Tanymal qogham qayratkeri, últtyq qúndylyqtardy qorghauda ózindik  berik ústanymy men erekshe  pikiri  bar azamattardyng biri –  «Úly dala Qyrandary» respublikalyq  qoghamdyq әleumettik-mәdeniy  qozghalysynyng teng tóraghasy Sәdibek Týgel (surette) ekeni elge ayan. Sәdibek myrzanyn  erekshe úsynys-bastamalary el arasynda qyzu pikir-talas tudyratyny da anyq. Solardyng biri dep Sәdibek Týgel dayyndaghan : «25» - atty baghdarlama der edim. Osy baghdarlamagha baylanysty  Sәdibek aghamen kezdesip,   súhbattasudyng sәti  týsti.

- Sәdibek agha, sizding  abai.kz aqparattyq portalynda jaryq kórgen  «Otandy- satu jemqorlyqtan bastalady»- atty  súhbatynyzdaghy  «25» baghdarlamanyzgha   qatysty   kóptegen saualdar  tuyndauda. Osy  bastama turaly  tolyq aityp berseniz?

 -  «Búl  elge qajetti manyzdy baghdarlama iydeyasynyng avtory әri úiymdastyrushysy  Qazaqstan Respublikasynyn  «ÚLY DALA QYRANDARY»   qoghamdyq әleumettik-mәdeny qozghalysy. Baghdarlamanyng negizgi  maqsaty:  qazaq namysyn qorlatpaugha arnalghan. Bizdin  Memlekettik Án Úranymyzda mynaday qasiyetti sózder jazylghanyn bilesin: «Namysyn bermegen qazaghym myqty ghoy!». Olay bolsa   biz ýshin en  basty  mindetterding biri – qazaq namysyna kir keltirmeu, jastardy ar-ojdandy qatang saqtaugha, teris jolgha týspeuge,  izgilikke, inabattylyqqa,    joghary mәdeniyettilikke,  otanshyldyqqa,   tәlim-tәrbiyeli bolugha,  últtyq salt-dәstýrdi qúrmetteuge,  tughan Otanymyz - Qazaqstan Respublikasynyng myqty da namysty  azamaty bolyp ósuge tәrbiyeleu  bolyp tabylady.  

 - «25» baghdarlamasyn  dayyndau    iydeyasy neden tuyndady? 

   - «Kýndelikti ómirdegi  jastar arasynda qalyptasqan  jantýrshigerlik  arsyzdyqtardyng kóbengine tosqauyl qong,  últ namysyn qorlaytyn kelensiz jәiitterdi boldyrmau, Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng  tughan Otanymyz -  Qazaqstan Respublikasyn  әlemdegi   damyghan 30 memlekettin  qataryna  qosuymyz  qajet degen Strategiyasyna azamattyq ýn qosu    maqsatynda  dýniyege keldi. Oghan sebepker bolghany - kóptegen qazaq  qyzdary arasynda jezókshelikting beleng aluy,  qazaq jerinde «gey, geysha»,  «sekshana atanghan  sansyz sauna-hauyzdardyn» jәne  basqada «jynoynaq» klubtardyng aram shóptey  qaptap ketui,  «las seks turizmnin» Qazaqstangha kelui, arsyzdyqtyng shekten shyghuy,  kógildirlerding basynghany sonday - halqymyzdyng Úly túlghasy Qúrmanghazyny  qorlauy, birjynystylardyng ýilenuleri, nashaqorlyqtyn, maskýnemdikting tyiylmauy. Osy atalghan  kesepattardyng kesirinen  últ namysyna ziyan kelude, qazaq namysy basqa júrttardyng aldynda  taptaluda, kýlkige qaludamyz. Kapitalizasiya, privatizasiya, transformasiya,  naryq ekonomikasy, bai, bai jәne de bai kerek  dep jýrip kýlkimizdi jinap ala almay qalyp jýrmeyik. Sóz joq, bay kerek. Oghan dau joq, talas joq.  Astanada qar kýregish mashinalar bar.  Solar jaughan qardy búrqyratyp kýrep jýredi. Bizding ekonomikamyzda sol qarkýregish mashinalar siyaqty búrqyrap, damuy kerek. Oghan biz  bórkimizdi aspangha   laqtyryp túryp quanuymyz kerek. Quanbaghanda  she,  osylay damy bersek, 30 elding emes (әlemde jer kólemi boyynsha 9-shy orynda alamyz ghoy, soghan sәikes),  9 memleketting ishinen qara kórsetuimiz әbden mýmkin. Oghan barlyq jaghday bar. Múnay, gaz, uran, altyn,  qorghasyn, myrysh,  tantal, aluminiy jәne taghy da basqa jer resurstarynyn  baylyghynan әlemde  altynshy oryndamyz. Kemenger, strateg kóshbasshymyz   Nazarbaev Núrsúltan Ábishúlynday dýniyejýzi moyyndaghan  Preziydentimiz bar.

 Al, búl jerde kemshiligimiz nede? Kemshiligimiz - iydeologiyanyng әlsireuinde, ruhany azghyndaudyng beleng aluynda  der edim. Bizde  ekonomika bar da, iydeologiya joq. IYdeologiya joq jerde, ar-úyat, ojdan joq bolady, jastar ruhany azghyndyqqa úshyraydy.  Qazaqtyng eki myng jyldyq tarihynda qazaq әielderining arasynda  búryn sondy kóshede, dalada tәnin satatyn jezókshelik  bolghan emes. Ol bizge 20 - ghasyrdyn  toqsanynshy jyldary kapitalizmmen birge keldi. Tek, bir Almaty qalasynda tirkelgen 10000 asa  tәnin satyp, qazaqty jerge qaratyp  jýrgen qazaqtyng qyzdary bar eken. Ayta bersek  últtyng aryna núqsan keltiretin, namysyn qorlaytyn kelensiz kemshilikter kóp.  Olar barghan sayyn órshy týsude.  Odan qalay qútylamyz? Mine, sol ýshin  osy atalghan  «25» Baghdarlamasy   dýniyege keldi.

- «25» baghdarlamasy  neni kózdeydi?!

 - Birinshiden: Elimizdegi iydeologiya mәselelerin qayta qarap, talqylau kerek. «Últtyq iydeologiya mәseleleri» atty 2015-2030 jyldargha arnalghan memlekettik Baghdarlama  qabyldau kerek. Elbasygha tikeley baghynatyn  jana «Últ iydeologiyasy jәne jastar tәrbiyesi» atty jalpyúlttyq  qúrylym qúruymyz qajet.

Ekinshiden: «Ar-ojdan» zanyn qabyldau. Ar-ojdan polisiyasyn qúru.

Ýshinshiden: Osy «Ar-Ojdan» Zanynyng negizinde jezókshelerdi, nashaqorlardy qatang jazagha tartu.

Tórtinshiden: «sekshana» atanghan qaptap ketken «sauna-hauyzdardy»,  «týngi klubtardy», «gey, geysha» klubtardy, basqada  «jynoynaqtardy» tez arada jabu.

Besinshiden:  las turizmge jol bermeu.

Altynshydan: jastardyng tәlim-tәrbiyesine  otbasynda, balalar baqshasynda, mektepte,  barlyq oqu oryndarynda,  úiymdarda,  kәsiporyndarda birinshi kezekte kónil bólu. Barlyq jerde «Ar-Ojdan» sabaqtaryn ótkizu.

Jetinshiden: Qazaq  «Qyzgha –qyryq ýiden tyiym» dep beker aitpaghan. «Qyzdyng namysy - elding namysy». Qyzdyng namysy taptalsa, elding namysy oiran bolady emes pe? Biz Ardy bәrinen joghary ústaghan  halyq edik ertede. Qazir ne boldy? Ar-úyattan nege aiyryldyq?

Segizinshiden: bir ghasyr – 4 shiyrek ghasyrdan qúrylady. Al, bir  shiyrek ghasyrda - 25 jyl bar.  Sol 25 jylda  qazaqtyn  qyzy  oquyn oqyp, ósip, boyjetip túrmys qúruy kerek. Sol 25 jylda  qazaqtyn  úly  at jalyn tartyp minip,  oquyn oqyp,  ósip-erjetip, ýilenui kerek. Olay bolmaghan jaghdayda qogham dabyl qaghuy tiyisti.

Toghyzynshydan: Qazaq qyzdary tek qazaq jigitterine  túrmysqa shyghulary kerek,  basqalargha túrmysqa shyghularyna qatan  tiym salynuy  qajet  dep sanaymyn. Sebebi , osy ýrdis  әri qaray osylay  jalghasa berse, últtyng kýrt  azayuyna alyp keledi.

Qazir elimizde 700 mynday  kәri qyz túrmys qúrmay,  300 mynday  jigit sýr boydaq bolyp sýrpiyip  jýr. Búl dabyl qaghatyn mәsele emes pe?

Onynshydan: Joghary oqu oryndaryndaghy aqyly oqudy toqtatu. Bizding jastar tegin bilim alulary kerek.

Onbirinshiden: jastardyn  Ar-ojdan tәlim-tәrbiyesine  býkil halyq bolyp atsalysuymyz auaday qajet bolyp túr.  Prostitusiyasy damyghan el atanu – sýiekke tanba. Odan  ólgen artyq. «Ar-Ojdandy qatan  saqtau» últtyq iydeologiya boluy  kerek.

-  «Las turizm» degendi týsindirip berinizshi?

 - «Vremya»  gazetinin  2014 jyldyn   9-shy tamyzynda  belgili qazaqstandyq jurnalist qaryndasymyz  Madina Ayymbetovanyng «Zachem  vy, malichiki? Kto-to pytaetsya  prikleiyt  k Kazahstanu  yarlyk  vtorogo  Tailanda.  Statiya  v indiyskom  internet-izdanii, nazvavshaya  nashu stranu  novym  sentrom mirovogo  seks-turizma, stala povodom dlya razbiratelistva na diplomaticheskom urovne. Bangkok –eto proshloe. Indiyskie mujchiny  teperi  tolpamiy  stekaiytsya  v Kazahstan»- atty namysty qazaqtardyn  janyn týrshiktiretin janayqay  maqalasy  basyldy. Jel bolmasa shópting basy qimyldamaydy.

Shyn mәninde las turizm  últtyng qasiretine, qayghysyna ainalyp,  bizding  eldi  әlemge masqaralauda.   Atalarymyz: «Meshkey degen at jaman»  dese,  mynau yarlyk tipti onan  million ese  súmdyq kleymo bolyp túr. Osyny týsinetin  sәt keldi. Orystarda mynaday  qanatty sóz bar:-«IMIDJ vse, ostalinoe nichto!».  Las turizmnen bizge  óte  jaman las  atau  tanylyp otyr.  Búny estigennen, kórgennen ólgen artyq dep sanaymyn.   Biz bay elmiz dep jar salamyz.  Býkil әlem mazaqtap  «seks turizmning otany  - Qazaqstan,  al seks turizmning astanasy – Almaty qalasy» dese namysy bar qazaq  ólmegende ne isteu kerek?   Dәl osy jaghdayda baylyq nege kerek, barlyq nege kerek ? Ashyghyn aitayyn, osy mәseleler meni  qatty alandatyp jýr.  Logikagha salsaq  seks-turizm   ekonomikasy nashar,  namysy taptalghan, ar-úyaty az  elde ghana oryn alady emes pe? Bizde últqa,  jastargha  joghary adamgershilik ruhta  tәlim-tәrbie beretin  iydeologiya joq.  Onyng ornyn las turizm  basyp otyr.  Sonyng saldarynan  memleketting imidjine núqsan keltiretin,  qazaq azamattarynyng saghyn syndyryp, namysyn  taptaytyn kelensiz  seks-turizm  ordasy degen  jaman atqa tap bolyp otyrmyz.  Las turizmdi boldyrmaytyn  sharalardy tez arada jýzege asyru qajet.

- Agha, «25» atty  tamasha Baghdarlamanyzdyng oryndalatyna sensiz be?

-  Senbegende she? Senemin. Biz oryndatpasaq kim  ony oryndadaty. Búl – últ bolyp úiysyp,  júrt bolyp  júmylyp  atqaratyn  ýlken  is-shara.

Súhbattasqan Ashat Asylghazin  

Astana qalasy.

Abai.kz