Ol úiqysynan túra salyp, aghasyn izdedi. Aldymen eki bólmeni, sosyn syrtqa shyghyp, ýiding ainalasyn qarady. Joq. Kesh tughan qozy-laqqa deyin óriske shyghyp, qanyrap bos qalghan qoranyng ishine kiruge jýregi daualamady.

- Apa, Núrly qayda?

- Jana ghana jýr edi ghoy osynda. Kim biledi?..

Aynalasyna múqiyat kóz saldy. Qora ýstinde suyq torghaylar ýzdiksiz shiqyldaydy. Tereze aldynda shymshyq sekektep jýr. Ashyq túrghan syrtqy esikten qarlyghashtar ýige kezek kirip-shyghady. Anasy týtinin budaqtatyp tabagha nan jauyp jatyr. Kishkene kýshigi qashagha jayylghan qoy terisin tistelep, kýshi jetpegenine namystanghanday yr-yr etedi. Kólenkede eshtenemen sharuasy joq Arlan súlap jatyr.

• Qa-na-ash, Qa-na-ash!

Ol tosynnan shyqqan dauysqa eleng etip, jan-jaghyna alaq-júlaq qarady. Aghasy qystau shetindegi shaghyn dóneste túr eken. Baghanadan beri qalay bayqamaghan? Qolyn búlghaydy. Qanash qúldyrandap solay qaray jýgire jóneldi. Boyynda bir quanysh bar.

- Sonsha jattyng ghoy. Týnde nendi úiyqtaysyn?

- Sen qayda boldyn?

- Ana qabaqta otyrdym. Kórding be, ainalanyng qalay jaynap ketkenin?

Ol taghy da tóniregine kóz toqtatyp qarady. Daladan jusan iysi anqyp túr. Jauqazyn men qyzghaldaqtyng kóptiginen ainalagha qyzghylt sary mata tósep tastaghanday. Ras, jan-jaghy anasy qúraghan tór kórpe siyaqty. Tóbede bir ornynan tapjylmay boztorghay túr. Ayaghyndy basqan sayyn shegirtkeler jan-jaqqa shyrylday sekiredi. Qoy qúmalaghyn domalatyp qonyz ketip barady.

- Jýr, ózen jaqqa týseyik. Ol jaq tipti keremet bolyp túr.

- Alys qoy.

- Qaydaghy alys? Áne, kórinip túr ghoy. Týske deyin qaytyp kelemiz.

Ol aghasynyng sonynan erdi. Qalyp qoymayyn degendey, jýgire basyp keledi. Ekeui tastaq túsqa kelgende aghasy otyra qalyp, jauqazynnyng tamyryn qaza bastady. Sosyn, shaghyn týinegin alyp, qabyghyn arshyp, inisine berdi. Ózi taghy birin tazalap, auyzgha salyp jiberdi. Osylay biraz jýrek jalghaghan song tamyrynan aiyrylghan gýlderdi jinap alyp, taghy jýrip ketti. Ayaqtary tayghanaghanyna qaramastan tómen qaray toqtausyz qúldilap barady. Baghana talyp estilip jatqan ózen dausy búlar jaqyndaghan sayyn kýshine minip, jan-jaqtaghy ózge ýn ataulynyng bәrin jútyp alghanday kýrkireydi.

- Nege túnyq emes? - dedi kishisi aighaylap.

- Qardyng suy ghoy. Tauda qar әli erip bitken joq.

- Sonda qardyng suy lay bola ma?

- Qar erip, dala ezilip, batpaq bolyp jatady ghoy. Sonyng bәri ózenge kelip qosylghanda su laylanady. Týsinding be?

- IYә...

- Qap, aghashtan qayyq jasap әkelu kerek edi. Qazir ishine hat salyp, aghyzyp jiberetin edik.

- Kimge hat salatyn edik?

- Kim tauyp alsa, soghan. «Biz Ekpindidegi qystauda túramyz. Mening atym - Núrly. Tórtti bitirdim. Inimning aty - Qanash. Jasy beste» desek boldy emes pe?

- Sosyn, olar da bizge jazyp jibere me?

- Oi, aqymaq! Olar jazyp jiberse de bizge jetpeydi ghoy. Su tómen qaray aghyp jatyr.

- Jalpaq tas qalqytyp oinayyq pa?

- Jalpaq tasty kólge nemese tynysh aghyp jatqan ózenge qalqytady. Al, mynanday gýrildep jatqan su kez kelgen tasyndy jútyp qoyady.

- Bizdi de me?

- IYә, jýze almaytyn kez kelgen adamdy aghyzyp әketedi!

- Sen jýze almaysyng ba?

- M,m, joq, jýze almaymyn. Bizding auylda bir agha, sosyn, bir tәte sugha aghyp ketken...

- Osy sugha ma?

- Joq. Osy su baryp taghy bir ózenge qosylady. Oghan taghy bir ózen qosylady. Sonyng bәri birikkende búdan da ýlken bolady. Soghan aqqan.

- Onda dausyng mýlde estilmeytin shyghar?

- IYә, estilmeydi. Sen bylay túr. Myna aghashty sugha laqtyrayyn. Qalay aghyzar eken?

Kishisi sәl ysyrylyp túrdy da, ýlkeni qysta qardy auyrlap qúlaghan shetenning bútaghyn sýirep әkelip, ózenge tastady. Mamyrda da aryny basylmaghan asau ózen sol sәtte-aq bútaqty qaqpaqyldap ala jóneldi. Ekeui sony qyzyqtap, aghyndy boylay biraz jýgirdi de, jasyl qúraqqa qatar qúlay ketti. Aspan túp-túnyq. Appaq búlttar bayau syrghyp barady. Múryngha baldyr men mýkting iysi keledi.

- Apam kóringen jerge jatpandar. Kene jabysady dep edi ghoy.

- Shalbarynnyng balaghyn shúlyghyna salyp, taqiyandy basyp kiyip al. Sonda eshtene de bolmaydy.

- Qarnym ashty...

- Jaraydy, kettik. Mә, әzirge mynany auzyna salyp al. «Birden jep qoymay, soryp jýrsen, qúrt ta әl beredi» deydi әkem.

Ekeui mal men ang salghan jalghyz ayaq sýrleumen ayandap, joghary órledi. Ýlkeni әdettegidey aldyda, kishisi pysyldap sonynda keledi.

- Mә, anany qara!

- Ol ne?

- Bilmeymin. Býrkit pe, qúmay ma?.. Jýr, baryp kóreyik.

- Qoyshy. Býrkit bolsa alyp ketetin shyghar...

- Qoryqpa. Ólip qalghan siyaqty ghoy. Qozghalmay jatyr.

- Men bәribir barmaymyn...

- Onda sen osynda túra túr. Men kórip keleyin.

Ýlkeni jýgire jóneldi de, sala sala bolyp jatqan adyrdyng basyna shyghyp, shaghyn tekshede qarauytyp jatqan qústyng janyna bardy.

- Kele ber. Túzaqqa týsip qalypty.

- Tiri me?..

- Jogha!

Qúldyrandap Qanash ta jetti. Aghasy onyng keluin kýtpey, bәkisimen býrkitti keskilep jatyr eken.

- Ne istep jatsyn?

- Qazir kóresin. Eki qanatyn kesip alamyz.

- Ony ne isteymiz?

- Sosyn kóresing dedim ghoy. Túra túrshy.

Inisi tershigen tanauyn taqiyasymen sýrtip, sol mandaghy tastyng birine baryp otyrdy. Eki kózi aghasynda. Núrly shapanyn sheship qoyyp, býrkitting denesin bir ayaghymen basyp alyp, qanatyn týbinen qiqalap otyr. Mandayy terlep, shashy jabysyp qalypty.

• Mine, endi ketuge bolady. Jýr...

Baghana eniske oinap týsip ketip edi, qayta órlegende ekeui әbden-aq qinaldy. Týs aua terlep-tepship, әbden sharshap, qaryndary shúryldap, kishisi jylarman bolyp, ýlkeni aldarqatyp jýrip, ýige әzer jetti. Analary esikting kózinde jýn týtip otyr eken.

- Ekeuing qayda jýrsinder osy uaqqa deyin? Izdemegen jerim joq...

- Ózenge bardyq - dedi kishisi.

- Ózenge? Ózende ne izdep jýrsinder? Aghyp ketsender qaytesinder? Sening be, sening jonynnan taspa tilu kerek!

Apasy janynda jatqan sabaudy ala saldy da, ekeuine qaray úmtyldy. Ábden zoryqqan kishisi ayaghyn kóterip jata ketti de, ýlkeni kirgen izimen syrtqa zytty.

-Qap, osydan qolyma týsersin. Qarshaday balagha qay-qaydaghyny kórsetip...

Apasy ýstin qaghyp-silkidi de jozyny ortagha qoyyp, shay jasay bastady. Ortagha tonazyghan et qoyyp, nan turady. Osyny tosyp otyrghan kishisi dastarhangha enbektep jetip, nandy kilegeyge matyrdy.

• Ey, sheshek! Bar, qolyndy ju. Anany da shaqyra kel...

Ýsheui jozynyng ýsh jaghynda otyr. Ýlkeni tamaqty ýnsiz qarbytyp jatsa, kishisi auzyndaghysyn jep bitpese de әr nәrseni aityp, kýnúzaq kórgenin jetkize almay әlek. Anasy eki balagha kózining qiyghymen ghana qarap qoyyp, ashuly keyip tanytady. Ashqaryngha týsken tagham boylaryn aldy ma, әbden silelegen ekeu kóp úzamay sol oryndarynda úiyqtap qaldy. Olardy tórge qatar jatqyzyp, ýstilerine jenil kórpe tastaghan apalary qaytadan jýn týtuge kiristi.

Aldymen kishisi túrdy. Úiqysy әbden qanghan ba, bir kerilip aldy da asyghys syrtqa bettedi. Sosyn, kóp ayaldamay, býrkitting bir qanatyn sýiretip qayta keldi.

- Búl ne taghy?

- Qarashy, apa! Býrkitting qanaty. Túzaqqa týsip qalypty. Núrly bәkimen qanatyn kesip aldy. Núrrr-ly, Núrrr-ly, túrshy!

Inisining dauryqqan ýninen aghasy oyandy. Sosyn úiqysyn asha almay biraz otyrdy da, qanatqa bir, anasyna bir qarap alyp, «Taghy bir pәlege úrynam ba?» degendey, tez qimyldap, dalagha shygha jóneldi.

- Qanash, múnda kel!

- Ne isteymiz?

- Qazir kóresin. Qane, qolyndy bylay ústa!

Aghasy inisin ynghaylap túrghyzyp qoydy da, eki qolyna býrkitting eki qanatyn baylady. Sosyn, jaqsylap tekserip, Qanashty eki-ýsh ainalyp shyqty.

• Endi qoranyng ýstine shyq!

Kýnine on shyghatyn qora ýstine Qanash kóp qinalmay-aq órmeley jóneldi. Biraq, búl joly boyynda bir ýrey bar.

• Endi qoranyng arghy jaghyna bar da, beri qaray jýgir.

Qanash biraz sheginip bardy da, algha qaray qúldyrandap jýgire jóneldi. Sol qalpymen qoranyng shetine kelip toqtady.

-Qolyndy, qolyndy sermemeysing be? Kәdimgi qústar siyaqty qolyndy bylay serme! Jýgir, qaytadan basta.

Qanash keri qaray taghy ketti.

• Al, endi jýgir. Qolyndy sermeudi úmytpa!

Qanash qolyn sermelep túra jýgirdi. Biraq jýgirisi tym bayau. Áne-mine degenshe qora shetine taghy kelip qaldy.

- Tuu, ne degen adamsyn? Qolyndy sermelep, qatty jýgirsenshi. Bar, qayta basta.

- Ózing úshpaysyng ba?

- Men auyrmyn. Qanat kótere almaydy. Al, sen әli kishkentaysyn. Aspanda úshyp jýrseng jaqsy emes pe? Ákeme baryp kelesin.

«Ákene baryp kelesin» degende kәdimgidey tanauy deldiyip, qoy baghyp jýrgen әkesining ýstinen úshyp ótip bara jatqany, qoylardyng dýrkirep ýrikkeni, әkesining qolyn kólegeylep aspangha qaraghany, Marghaudyng aldymen arsyldap ýrip, sosyn, qúiryghyn búlghandatyp erkeley jýgirgeni elestedi. Qanash búl joly alabúrtqan kónilmen shegindi. Átten, osy әreket әldeneshe ret qaytalandy. Jýgirse, qolyn sermeudi úmytyp ketedi. Qolyn ýzdiksiz sermese jýgire almay qalady. Qysqasy, ekeuin qatar isteu qolynan kelmey-aq qoydy. Tipti, baghanaghyday emes, eki qanat auyrlap ketken siyaqty. Birte-birte qolyn sermeu de qiyndap barady. Úshyp ketuden Qanashtyng ózi seskenip te jýrgen siyaqty. Qona almasa, alysqa ketip qalsa qaytedi? Ony, әriyne, Núrlygha aitugha bolmaydy. Aqyry, kóktemning kýni de enkeydi-au. Apasy tysqa shyghyp, siyr sauugha bettedi.

• Osy ekeuinning oiynyng tausyla ma? Jýrinder, siyrlardy jinandar!

Qanash quanyp ketti. Ter-ter bolyp, aghasyna qaramastan tómen týse bastady. Núrly ony tospay apasynyng artynan ketip barady eken. Qoyyn beri qaptatyp, әkesi de kelip qalypty. Ol qanatyn sýiretip, solay qaray jýgire jóneldi.

BÝIREK

(әngime)

 

Búl stolgha eki shyntaghyn tirep, esh oisyz melshiyip otyrghan. Syrttan tenselip ol kirdi. Iship alghany jaghymsyz iyisinen ghana emes, әr qimylynan anyq angharylyp túr. Kilegeylengen kózimen sәl iship-jep túrdy da, «Jýr!» dedi samarqau. Búl eshtene estimegendey sol melshiygen qalpy otyra berdi.

- Jýr dedim ghoy saghan! - dep kijindi ol. Búl әli ýnsiz, әreketsiz.

- Kereng bolyp qalghansyng ba? – dep, úryp jibererdey ekpinmen tónip kelip, bileginen ústady da laqsha sýirep jatyn bólmege kirip ketti...

Oysyz. Kózinen jas ta shyqpaydy. Eshqanday ókinish, qayghy joq. Ornynan selqos túrdy da ýstine birdene tauyp kiyip, jyrtylghan kiyimderin qoltyghyna qysyp as ýige shyqty. Ol televizordyng aldynda qoryldap úiyqtap qalghan. Búl peshting auzyn ashty da býktelgen kiyimderdi laulap janyp jatqan otqa atyp úryp, asyghys syrtqa bettegen. Qas qarayypty. Jedel basyp ózinen 4-5 jas ýlken kórshi qyzgha jetti.

- Qalagha qashan qaytasyz?

- Erteng jýrem.

- Bir ótinishim bar edi... Oryndaysyz ba?

- Áriyne. Qolymnan kelse nege oryndamasqa. Qane, aita ghoy.

Búl jenil basyp ýiine keldi. Sharuasy onynan kelgendey kónilinde azdaghan toqtyq bar. Ol әli oyanbapty. «Shirkin, osy qalpynda mәngi úiyqtay berse ghoy...»

Minuty jylgha tatyp, qystyng alghashqy aiy bituge tayaghanda kórshi qyz dәu qaladan telefon soqty.

- Bizde onday zang joq eken. Bilesing be, onday zang joq. Onday tek shetelde ghana iske asady deydi.

- Mýmkin emes... Bolmauy mýmkin emes!..

- Shynymdy aitsam, ainalysatyndar bar eken. Biraq, ony úrlanyp, zansyz jolmen isteydi eken. Ol mýlde qúpiya jasalady jәne sheteldegiden 2-3 ese arzangha baghalaydy deydi.

- Meyli. Qanshagha baghalasa da kelisem. Tek, ketsem boldy. Aytshy, qashan әketesing meni?

- Ákete almaymyn men...

- Kómektesem dep eng ghoy. Aqysyn tóleymin. Aqshamdy alsam, aldymen saghan tóleyin. Tek, әketshi meni myna aradan...

- Týsinshi. Tyndashy meni. Ol zansyz dep otyrmyn ghoy...

- Bola bersin. Zansyz bolsa da, jarty aqshasyn berse de kelisem. Bir býiregim jetpese, bauyrymnyng jartysyn alsyn!

- Tyndashy deymin. Jylamashy. Zansyz bolghan son, ol óte qauipti. Eger bilip qoysa men de qylmysqa qatysushy retinde týrmege ketem. Al, ol maghan kerek pe?

- ...

- Nege sen ony anana aityp bermeysin? Nege tәrtip saqshylaryna aitpaysyn?

- Ol onda anamdy óltiredi!

- Anang nege bir әreket jasamaydy? Nege onyng aitqanynan shyqpaydy? Qyzynyng taghdyry oiynshyq pa? Ol ógeyligin istesin, al, anana ne joq...

- Auzyng jabysyp, kimmen sóilesip otyrsyn? - dedi ol. Múnyng qolynan telefon tútqasy týsip ketti. Onyng ýige qashan kirgenin bayqamapty. Taghy da sýiretilip qoltyghynda ketip bara jatty. Telefon tútqasynyng arghy jaghynda «...Jana jylda auylgha baram. Sol kezde bәrin ózim retteymin. Býiregindi saudalamay-aq bәrin sheshuge bolady. Allo, allo» dep, kórshi qyz jan úshyra sóilep qaldy.

Kórshi qyz artynyp-tartynyp qaladan kelgende múnyng suyqtan sereyip qalghan denesin kópshilik qoradan esik aldyna alyp shyqty. «Qarshaday qyz. Qúday-ay, on beske de tolmady ghoy» dedi biri. «Asylghanyna kóp bolghan-au, denesi kógerip ketipti» dedi ekinshisi. «Sheshesi izdemegen be?» dedi ýshinshisi. «Kýnde tayaq jeydi, sheshesi bayqústa ne es qaldy deysin?..» dedi taghy biri. Ol shette eshtenege aralaspay temeki shegip túr. Iship alghany jaghymsyz iyisinen ghana emes, әr qimylynan anyq angharylady...

 Abai.kz