Ómir de, keleshek te ýlken súraugha ainaldy. Jetimder... Ata-anasynan, ana tilinen, últtyq qadyr-qasiyetinen, qayyrymdylyghynan aiyrylghan qara domalaqtardyng taghdyryn kim oilaydy? Ata-babamyz bizge múnday kýpirlik kýmәni, nalasy óshpes óreskeldikti múra etip qaldyryp pa edi?! Joq. Halqymyz ata-anasyz qalghan úl-qyzdaryn eshqashan da jetimsiretpegen, qanghyrtpaghan. El bolyp izdeu salghan, qamqorlyqqa alghan. «Jesir dauy, jer dauy» degen osynday әreketten shyqqan. Búdan búrynghylardyng ar-namystyng tazalyghy ýshin kýreskendigi kórinip túr.

Ómir de, keleshek te ýlken súraugha ainaldy. Jetimder... Ata-anasynan, ana tilinen, últtyq qadyr-qasiyetinen, qayyrymdylyghynan aiyrylghan qara domalaqtardyng taghdyryn kim oilaydy? Ata-babamyz bizge múnday kýpirlik kýmәni, nalasy óshpes óreskeldikti múra etip qaldyryp pa edi?! Joq. Halqymyz ata-anasyz qalghan úl-qyzdaryn eshqashan da jetimsiretpegen, qanghyrtpaghan. El bolyp izdeu salghan, qamqorlyqqa alghan. «Jesir dauy, jer dauy» degen osynday әreketten shyqqan. Búdan búrynghylardyng ar-namystyng tazalyghy ýshin kýreskendigi kórinip túr.

Qazirgi tanda Qazaqstanda 42 mynday týrli jetimder bar eken. Atalghan 42 myng jasóspirimning bәri balalar ýiinde tәrbiyelenip jatqan joq. 25 myng bala el azamattarynyng qamqorlyghyna alynghan, 15 myng bala densaulyq saqtau, halyqty әleumettik qorghau, bilim beru jýiesining újymdarynda tәrbiyelenude. Osy 15 myng balanyng 2 mynnan astamy ghana jetimder, qalghanynyng ata-analary bar eken.
Tarihta talay tauqymetti ótkergen bizding halqymyzdyng basynda múnday súmdyq búryn-sondy bolyp kórmegen. Tәrtip búzushylardyng sanyn kóbeytushilerding birsypyrasy da jetim balalar ekendigi qúpiya emes. Eng qiyn qasiret - adamdardyng bir-birine degen meyirimin joghaltyp, taghylyq sezimge boy aldyrghanynda. Sottalghandardyng әrbir jetinshisi jasy kәmeletke tolmaghan jetim balalar...
Qatygez qanypezer ata-anasymaqtar kóp. Áytpese, eng qymbattysy, kózining qarasy, ómirining jalghasy, bauyr eti balasyn perzenthanagha nemese qoqys jәshigine tiridey qaldyrugha qalay jýregi daualaydy, adamnyn?! Torghay ekesh torghay da balapanyn qorghaydy. Sonda bizderding kim bolghanymyz?
Atynan týsip, jetim balalar ýiining esigin ashqan el aghasyn kóru qanday qiyamet!..
Álem bizdi qúrmettesin desek, óz últymyzdy jәne últtyq beynemizdi, aldymen, bizding ózimiz bar sezimimizben, aqyl-oyymyzben, isimizben, býkil qimyl-әreketimizben qúrmetteuimiz kerek. Ózining últtyq beynesin taba almaghan últtardyng basqa últtargha jem bolatynyn, taban astynda taptalatynyn esten shygharmayyq. Tek ózinen keyingilerdi oilay biletinder ghana últtardy ómir sýru jәne algha basu mýmkindikterine jetkize alady.
Últjandylyq sezim ataulyny últshyldyqqa tanyp, úzaq uaqyt sanagha túzaq qúrudyng saldarynan biz últtyq yntymaqtan airyldyq. Sondyqtan, biz últtyq sana men últtyq yntymaq baghytyndaghy tәrbiyege zәrumiz...
Qazaqstandaghy baylyqtyng kóptigi sonsha, Mendeleev kestesindegi elementting týgel ekenin әlemge pash etip jatyrmyz. Áriyne, búl maqtanysh. Solay bola túra, jetimderge, jýdeulerge kelgende qarajat tappay, auzymyzdy qu shóppen sýrtip, «qara terge» týsemiz. Ýkimetting zanyn, qauly-sheshimderin, halyq qalaulylarynyng súranymyn ayaq asty etken jaghdaylar da az emes.
Osy tústa Mahambettin: «Jetimderge jem berdim, Jesirlerge jer berdim» dep, danalyqqa, qayyrymdylyqqa, meyirimdilikke shaqyrghany eske týsedi...
Sәby izgilikke, meyirbandyqqa, izet pen imandylyqqa qúshtar. Jaqsynyng qadirin biletin asyl azamattardyng adamshylyq isi men kórsetken peyilinen sabaq alady. Biz de jaqsydan ónege alyp, adamdyq qasiyetke tabynyp óstik. Qúran kitabynda: Alla-taghalanyng eng jaqsy kóretin ýii - jetimder tәrbiyeleytin ýi. Eger, bir adam jetimdi óz qolyna alyp, tәrbiyelese, ondaylar ýlken sauapqa batady...» delingen. Eki auyz sózding astarynda ne degen meyirbandyq pen tәrbiyelik sabaqtasyp jatyr.
Songhy jyldary Qazaqstanda jetim balalardy asyrap alugha niyet etushiler kóbeyip otyr. Byltyr qayyrymdy jandar 3712 jetim balany óz otbasylarynyng tәrbiyesine alyp, meyirim-shapaghattaryna bólepti. Qaraushysynan airylghan jetim balalardy asyrap alu sany da jyl sanap artuda. Osydan eki jyl búryn qazaqstandyqtar 2773 balany, 2009 jyly 3044 balany óz otbasylaryna alypty. Búl ótken jyldarmen salystyrghanda 271 balagha artyq. Múnyng ózi óz ishimizde bala asyrap alu jaqsy ýrdiske ainalyp kele jatqanyn kórsetedi.
Elimiz basyna qauip tóngen jyldary memlekettik túrghyda qabyldanghan bir keleli sharany taghy bir aita ketudi jón kórdik.
«Jýreginning júmsauyn, armanyna jetuindi qalaymysyn? Onda jetimge meyirimdilik iste, basynan sipa jәne tamaghynnan oghan jegiz» (qasiyetti hadisten). Jetimderge meyirimdilik tanytudy kezinde memleket basshylary kórsetken de bolatyn.
Úly Otan soghysy jyldarynda BKP (b) Ortalyq komiytetining «Jetim balalardy asyrap alu jóninde» jasyryn qaulysy shyghyp, oghan barlyq memleket basshylary ýn qosqan eken. Mysaly, Stalin - Artem Sergeev degen jetim balany asyrap alghan. Ol basynan ayaghyna deyin soghysqa qatysyp, erlikpen qaza tapqan. Voroshilov Frunzening úly men qyzyn bauyryna basyp, Petr degen jetim balany asyrap alghan, keyin odan nemere sýigen. Budennyi, Ejov, Kaganovich bir-bir qyzdan asyrap alsa, Qazaqstan basshylary Skvorsov, Shayahmetov te bir-birden er balalar asyrap alyp, azamat etip ósirgen.
Jetimning jylauynan saqtanghan Fransiya preziydenti Jak Shirak óz qyzy bola túra, 1979 jyly Vietnamnan bosqyndar qúramynda kelgen bir qyzdy asyrap alghan. Sol ispetti Yordaniya koroli Huseyn Ben Talal alty balasy bolsa da, bir qyz, Liviya liyderi Kaddafy bir qyz, Sheshenstannyng búrynghy preziydenti Yandarbiyev ýsh úl, bir qyzy bola túra, bir er bala asyrap alghan. Sonday-aq, Almaniyanyng búrynghy kansleri Gerhard Shreder de 2004 jyly peterburgtik balalar ýiinen bir qyzdy asyrap alghan. Balagha degen sýiispenshiligi oyanghan kansler aragha eki jyl salyp, Reseyden taghy bir bala asyrap alghan. Ramzan Qadyrov ta 16 jasar orys balasyn asyrap aldy. Oq pen ottyng ortasynda jýrip, balalar ýiin aralau kezinde Qadyrovtyng kózine ottay basylghan balagha onyng jýregi jylap qoya bergen kórinedi. Asyrap alghan balagha óz aty-jónin bergen Qadyrov aghayyn-tuystaryn jinap, úlan-asyr toy jasapty. Áriyne, búl tizimdi odan әri jalghastyrugha bolady.
Býginge deyingi qol jetkizgen tabystarymyz - egemendik, tәuelsizdik bizge tek qana ilgerileuge jәne órkeniyetke qaray jol ashty, olargha әli jetkize qoyghan joq. Ázirge qasiretterimiz kóp-aq. Songhy kezde araq aralasqan toydyng da, jiynnyng da berekesi ketip, arty tóbeles-janjalgha ainalyp, ólimdi bolyp jatqany ýlken oy salady.

«Sybyrlaghandy Qúday estimey me» degendey, óz әkesin nemese sheshesin, bauyryn baltamen shauyp, myltyqpen atyp, asyp jatqany anau... Búny -ata-babanyng kiyeli dastarqanynan jәne qasiyetti jerinen alastatudyng uaqyty jetti. Ot basynda әke-sheshening bala tәrbiyesindegi últtyq imandylyq ýlgilerin jandandyryp, úl-qyzdyng jaman jolgha týsuine tyiym salu qajet.
Naryqtyq qatynastargha kóshu jaghdayy jәne soghan sәikes elimizdegi sayasattyn, ekonomikanyng túralap qalauyna baylanysty jetim balalardy, kóp balaly analardy, jeke basty azamattardy jәne qarttardy, balasyz otbasylary men malshylar balalaryn, sonymen birge, túrmys jaghdayy nashar azamattardy әleumettik, pravolyq jәne materialdyq jaghynan qamqorlyqqa alu mәselesi qogham ýshin týiindi sipat alyp, olardy ýkimet tarapynan der kezinde sheshu tabandy týrde talap etilip otyr.
Osynau qoghamdyq jәne últtyq qasirettin, indetting aldyn-alu maqsatynda respublikamyzda túnghysh ret qúrylghan.
Onyng negizgi maqsat-múraty óte kýrdeli. Halqymyzdyng keleshegin ruhany әri materialdyq jәrdemmen emdeu, jalpy azamattyq qasiyetterdi, últtyq mәdeniyet pen santýrli dәstýrlerdi nasihattau, jas úrpaqty adamgershilik pen qayyrymdylyqqa tәrbiyeleu, shet elderdegi jәne «Odaqtyn» ózge ónirlerindegi otandastarmen baylanysty damytu, halyqtar arasyndaghy dostyqty nyghaytu.
Balanyng jaqsy ósip-jetilui ýshin, osy kýnge deyin josparly týrde jolgha qoyylmaghan ananyng tamaqtanuy men densaulyq saqtau mәselelerining joqtyghy nendey apatqa jetkizip jatqany da qúpiya emes. Jaryq dýniyege san qily mýgedek, kemtar, nәzik sәbiyler kelip jasóspirimderding ólim-jitimin eselep ósirip jatyr. «Kýmәn joq, - dep jazady asa kórnekti Braziliya sosiology J. De Kastro, - tropikalyq elderdegi birsypyra halyqtyng boyynyng alasalyghy - erekshe nәsildik belgi emes, dúrys tamaqtanbaudyn, tamaq qúramynda beloktyng az boluynyng saldary. Balalardyng tamaghynda beloktyng kýrt jetispeui óte auyr nauqasqa shaldyqtyrady, sonyng saldarynan búl elderde ondaghan myng balalar ólip jatady. «Al, Qazaqstandaghy balalar ólimining mәn-jayyn az jazyp jýrmiz be?
Toqyrau zamany bitti, dep jýrmiz. Janasha oilanu, janasha tolghanu zamanyndaghy kóz júmbaylyqty kimge jabamyz?
Jetim balalardyng býgingi jan kýizelisi men qayghysyn kóre túryp, tynysh úiyqtap, beyqam ómir sýre almaymyz. Dýniyedegi bar nәrsening shama-sharqy, qorlanuynyng da shegi bar. Endeshe, bir toqtap, sonymyzda kimder, qanday bolashaq kele jatqanyn, olargha ne qaldyratynymyzdy oilaghanymyz abzal.
Búl ýlken qarajatty da qajet etpeydi, atadan qalghan keng baytaq jerden óz úrpaghyna últaraqtay jer búiyrtsa bolghany. Ata-babamyzdyng baylyghyn keleshegimiz - baladan, anadan ayamayyq.
Balalardyng ózgeler tarapynan teperish kórui de beleng alyp jýr. Osynday әreketti boldyrmaudyng aldyn-alu ýshin 2008 jyldan beri senim telefony júmys istep keledi. Osy jyldan beri balalar qúqyghyn búzu boyynsha 5260 mәrte telefon qonyrauy týsipti. Osydan-aq, qoghamymyzdaghy balalar arasyndaghy tәrbie júmysynyng әli de jetildirilmey túrghanyn kóresin.
Kýlli meyirimdi de qayyrymdy otbasyndaghy analardy da aqjýrektilikke shaqyramyz. Balagha degen jylulyq pen meyirimdilik te, qayyrymdylyq ta tek qana anadan bastalatynyn jәne daritynyn esten shygharmayyq. Ana ýshin eshqanday balanyng jattyghy joq. Balanyng kóz jasy - ananyng kóz jasy.
Jetim-jesir, kәrilik pen múqtajdyq - boylap zertteuge túratyn mәsele. Bәlkim, búl sózder boyynda oty, kókireginde sәulesi bar talay jasqa oy salar. Oidan oy tútanyp, jetimdikting tuuynyng týp-tamyryn bilek sybanyp izdese, búl baghyttaghy tanym-týsinigimiz de edәuir keneyer edi. Áriyne, aqiqat joly qashan da auyr. Búryn әr ru, әr әulet jetimderin syrtqa tebudi namys kóretin. Jetimdi syrtqa tebu - sýiekke tanba, eldikke min edi. Osy bir aghayynnyng auyzbirligin, adamgershiligin tanytatyn qasiyet auyldyq jerlerde әli de saqtalghan. Izimizdi basyp kele jatqan úrpaqtyng boyyna osy úly qasiyetti sinire alsaq, irgemizding berik bolatyny aiday anyq.

"Ýsh qiyan" gazeti