Jerimiz múnayly, tilimiz shúrayly dep maqtanghanda aldymyzgha jan salmaymyz. Biraq bizding kól-kósir baylyqtyng qyzyghyn kim kórip jatyr? Qarapayym halyqty bylay qoyghanda múnay-gaz salasyndaghy iri kompaniyalargha týrli qyzmet kórsetetin otandyq kompaniyalar qazir sheteldik  investordyng kónil-kýiine tәueldi bop otyr. Kóz aldynyzgha myna kartinany elestetip kórinizshi, múhitta jýzgen alyp akula jemtigin tapty. Tapqanyn qomaghaylana jep jatyr. Bәrin tauysa almasa da jeu kerek. Múhitta basqa da balyqtar bar ghoy, tabylghan jemge olar da ortaqtasqysy keledi. Biraq akulanyz bere me.

Akulanyng jan-jaghyna shashylghan qaldyqtaryn terip, tasyp jep balyqtar ólmesting kýnin kóredi. Bizding servistik qyzmet kórsetu salasyndaghy otandyq kompaniyalardyng kórgen kýni osy úsaq balyq siyaqty. Servistik qyzmet degen ne? Iri múnay óndirushining tehnikasy búzylady, múnay soratyn qúbyrlary isten shyghady, keybir ghimarattaryna jóndeu júmystaryn jýrgizu kerek. Onyng bәrin kim istep otyr? Alghashynda (qazir de) onday júmystyng barlyghyn jappay sheteldik mamandarmen jýrgizildi. Biraq qazir búl naryqty zerttep, kompaniyalardyng senimine kirip is basyna kelgen otandyq kompaniyalar barshylyq. Kez kelgen júmysty atqarugha qarymy da, qauqary da, tehnikasy da jetedi. Alayda asa qúrmetti investorlar osy júmystyng ózin otandyq kompaniyalargha qimay otyr.

Preziydent Núrsúltan Nazarbaev elimizde múnay óndirip otyrghan investorlargha el ekonomikasyna serpin berudi bir emes, birneshe qaytara tapsyrghan. Sheneunikter de joghary tribunadan sóilegende týrli sebeptermen elden ketip jatqan investorlardy shaqyryp әlek bolady. Qazirgi kýni Qazaqstandaghy iri investor memleket Qytay ekeni jasyryn emes. Áuelgi kelisim qalay edi? Kórshimiz Qazaqstannyng Qytaymen shekaralas jatqan Batys ónirindegi kómirsutekterding kózin tauyp energetikalyq qorghanysty nyghayta otyryp shiykizatty tasymaldau kerek bolatyn. Qytaylyq kompaniyalar múnay gaz salasynda belsendi júmystaryn jýrgizip te otyr. Qazir elimizdegi múnay óndirisining 25 payyzy qytaylyq kompaniyanyng baqylauynda. Onyng ishinde CNPC –Aqtóbemúnaygaz kósh bastap túr.  Kósh bastaghanda da zang búzudan da, ekonomikalyq qiytúrqylyqtan da kósh basynda túrghan osy kompaniya. Investor emes, birte-birte osy elding qojayynynday elding zanyna da, basqasyna da qyryn qaray bastady. Birneshe mysal keltireyin:

-Qytay kompaniyasynda júmys isteytin qazaqstandyq júmysshylardy QHR әnúranyn aitugha mәjbýrleui (http://wap.gazeta.kz/newsArticle/161685/).

-Aqtóbedegi respublikalyq manyzy bar jolgha ala bóget (shlagbaum) qoyyp sol ýshin halyqtan aqy aluy ((http://wap.gazeta.kz/newsArticle/161685/).

-Enbek, salyq, ekologiya zandaryn bir emes, birneshe ret búzuy; Zang búzady-ayyppúl tólep qútylady, búzady-tóleydi. Al aiyppúl kólemi SNPS ke týsip jatqan milliardtaghan dollardyng qasynda týkke túrghysyz.

Eng soraqysy-Qazaqstanda otyryp, atalmysh kompaniya Qytaydyng ekonomikasyn kóterip otyr. Qazaq memleketi múnay gaz salasynda otandyq kompaniyalardyng ýlesin arttyru turaly talap qoyyp, sayasat jýrgizip otyrsa da, «CNPC –Aqtóbemúnaygaz» ózining negizgi bas kompaniyasy «CNPC CHINA nyn» qaramaghyndaghy enshiles kompaniyalardy damytugha basymdyq beredi.

SNPS ting Qazaqstandaghy enshiles kompaniyalarynyng qúrylymy:

 1. «ChinaPetroleumTechnology&DevelopmentCorporation»

Qyzmeti: óndiru, tauar jәne jabdyqtardy tasu

Qazaqstandaghy enshiles kompaniyalary:

1. «VostochnayaKorona» JShS;
2. «Aqtóbe Múnay Mash Komplekt» JShS;
3. «Aqtóbe Nefte Mash» JShS;
4. «Kaspiy Oil Teh Serviys» JShS;
5. «SyrdariyaNefteServiys» JShS;

(Derekkóz: CPTDC saytynyng týsirilimi

http://www.cnpc.com.cn/cptdc/CPTDCNEW/CPTDCWorldwide/default.htm)

2. ChinaPetroleumEngineeringandConstruction (Group) Corporation

Qyzmet týri: injiniring jәne qúrylys

Qazaqstandaghy enshiles kompaniyalary:

1. «VSP Internasionali» JShS;
2. Chjunte Qazaqstan
3. «Arman-Qúrylys» JShS;
4. Qytaylyq injenerlik-qúrylys múnay kompaniyasy
5. Qytaylyq múnay korporasiyasynyng qúrylystyq jobalau júmysy boyynsha ashylghan qazaqstandyq JShS filialy

3. Great WallDrillingCompany

Qyzmet týri: búrghylau operasiyalary

Qazaqstandaghy enshiles kompaniyalary:

1. «KKBK Velikayastena» JShS
2. «Vostoknefti y servisnoeobslujivaniye» JShS
3. «Batys-Múnay» JShS

Derekkóz: Great WallDrillingCompany atalghan JShS lardyng qúryltayshy ýlesi

4. ChinaNationalLoggingCorporation

Qyzmet  týri: geologiyalyq jәne geofizikalyq qyzmet

Qazaqstandaghy enshiles kompaniyalary:

1. BIDJIPY geofizikalyq qyzmet
2. KNLK Interneshnl Qazaqstan
3. M-tehserviys

(Derekkóz: http://www.hkexnews.hk/listedco/listconews/sehk/2011/1214/01251_1225624/E106.pdf)

Múnay óndirushi kompaniyalardyng satyp aluy ashyq týrde jýrgizilgenimen «SNPS-Aqtóbemúnaygaz» qomaqty ýlesti óz kompaniyalaryna beruding amalyn tabady. Qazaqstanda kez kelgen tenderdi ózine qajet kompaniyagha ynghaylastyryp bere salu qiyn dýnie emes. Jasyryp keregi ne, búryn tenderge bәsekelesu ýshin tapsyrylatyn qújatqa 1000 dollardan alatyn.

Mysaly, juyrda «SNPS Aqtóbemúnay» gaz jariyalaghan tenderde 2 185 500 700 tengege  (obsadnyetruby) jaghalay jýrgiziletin 6845 tonna qúbyr satyp alu kórsetilgen. Búl tenderdi SNPS ding ýlestes tasymaldaushylarynyng biri jenip alatynyna bәs tiguge bolady. Óitkeni, tender talaby boyynsha, kompaniya 20 kýnning ishinde býkil tapsyrysty jetkizui tiyis. Al  qúbyr shygharatyn zauyttar 20 kýnde múnsha kólemdi jasap bere almaydy. Uaqyt tapshy. Búl qoldan jasalyp otyrghan qiyndyq. Qazaqstandaghy múnday qúbyr jasaytyn eng ýlken óndirushide nebәri 7000 myng adam júmys isteydi. Ýlgermeymiz degen jauap synyqqa syltau bolyp, tenderdi ózge kompaniya alady. SNPS ting tarihynda múnday mysaldar jetip artylady.

Tauardy tasymaldau naryghynda naqty sandar, bólingen somanyng kólemin anyqtaugha bolsa, múnay-gaz salasynda múnday esep jýrgizu óte qiyn. Sondyqtan qazaqstandyq qyzmet kórsetetin kompaniyalar múnday beybastyqqa kóz júma qarap, qosalqy merdiger bolugha eriksiz kelisedi. Kelispeske amal joq, júmys tauyp, kompaniyany saqtap qalu manyzdy.

Kónilge kirbing týsiretin taghy bir jayt songhy jyldary búrghylau qyzmetinde de qytaylyq kompaniyalar kóbeyip barady.  «Forbsta» jariyalanghan myna maqalada qytaylyq kompaniyalardyng búrghylau naryghyn jaulap alu mehanizmi jazylghan. (http://forbes.kz//process/economy/kitay_zaburilsya_v_kazahstan/?mark=%D0%BA%D0%B8%D1%82%D0%B0%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B5%20%D0%B1%D1%83%D1%80%D0%BE%D0%B2%D1%8B%D0%B5)

«Bizding mekeme skvajinalardy  búrghylau salasynda tabysty júmys istep jatqan. Búrghylau júmysyn jasau ýshin kelisim shartqa kelip,  tenderdi úttyq. Biraq 10 jyl búryn bizding naryqqa qytaylyq kompaniyalar qaptap kele bastady. Olar osyghan deyingi qoyylghan baghanyng tas-talqanyn shyghardy. Mysaly, skvajina búrghylau 400 million tenge bolsa, olar 200 ge deyin týsirdi. Áriyne, biz shyghyngha júmys istey almaymyz, sondyqtan, tenderden útyla bastadyq. Búl qarqyngha qazaqstandyq búrghylau kompaniyalary shyday almay, bankrotqa úshyrap, ayaghy jabylyp tyndy. Sol kezde olar baghany bir emes, eki emes, ýsh esege biraq kóterdi».

Shynynda da, qytaylyq kompaniyalar tóleytin salyq pen ózge de mindettelgen budjettik tólemderde búl kompaniyalardyng salyghy bizding otandyq servistik kompaniyalardan qaraghanda salyghy tómen bolyp otyr. Sózimizge dәlel bolsyn, búl aqparat qúpiya emes, mynanday mysaldar keltire alamyn. «KKBK «Velikayastena» JShS (Qytay) 2011 jylghy kirisi 31,9, milliard tenge, onyng 1,4 milliardyn budjetke salyq esebinde tólegen. Al qazaqstandyq «Búrghylau» JShS sol jyldaghy kirisi 30,3 milliard tenge bolsa, budjetke tólegen salyghy 7,9 milliard tengege jetken. Qytaylyq kompaniyanyng kirisi de, tabysy da kóp, esesine salyghy bizding kompaniyalardan qaraghanda әldeqayda az. Búl jaghday barlyq Qytay kompaniyasyna tәn.

Qazaqstandyq jәne qytaylyq kompaniyalardyng tabysy men salyghyn salystyrdyq, endi mynanday saualdar tuady...

Qytaylyq servistik qyzmet kórsetu kompaniyalarynyng júmysy tiyimsiz bolsa, ony nege qazaqstandyq kompaniyalar almastyra almaydy?

Meninshe, búl súraqpen QR Qarjy ministrligi, memlekettik kiris komiyteti ainalysu kerek.

Búl jerde sytylyp shyghatyn 2 ssenariy bar. 1) SNPS Aqtóbemúnaygaz salyq tólemderin azaytu ýshin kompaniyanyng shyghysyn kóterip jiberedi. 2) Qytaylyq servistik kompaniyalar qosarly buhgalterlik esep jýrgizedi nemese salyq salynugha tiyis kiris kólemin azaytyp kórsetedi. Ol merdiger jәne qosalqy merdigerlermen jasalatyn «formalidy» kelisimderdi jasau arqyly jýzege asady.

«SNPS-Aqtóbemúnaygaz» salyq kólemin azaytyp kórsetip otyrghanyn Aqtóbe oblystyq әkimdigi bilip otyr. «SNPS Aqtóbemúnaygazdyn» iyeliginde 1 805,7 million tengenin  salyq salynuy tiyis 24 nysany bar. Mýlik salyghy 27,1 million tenge. Al endi qaranyz, jyldyq ortasha qúny 4 274,1 million tenge bolatyn bir ghana mýlikke ie «Mega sentr Aqtóbe» JShS tóleytin salyq kólemi 64 million tenge. (http://www.kazakhstan-oil-gas.com/ru/novosti-tjek-kazahstana/8916-cnpc-aktobemunajgaz-zanizhaet-ocenochnuju-cena.html)

«SNPS- Aqtóbemúnaygaz» Qazaqstandaghy iri salyq tóleushi bolsa da, ózin may-shelpekte otyrghanday sezineri anyq. Investorlardyng jasaghan, әli de jasap jatqan júmysyna rahmet, biraq shanyraqqa da qaraytyn kez boldy ghoy. Bәlkim Qazaqstan naryghyna ózinen ózge investor kelmeydi dep oilay ma eken? QR «Jer qoynauy jәne jer qoynauyn paydalanu» turaly Zanynda jer qoynauyn paydalanushy kelisimshartta kórsetilgen mindetterdi 2 ret artyq búzsa kelisimshartty toqtatugha qúqyghy bar. Qanday jaghday bolmasyn, investor memleket bekitken qaghidagha say júmys isteu kerek. Endi «súraghansha» talap etetin uaqyt jetti. Qazaqstandyq kompaniyalar da qashanghy qyzmet kórsetu ayasynda jýre bermek. Osy uaqyt aralyghynda búl saladaghy azamattar da ósti. Qarjylary da, mýmkindikteri de jetti. Qashanghy qonaghy biyleytin jaman ýiding kebimen otyramyz?

Núrlan Júmaghúlov,

kelisimshart agenttigining menedjer

Abai.kz