««Aq bota» degen mulitfilimde aq bota ingenine bylay deydi: «Mama, jaryq dýnie degen ne?» Tilimizdegi eng kiyeli sózding óz tilimizde aitylmauy qorlyq qoy»»,- degen oi-tolghamdy belgili jazushy, әdebiyet zerteushisi Aqseleu Seydimbekting kitabynan kózim shalyp, bir sәtke antarylyp qalghanym bar. Úyalghanymnan, kitapqa qayta ýniluge dәtim barmady.

Bizdi jaryq dýniyege әkelgen ayauly jandy «mama» dep ýiretkeni ras. Búghan kimdi kinalaugha bolady?! Ýlkenderge salsaq, múny Kenestik dәuirding qaldyrghan tәrbiyesi degendi aitady. Al, elimiz tәuelsizdik alghaly óskeleng úrpaqtyng tәrbiyeshisi janaryp keledi emes pe. Ana tilimizde dybystalghan «qúdiretti sózdi» estuden lәzzat alatyn kýn jetkenimen, búl jetistikting sapasyna quanu әli erterek sekildi.

Búlay deytinimning sebebi de joq emes. Eki myng jyldyq tarihy bar kiyeli ólkeden qazaq elining bolashaghyn basqarghan Elordagha kelgenime aitarlyqtay kóp bola qoymady. Áli esimde, últymyzdyng abyroyyn asqaqtatar patriottar mekeni dep elestetken qala túrghyndarynyng ruhany tynysy mening jaghamdy ústatty. Aynalanyng bәri oryssha sayrap túrghanda ózimdi Mәskeude jýrgendey sezinip qaldym. Kóshedegi kishkentay qaradomalaqtarymyzgha sýisineyin desem, ana tilinde sóz úqpaydy. Kónilge júbanysh izdep, betin әjim syzghan qazynaly qarttarymyzgha den qoysam da, nemerelerine oryssha sóileymin dep jaltaqtaghan kóriniske tap bola berdim. Tipti, týiindememe «búl jaqta qazaqsha qabyldamaydy, oryssha ýlgisin jazghanyng jón» degendi estigende tóbeme jay týskendey edi. Al, taghy bir qynjyltatyny, qazaq tilinde ótetin is-sharalar sausaqpen sanarlyqtay. Sondyqtan, tek jurnalist emes, audarmashylyq qyzmetti qatar atqaruda uaqytpen eregiske týsip qalatyn sәtter jii kezigip túrady. Endigi әreketim, memlekettik tilding qajettiligin mensine bermeytin elordalyqtargha degen nazymdy arqalap qos aqyn: Qayyrbek Asanov pen Kýlәsh Ahmetovagha jolyqtym.

Aldymen, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty Kýlash apamyz kýrsine jauap berdi:

• Biz siyaqty qalamgerler «til bilmeu» degen nәrseni ýlken qayghy, әri halyq ýshin qasiret dep qabyldaymyz. Degenmen, búl kemshilikti aiqalaylap aityp jene almaymyz, kýrmeui qiyn mәselege әrbir otbasy, әrbir әke, әrbir sheshe, shanyraq qúrghan jas – balasynyng qazaqsha sóileuine, qazaq boluyna bar enbegin júmsau kerek. Búl degen manyzy tereng tәrbiye! Ómirde bayqaysyzdar ma, jas ata-ana túrmaq, jasy ýlken әjeler men atalar da balalarymen, nemerelerimen oryssha sóilesip qoyady. Búl dúrys emes. Ol kisiler balalaryn bir auyz bolsa da qazaqsha sóiletu kerek. Biz ózimiz ýy bolghannan keyin, balalarymyzdyng tili shygha bastaghannan-aq «shifoner» degendi «kebeje», «svet» degendi «jaryq, sham» dep ýirettik. Kóp nәrseni aqylymyz jetkenshe, qazaqshalap otyrugha tyrystyq. Yaghni, balanyng qazaq bolyp tuyp qana qoymay, onyng qazaq bolyp qalyptasuy aldymen ata-anagha, sosyn qoghamgha baylanysty dep oilaymyn. Tәuelsiz el bolghan son, birinshi sananyng tәuelsizdigin kórsetu kerek. El ekenimizdi, últ ekenimizdi, óz ana tilimiz bar ekenin naqtylay beruimiz qajet.

• 

• Aqyn, Qazaqstangha enbegi singen qayratkeri Qayyrbek Asanovtyng da til turaly aitary az emes:

– Balanyng últyn, Otanyn sýiip, últjandy bolyp ósui eng aldymen ata-anasyna baylanysty. Mysaly, ózimiz osydan 40-50 jyl búryn Alpamysty, Ertóstikti, Qyz Jibekterdi jattap, últtyq qúndylyqtardy, dýniyelerdi boyymyzgha sinirip óstik. Sondyqtan da, mening aitayyn degenim, qazirgi ata-analar óz balalaryn nebir keremet qazaghymyzdyng asyl qasiyetteri bar, solardyng bәrine baulyp ósiruleri qajet. Ony aldymen balabaqsha jasynan bastau kerek, besinshi synypqa deyin olardy qalay tәrbiyelesen, sol aghymmen jyljy beredi emes pe?! Mine, sol sebepti de, balalarymyzdy últjandy, qazaqy etip tәrbiyeleuge tiyispiz. Al, men aityp otyrghan búl últjandylyq – ana tilin qúrmetteuden bastalady. Sonda ghana olarmen shyn mәninde bizding bolashaq úrpaghymyz, Otanymyzdy qorghaytyn azamattarymyz dep keude kerip maqtana alamyz!

Til janashyrlarynyng shyrylyn estiytin qúlaq bolsa ghoy, shirkin. Tilsiz qazaq halqynyng bolashaghyn elestetuden qorqyp, týn úiqysyn tórt bóletin azamattarymyz bar bolghanymen, solardyng sonynan eretin sanalylar biren-sarang ghana ma dep kýrsinesin, keyde. «Ýsh alyptyng kóz jasy» taqyrybynda jaryq kórgen maqalany taba almadym. Til janashyrlarynyng aituyna sensem, onda Múhtar Shahanov bastaghan ziyaylar til turaly sóz qozghaymyn dep, kóz jasyna erik bergeni jayynda jazylghan. Sonda, qazaq tilining taghdyry qyl ýstinde túrghanyn taghy da amalsyz moyyndaugha tura keletindey.

Jaqynda dýngirshek satushysy men qala túrghynynyng әngimesine kezdeysoq kuә boldym. Satushy qyz ózining oryssha sóileuin «El basqarushy aghalarymyz qashan qazaqsha sóilese, men de orysshamdy sol kezde dogharamyn» dep arbanyng aldynghy dóngelegi qayda domalasa, songhysy da sol jaqqa aparatynyn aityp aqtaluda. Endeshe, zamannyng talabyna say, «qazaqsha sóileu» estafetasyn Elbasy bastap berse iygi edi.

Kýndelikti auyzeki sóileude tap-taza, túnyp túrghan qazaqsha sóilegen adam kórgeniniz bar ma?! Orys tilin kýndelikti ómirde moynymyzgha túmar qylyp taghyp alyppyz. Tipti ekeui birge úiyqtap, birge túratynday. Sózimizding shyrayy orystyng sózderin qospasaq kelmeytindey. Tizbektep bereyin be? Uje (endi, әldeqashan), eshe (taghy, jәne), bolee (artyghyraq, kóbirek), davayte (qanekey nemese «sau bolyndar»), ily (nemese), mojet (mýmkin, bәlkim), molodes (jaraysyn), yasno (týsinikti), horosho (jaqsy, maqúl, «kelistik»), obyazatelino (mindetti týrde), no (biraq), esly (eger, eger de), potomu chto (óitkeni, sondyqtan), zato (biraq, esesine), normalino (jap-jaqsy, tәp-tәuir), koroche (qysqasy). Búl birden oiyma týskenderi. Al, magaziyn, ostanovka, sotka, stol, sumka, yubka, ruchka, karandash, t.b. osy sekildi belgili ataulardy qosynyz. Múny jiystyru óte onaygha soqty. Sebebi, osy «qystyrmalardy» óziniz de bir dialogtyng barysynda-aq qanshalyqty jii qoldanatynynyzdy eseptep anyqtasanyz da bolady…

Al, endi jaqshanyng ishindegi audarmalardy oryn-ornymen qoldanyp kórinizshi. Qazaq tilining eshbir qospasyz, nәrli dәmin sezinetininizge kepil bolamyn. Sózderimdi dәleldeu ýshin ómirlik tәjiriybemmen bólise otyrayyn.

Uniyversiytette oqyghanda, «Qazaq tili men әdebiyeti» mamandyghynyng bir top studentteri bolyp ózara kelisimshartqa qol qoydyq. Yaghni, «Biz tek qana qazaqsha sóileymiz» atty jýrekjardy úranmen әr aitqan orys «qystyrmasy» ýshin aiyppúl esebinde «5» tengeden jinaq sandyqshasyna salyp otyru qadaghalandy. Bes tengelik baqyrshyq ne bolady dep oiladynyz ba?! Degenmen, sol tiynnyng jinaq sandyqshamyzgha ýzdiksiz týskenin kórgende rasymen de biraz oilanyp qaldyq.

Uaqyt óte kele jinaq sandyqshamyzdyng tiyny da edәuir azaydy. Ózge toptaghy izbasarlarymyz osy әreketti zor yjdaghatpen qolgha alghanyn ústazdarymyzdan estigende, tóbemiz kókke jetkendey erekshe shattyqqa bólengenimiz ras. Ózgening sóilemin andyp, oryssha «qystyrmalaryna» jiyirkene qaraytyn halge de jettik. Kóp jaghdayda eskertpeler aityp, tilimizdi bóten sózben bylghamay, mәdeniyetti sóilep ketuge asa sheber bola bastadyq. Mine, shúbarlanyp bara jatqan tughan tilimizding ong-órnegin osylay qalpyna keltiruge әli kýnge deyin barymyzdy saludamyz.

Úrpaghymyzgha anamyzdyng aq sýti kiyesimen daryghan tughan tilde «Ana» sózin ýiretip, ana tiline qastandyq jasamauyna ýlgi bolayyq.

Úljan Shoraeva

Abai.kz