mýsirepov teatrlarynda qoyylymdarymyzdy qoyyp jýrmiz. Qazirge deyin  Molierding «Aqymaq bolghan basym-ay»,  Shillerding « Mahabbat pen zúlymdyq», Á. Tauasarovtyng «Mahabbat araly»,  sonday-aq, «Shybyn», « Qorqynysh kóshkini»  taghy da basqa qoyylymdardy   sahnagha shyghardyq. Alghashynda 70 әrtis balam bolghan. Qazir 30 shaqtysy qaldy.  Jaghdayymyzdyng mýshkildigi, әl-auqatymyzdyng tómendigi  kәdimgidey sharshatyp tastady. Qazirgi kýnde әrtis-balalarym  týske  deyin  biri dublyajda, biri tele-radioda, endi biri - kafe-barda júmys jasaydy. Týsten keyin  repetisiyagha kirisemiz. Aylyqtary jarytymsyz bolghandyqtan maghan ókpeleydi. Ókpelegeni - maghan sengenderi ghoy. Olar jas, talantty әri teatrdy  sheksiz sýigendikten ghana osynday erlikterge barady. Qiyndyqtargha  qarsy jýzedi. Qarap otyryp sýisinesin, qarap otyryp ayaysyn.  Ónerge memleket tarpynan jәrdem bolghany, týzu kózqaras bolghany ondy-aq. Mәdeniyette « nelizya» degen sóz bolmau kerek. Oi, búl qiyn sharua dep otyra beruge bola ma? Qiyndyqtan qashpau kerek.  Ónerding óskeni mәdeniyetting óskenin kórsetedi.

- Osy kýni bir adamdar «men ana ghasyrdyng adamy edim,  ómirge kesh kelip qoyyppyn nemese men  ertenning adamymyn» dep jatady. Siz qay ghasyrdyng adamysyz?

- Men býginning adamy bolghym keledi. Sol ýshin qyzmet etip jýrmin dep oilaymyn. Meni býrtýrli adam deydi eken. Birtýrli adam emespin, santýrli adammyn. Jan tazalyghyn únatamyn. Namyssyzdardy, úyaty joqtardy ayaymyn. Olardy kórgende sonday qysylyp ketemin.Jýregimmen jylaghym  kep ketedi.

- Shyn aitasyz ba?

- Ótirik sóileu ýshin kóp aqyl kerek emes qoy?!  Men qanym qazaq bolghandyqtan  janym ashidy qazaqqa. Germaniyada bolghan eki jylymdy әbden  ishqúsa bop әreng ótkizdim. Batystaghy jan suyqtyghy  tondyrdy. Taryday oy keyde qauyzgha syimaydy ghoy. Ýiirindi ansaysyn. Shirkin-ay, qazaqtyng súrapyl, súmdyq kýileri-ay qanyndy qyzdyratyn, arghymaqtary-ay dalamnyn  delebendi  qozdyratyn  deysin. Sonday saghynyshty tәtti mún. Múny tek jýrekpen úghynghangha ne jetsin!..

- Bolashaqta   qanday josparlarynyz bar?

- Eng aldymen « Aqsaray» teatrynyn  orta jolda qalmay, algha qaray qadam basqanyn tileymin. Teatrymyz da ayaghyn  tәi-tәy basqan bala siyaqty. Osy kýni óner adamdary arasynda bir synarjaq pikir qalyptasyp ketken. «Jylamaghan balagha emshek bermeydi» deydi de, anau joq, mynau joq dep enirey beredi.  Bala bayghús tili, tisi  shyqpaghasyn jylamay qaytedi?!  Bәrimiz de balagha  úqsaymyz dep   aq shashymyz  jalpyldap  búrysh-búryshta eniresek, sol әdemi kórinis pe?  Biz  bәrimiz de  ókinishtisi, endi qaytip bala bola almaymyz ghoy?!  Qaytersiz,  Uaqyt degen myrza tym qatal-au...  Sahnalaytyn  dýniyelerim barshylyq.  Myna nәrseni sahnalamaqshymyn  dep dauylpaz soghyp,  jarapazan aitatyn  men emespin. Aytpaqshy, mening spektaklimdi kórgen bir adam maghan kelip, «Myna keyipkerinizding qylyghy   pәlenshekene úqsaydy eken» deydi. Men qoyylym qoyghanda  pәlenshekendi oilappyn ba?  Ol - obraz, sahnalyq beyne. Kórkem ónerdi týsinbeytinderge aitarym az. Olar ýshin  men  birtýrli adam bolyp qala bermekpin.

Súhbattasqan

Marjan   ERShU