Ábjylannyng atasy Jaqayym jaryqtyq aduyndy kisi bolsa kerek. Alghashqy úldary qoy auyzynan shóp almaytyn juas bolyp «as iship, ayaq bosatar» bolyp óskenine kónili tolmay jýrip ekinshi ret ýilengende tughan úlynyng atyn Qúlan qoyypty. Onysy qúlanday asau, óz jemin ózi tauyp jeytin túyaqty bolyp ósse eken degen tilekten tusa kerek. Qúlan óse kele tendesi joq tentek, úr da jyq   berse qolynan, bermese jolynan alatyn, mal tapqysh, alymdy jigit bolyp ósipti. Noqtagha basy syimay jýrgen kezde әkesi ony ýilendirip, túnghysh nemeresining atyn Ábjylan qoyyp, el júrtyn tandandyrypty. Qúlannyng minezin, is әreketterin ishtey únatyp, elding «aryzymen» dúshpan kózi qylyp úrysqan kezde, ýstine ton jauyp qoyyp úratynyn el jyr qylyp aitatyn. Qúlannan tughan Ábjylan da Jaqayymnyng kónilinen shyghyp, úr da jyq bolmasa da oqugha zerek, alghyr bolyp ósedi. Óz atyn «atam qoyghan at» dep maqtan tútatyn. Lauazymy ósip qyryqtyng beseuine kelgende jana joldastarmen aralas ayasy keneyip, ortalyq komiytet, oblystyq komiytetterge shygha bastaghanda Ábjylan «Ábeke» boldy. Basqalar «bir basqa bir qúlaq jetedi» dep bir institutty mise tútyp jýrgende, bizding Ábekeng eki instituttyng diplomyn iyelendi. Basshylardyng  kózine erte iligip, úiymdastyrghysh qabletimen tanylyp, eldi ózine tarta bilgen esil er edi ol.

Qayyrly bolsyn qazasy,

Ábjylanday dosymnyn.

Ómir sýrdi jalt etip,

Jarqylynday jasynnyn.

Ortamyzda jýrushi edi,

Jýk tastamas narday bop.       

Oza shauyp bәigeden,

Qatarynyng aldy bop.

Jastyq shaqtyng eskertkishi,

Bәiteregi sen edin.

Komsomoldy basqaryp,

Ne ekenin kórsettin,

Jalyndy jastyq jigerdin.

Seksennen jasyng asqanda,

Ómir syimay ólshemge,

Insulitten bolyp ajalyn,

Qayyrylmas qaza kelgende,

Baqúldaspay da, kettin-au,

Dostarynmen jan syrlas.

«Dosynyz ozdy ómirden»,

Degen dauysy Múrattyn,

Qúlaqqa tiydi týrpidey.

Kempirimdi de jylattyn,

Kózinen jas shygharyp.

Kýn tútylghan kýn boldy,

Jaryq dýnie múnartyp.

Auysqannyng kóz jasy,

Tyiylmady móltildep.

Qashyp qútylmas ólimnen,

Maghan da keldi kezek dep.

Topyraq salar kórime,

Ábjylanym óldi dep.

Aradaghy ókpe naz,

Bir-aq kýnde sóndi dep.

Sóz sóileushi eng tógilip,

Armanmen asqaq, ýmitpen.

Ne degen auyr ajalyn,

Qausatyp ketting qayghyna,

Jan dýniyesin adamnyn.

Alysta jýrip ózinnen,

Búl qalay dep senbedim.

Múhitty jasap múnaydan,

Jýzgizemin dep edin.

Tәtti әziling bir qaqpay,

Endi qaytyp estilmes.

Jaqsy istering jarqyrap,

Sayrap ta jatyr izderin.

Osy jazar joqtaudy,

Sol izderinnen izdedim.

Ghajap eng dosym, ghajap en,

Baghyna tughan dostyqtyn.

Jastargha qoydy baqqyzyp,

Tósine orden taqqyzdyn.

Qyzdargha aidatyp traktor,

Jelkildetting túlymyn.

Jigittershe kiyinip,

Jelkege týiip búrymyn.

Qazaqtaghy qoy sanyn,

Elu milliongha jetkizip,

Órgizemin dep edin.

Múhitty jasap múnaydan,

Jýzgizemin dep edin.

Múhanura, Kamsomol,

Shәkry men Lәzzat,

Sol  kezde keldi ómirge.

Kóniling ósip júmyspen,

Jýrushi eng úqsap serige.

Týkbermesin, sýigenin,

Sene almay qaldy ólimge,

Ýlgermedim dep tildesip.

Kózining jasyn tiya almay,

Jetimsirep qalghanday,

Ajalynmen kýresip.

Nemerelerindi iyiskep,

Mauqyndy da baspadyn.

«Ata» degen dauysyna,

Qúshaghyndy ashpadyn.

Erterek kelgen ajaldyn,

Jalynan myqtap ústapsyn.

Lauazymyng erte ósti,

Sharuashylyqty mengerip.

«Ministrlikti» basqardyn,

Týn úiqyndy tórt bólip.

Shopandar auylyn aralap,

Jaghdayyn oilap qarttardyn,

Televizor kórsetu,

Bolyp sening armanyn.

47 qora saldyrdyn,

Qúmnyng tósin jarylqap.

Iliich shamyn jaqqyzdyn,

El qarady tanyrqap.

Artezian búlaq aghyzdyn,

Adamgha da, malgha da.

Daladaghy jez kiyik,

Aqbóken men qúsqa da.

Dala tósin jyrtqyzyp,

Arpa, biday ekkizdin.

El baylyghy degizip,

Qambasyna otannyn,

Million púttan tókkizdin.

Molshylyqqa jetkizip,

Aq may menen qyzyl  et,

Arzan nandy jegizdin.

Qasaqana qaljyngha,

Ystymyn dep ysqyrdyn.

Kónil qoshy kelgende,

Baghyn da ashyp әn jyrdyn,

Dos kónilin tabushy en.

Týr-týrin aityp qaljynnyn.

Kýrt ózgerdi senen son,

Dýnie astan kesteng bop.

Jenilmegen bes jylda,

Múzday qúrsanghan nemisten.

Talqan boldy talapay,

Ýsh shólmektes Elisinnen.

Egemendik aldyq, erkindik,

Kenge jayyp qanatty.

Armany dep babanyn,

Sóilegen sózing qazaqtyn

Kókirek, kózin oyatty.

Amal bar ma, Qúdaygha,

Qorang qaldy shashylyp,

Ýilering qaldy qanyrap.

Qoylaryng ketti qasapqa,

Jelge úshqanday joghalyp.

Auyl tozyp, el tozyp,

Nege sonsha sorladyq.

Múnaygha da jýzbedik,

Kelimsekterge jem bolyp.

Baylyghymyz shashylyp,

Bay jolyn bilmedik,

Ataq ýshin alysyp.

Basqany kózge ilmedik.

Artezian qaldy sualyp,

Andaryng qaldy anyrap.

Tiriler basyn qosqanda,

Qaljyndasar sen joqsyn,

Saghynysyp  tóske alyp.

Mandayyna úly eldin,

Syimay ketting arysym.

«Ábeken» bolyp qaldyng sen,

«Jylanyn» óship anyz bop.

El esinde esimin,

Altynmenen jazylyp.

Sen tuyp eng Qúlannan,

El júrtynnyng baghy ýshin.

Jatqan jering jayly bop.

Júmaq shamy jaghylsyn.

Abai.kz