TARIHTY JALGhAN JAZU - JAZA...
Songhy jyldarda tarihy jazbalardyng kóbeygeni sonshama, tipti, maqalalar týgil – romandar, tom-tom kitaptar da shyghyp jatyr. Áriyne, búghan quanugha da bolar edi. Biraq, ghylymy týrde zerttelip shyndyghy men ótirigi zerdelenbegen shygharmalar tym kóbeyip barady. Qazaqtyng әr ruynan shyqqan batyrsymaqtardy ótirik danghazalaudy aitpaghan da bir Shynghyshannyng ruy men tughan jeri jayly, tili jәne dinin týrlentken jazbalardyng ózi shym-shytyryq bolyp shashyrap ketti. Últtyq tariyhqa degen múnday jauapsyzdyq, ertengi úrpaq tәrbiyesine atýsti qarau bolyp tabylady. Jaqynda "Maydan kz" saytynda jariyalanghan Tóreghaly Tәshenovtyng maqalasyna kóz jýgirteyik" ...Shynghyshan jayynda elimizde az aytylyp, az jazylghan joq. Ádeby aitystar men dau-damaylardy aitpaghanda, jazushy Múhtar MAGhAUIN «Júldyz» jurnalynyng birneshe sanynda jaryq kórgen jәne әli de jalghastyryp jatqan «Shynghys han jәne onyng zamany» atty tórt tomdyq tarihy derekti romanyn jariyalasa, jurnalist-jazushy Ámire ÁRIN biraz jyldan beri túraqty týrde «Shynghyshan» atty jurnal shygharyp keledi. Sport jәne turizm akademiyasynyng rektory Qayrat ZAKIRYaNOV Shynghyshannyng qazaq ekenin dәleldeymin dep, Mongholiyadan bastap AQSh-qa deyin shapqylaumen jýr. Jazushylar Maral YSQAQBAY men Beksúltan NÚRJEKEÚLY, kýishi-kompozitor Shәmil ÁBILTAY sekildi ziyalylar Tileuberdi Ábenayúlyn jaqtaghan pikirlerin batyl aityp ta, jazyp ta keledi. Búl salagha basqa da qazaq azamattary az atsalysyp jýrgen joq. Tipti, anau-mynaugha eleng ete bermeytin aqyn Oljas SÝLEYMENOV te «Shynghyshan týrik tilinde sóilegen» degen pikirdi myqtap ústanady.
Akademik Múrat JÚRYNOV bylay deydi: - «...Búryn da milliondaghan adamy bar týrik әlemine shaghyn ghana әlsiz monghol júrtynan shyqqan adamnyng han boluy týsiniksiz jәne shyndyqqa úlaspaytyn jay bolatyn. Han tek qana kýshti elden, kýshti taypadan shyqqan. Shynghys hannyng tughan jeri, ósken ólkesi Búrqan jәne Týrgen degen jerlerdi qazirgi Mongholiya aumaghynan da, soltýstik Sibir ólkesinen de taba almaysyz. Ol jaqta onday jerler búryn da, beride de bolmaghan. Kerisinshe, dәl sol Búrhan men Týrgen degen jer-su attary Jetisu jerinde ejelden býginge deyin bar.
Shynghyshannyng kenselik qújattary týrik tilinde jýrgizilgen. Monghol bolsa, nege monghol tilinde jýrgizilmegen ?... Shynghys han – Altay, Balqash, Alakól ónirinde ómir sýrgen adam. Qazirgi Mongholiyanyng aumaghynda túrmaghan. Osyny ghalymdarymyz dәleldep, moyyndatu kerek. Búl tez arada sheshile qoyatyn mәsele emes...
Sondyqtan, Tileuberdi Ábenayúlyn tyndap, enbegin ghalymdardyn talqysyna saldyq. ÚGhA-nyng prezidium mýsheleri búl enbekti ary qaray da jalghastyryp, zertteu kerek degen qorytyndygha keldi...» - dep tújyrymyn aitty. ÚGhA preziydenti Múrat Júrynúlynyn naqty ústanymy osylay.
Jón! Endi Shynghyshannyng ruy - nayman, onyng ishinde matay dep, biri - jalayyr, biri tipti onyng ruy aday dep enbek jazyp tastaghan zertteushilerimiz kýsh biriktirip, aqqu bop – kókke, shortan bop – sugha, shayan bop – qúrghaqqa tartpay «Shynghys hannyng últy – týrki» - degendi әlemge dәleldey alsaq, osynyng ózi әlemning týnligin bir jelpip tastar edi!..»
Mine, jurnalist T. Tәshenov qysqasha ghana osylay tújyrym aitady.
Osyn-au, qarama-qayshylyqqa toly derekter de meni kópten beri oilandyratyn. Biyl osy mәselelerge arnayy kónil audaryp, sonau orta ghasyrda jazylghan Plano Karpiniydin “Mongholdar tarihy” jәne Giliom Rubrukting “Shyghys baghytqa sayahatym” atty eki kitapty keshe ghana oqyp shyqtym. Orys tilindegi núsqalary ” Puteshestvie v Evraziyskie stepiy” atty jiynaqta jariyalanypty. Eki tildegi – kitaptardy – salystyryp oqysam da… izdegenderimdi tappadym. Jazylghan uaqytyna qyzyghyp, HIII-ghasyrdyng birtalay syrlaryna qanyghamyn-au degen ýmitim oryndalmady. Sebebi, jazu mәnerleri tym ýstýrt te tabighatty beru, etnografiyalyq jәne geografiyalyq tanymdary men jazylu mәnerleri tym jadaghay da tayaz dese bolady. Plano Karpiniyding jazbasy tipti nashar ?!..
Songhy jyldarda mynau Tileuberdi Ábeneyúly aityp jýrgen – Shynghyshannyng ordasy men Qaraqorym - Alakól - Týrgen - Talas aimaghynda – deytin pikirlerdi anyqtay týsken jón. Sebebi, Karpiniyding aituynsha, – “Kýiikting qaghan taghyna otyrar kýnine ýlgiru ýshin ÝSh APTA BOYY ATTARDY JIYI AUYSTYRYP, TIZGIN ÚShYMEN ÝNEMI ÚIQY KÓRMEY ShAQPYLAP (jelip te emes) OTYRYP … әreng ýlgirgenderin jazady. Sonda, ýsh apta boyy at auystyrumen shapqylap otyrghandaghy jýristeri kýnine kem degende 95-100 shaqyrymnan dep eseptegen de Monghol dalasynyng qansha jerin qamtidy? Endeshe, Shynghyshanyng tughan jeri men Ordasy Jetisuda eken deushilerding jobalap emes, tek ghylymy dәlelmen aytqandary jón.
Qalay bolghanda da... jogharydaghy avtorlardyn jagharafiyalyq tanymdarynyng azdyghynan men izdegen derekterdi taba almaghanyma qatty ókinemin. Búlaysha jazyp otyrghan sebebim, eger Qaraqorym qalasy Nayman memleketining jәne Shynghyshannyng ordasy bolsa, onda qalay bolghanda da Altay tauy men Ertis ózenining arghy betinde bolsa kerek . Al, Shyghyshannyng Ordasyna ainalghan Qaraqorym men Týrik qaghanatynyng Bilgi -Tonykók – Kýlteginning tas jazulary bir manayda jәne kórshiles bolugha tiyis edi. Bizge keregi de, tek osy tarihy derekterding aqiqattyghy…
HALQYNG men ÚLTYNNYNG TARIHYN - LAYLAUDAN asqan qaskýnemdik pen aramzalyq, TIPTI ODAN ÓTKEN JEKSÚRYNDYQ ta bolmasa kerek... Óitkeni, ÓTIRIK TARIHPEN - Úrpaghyndy DÚRYS tәrbiyeleu mýmkin emes! Endeshe, Qytay jazbasyndaghy 5 MYNG jyl búryn jazylghan - KUNNY jәne MONGOLY - deytin derekterdi tipti INDIYanyng derekterin de eskermey, ShYNGhYSHAN - jalayyr - kerey - ýisin - aday - dep SANDYRAQTAUDAN, KIM ne útpaqshy? Eng masqarasy - ONYNG tughan jerin ILE men TÝRGENGE jәne JARKENTKE - ShUGhA - ALAKÓLGE әkep jýrgen - N.BEKSÚLTAN – Y. MARAL - J.MÚRAT - anau jogharyda keltirgen maqalada kórsetilgendey, búlardyng izdegenderi ne ? . .
AL mynau - TILEUBERDI ÁBENAY - DEGENNING ÓTIRIKKE TOLY QISYNSYZ QALYN-QALYNG KITAPTARY... ONY ShYGhARUShY - QAJYMÚRAT ÝSENOVKE - NE QAJET BOL DY ?.. IYÁ-Á, Shynghysqannyng - anasy da, әieli de - qonyrattyng qyzy, ANA jaghynan Temirshening naghashy júrty Qazaq ekeni belgili. BÝITIP - ÚLTYNNYNG TARIHYN - JARYLQAMAY-AQ QOYYNDAR... BÚL - MASQARA... Biraz bilimdi TARIHShYLARMEN kenesip kórip edim, olardyn PIKIRLERI - TIPTI JAMAN EKEN - búl mәseleni MEMLEKET DENGEYIN DE SARAPTAMAQ oilary bar...
Sovet Han Ghabbasov,
Jazushy dәriger, fantast, dramaturg, Medisina jәne Pedagogika ghylymdarynyng doktory, Qazaqstannyng Enbek sinirgen qayratkeri,
KSRO densaulyq saqtau isining ýzdigi, ZAYSAN audanynyng qúrmetti azamaty,
Mahambet atyndaghy syilyqtyng laureaty, «ALASh ÝNI» qoghamdyq birlestikter odaghynyng tóraghasy, Halyqaralyq M. NOSTRADAMUS atyndaghy Akademiyasynyng tolyq mýshesi – akademiygi, PROFESSOR.
Redaksiyadan: Avtordyng aitpaq oiy, jazu stiyli meyilinshe týpnúsqadaghy qalpynda berildi.
Abai.kz