Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4046 0 pikir 19 Mausym, 2015 saghat 13:58

ASTANADAGhY TOBYR-TÓBELES NEDEN ShYQTY?

Búl tóbeles әieldi arashalaudan shyqty ma, әlde alauyzdyqtan shyqty ma?

 

Áleumettik tensizdik, últaralyq arazdyq tartysy «әlemdegi eng әdemi qala» Astanagha da kelip jetti. Astana qalalyq Ishki ister departmentining mәlimeti boyynsha, «Artem» sauda ýiindegi tóbeles 16 mausym kýni keshki saghat 20.00 shamasynda bolghan. Nur.kz portalynyng habarlauyna qaraghanda, oqigha «Artem» kýzetshilerining ýsh bala ertken jas kelinshekting sauda ýii aldynda qayyr súrauyna rúqsat etpeuinen bastalghan.

 

Al oqigha ornynda «tynyshtyqty qalpyna keltirgen» polisiyanyng aqparaty boyynsha, kýzetshiler kelinshekpen sózge kelip qalyp, oqigha ornyna bir top adam jinalyp, tóbeles bolghan. Polisiya 18 adamdy jaghdaydy anyqtau jәne oqighagha qatysy baryn anyqtau ýshin ústaghan. IID oqighadan zardap shekkender men býlingen nysan joghyn aitady.

Qazir «jeke menshik kýzet qyzmetining qyzmet ókiletin asyra paydalanuy» jәne sauda ýii kýzetshilerining shaghymy boyynsha «búzaqylyq» babymen is qozghalyp, tergeu júmysy jýrgizilip jatyr.

Degenmen, oqigha kuәgerlerining internet jelilerinde jazuyna qaraghanda, oqighagha sebepker bolghan ýsh balaly kelinshek – ekinshi toptaghy mýgedek eken. Júmyssyzdyq saldarynan túrmystyq tauqymet tartqan әiel songhy uaqytta qayyr tileumen kýn kórgen. Ol kezekti ret qayyr tileuge kelgende, «Artem» sauda ýiining kýzetshileri ony ishke kirgizbey qoyghan. Sol arada tilenshi kelinshek pen kýzetshiler arasynda dau-damay tuady.

Búl jaghdaydy kórgen bir top qazaq jigitteri beybaq anany basqa últ ókilderi basym kýzetshilerden qorghau niyetimen sózge aralasady. Al búl janjaldyng mәn-jayyn bilgen jәne qayyrshylyqqa tap bolghan anagha arashashy bolugha úmtylghandar qatary kenetten kóbeyip ketkenin kórgen sauda ýiining qauipsizdik qyzmeti tobyrdy tarqatu ýshin qosymsha kýzet kýshin jiberedi. Osylaysha sony eki myngha juyq jastar qatysqan tóbeleske ainalghan búl janjalgha sauda ýii kýzetshilerining әperbaqan әreketi sebep bolghan.

Al «Feysbuk» jelisindegi taghy bir jazbalarda kórsetilgen derekterge qaraghanda, kýzetshi qyzmetkerlerding deni kavkazdyq últ ókilderi bolghan. Olardyng qazaq әieline kórsetken órkókirek әreketine namystanghan qazaq jigitteri dereu «iske kirisken». Al «qazaq әielin ingushtar sabap jatyr» degen sózge elitken әrli-berli jýrginshiler tóbelesushi tobyrdyng tobyn tolyqtyrghan.

Osy orayda Kunanbay Tuleuov degen jeli qoldanushy bylay jazady: «Jenshina-kazashka – mnogodetnaya mati pry mne vstala y skazala, chto vzorvet sebya: «Ya – govoriyt, – smertnisa!». Pytalsya uspokoiti ee, vse vokrug razbejalisi. Tut je priyehala gruppa s MVD. Osepily zdaniye. Odnovremenno selaya tolpa piyanyh stroiyteley – ony stroyat levoe krylo «Artema»: tam kazahi, tadjiki, no bolishey chastiu ingushy y chechensy. Tut odin durak vzyal y shvyrnul v MVD goryachuy butylku. Spesnaz srazu stal strelyati: puly – rezinovye, potom pustily slezotochivyy gaz…».

Qazir qalalyq IID-ning qyzmetkerleri tergeu júmystaryn jýrgizude. Mәselening naqty mәn-jayy, janjaldyng aqiqaty osy tekseristen keyin tolyq anyqtaluy tiyis. Olay bolmaghan jaghdayda, Astana qalasynda qazaqtan basqa últ ókilderine degen óshpendilik órship ketui әbden mýmkin.

«D»

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3242
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394