Memlekettik tildi bosaghadan syghalatyp qoyghan salanyng biri  - zang jәne sot salasy. Zanger, sot degen ataudy estisek boldy oiymyzgha birden orys tili orala ketetini jasyryn emes. Onsyz da halyqtyng senimine ie bola almay, әdildikten góri, qaltalylar men lauazymdylardyng yghyna jyghylatyn sottyng búl «tilsizdigi» qara orman qazaqtyng kónilin qúlazytyp jýrgeni de shyndyq.

Alayda, keshe osy syzdanghan salanyng boyyna qan jýgiretin synay bayqaldy. QR Preziydenti janyndaghy Ortalyq kommunikasiyalar qyzmetinde ótken brifingte QR Jogharghy Soty Qylmystyq isterin qadaghalaushy sot alqasynyng tóraghasy Abay Rahmetulin búdan keyin sudiyalar memlekettik tildi biluge mindetteletinin aitty.

Abay Jambylúlynyng sózinshe, sudiya bolu ýshin biliktilik emtihanyn tapsyru talaptary qayta qaralmaq. Jay ghana qaralyp qoymay, jana talaptyng negizi retinde Germaniya tәjiriybesin alu kózdelip otyr. Ol boyynsha, sudiyalardy dayyndau jazbasha emtihan men tәjiriybelik oqytudyng birneshe kezeni arqyly jýrgizilmek. Qysqasy, «A» korpusyna kandidattardy iriktegendey, sudiya bolatyn ýmitkerlerge de memlekettik tilden synaq tapsyratyn testileudi engizu úsynylghan kórinedi.

QR Jogharghy Soty Qylmystyq isterin qadaghalaushy sot alqasynyng tóraghasy memlekettik tildi mindetteu turaly talapty beker aityp otyrghan joq shyghar dep senemiz. Qazaq tilining manyzdy salalarda naqty qoldanysqa enetin uaqyty jetti. Búl jasandy mәjbýrlilik nemese sayasy maqsatty kózdeu emes, zaman talaby, qogham qajettiligi. Sebebi, qazaq últynyng sany jetpis payyzgha juyqtady, memlekettik tildi biletin, qoldanatyn azamattardyng sany jyl sayyn qarqyndy ósude. Osyghan oray, memlekettik organdar da sanaly qadamgha ayaq basuda. Solardyng qataryna, әriyne, memlekettik tildi mindettegeli otyrghan sot jýiesin, onyng ishinde sudiyalardyng qazaq tilinen test tapsyratynyn aitugha bolady.

Shyny kerek, sot sózi qazaq ýshin jaqsy maghynadaghy dýnie emes. Sotqa baru, sotty bolu, sotqa shaqyrylu degen últtyq úghymda keri әsermen sipattalady. Oghan osy saladaghy әdiletsizdik pen jemqorlyq qosylyp, ózi jaghymsyz nәrseni odan ary soraqy kórsetushi edi. Al, qazaq tilin mýlde az qoldanatyny tipti jýrekti auyrtatyn.

Aytpaqshy, Abay myrza sudiyalargha baylanysty taghy da birneshe jaqsy janalyq aitty. Mәselen, mamandandyrylghan magistraturada sudiya lauazymyna biliktilik emtihanyn tapsyru kezinde mindetti psihologiyalyq testileu engizu qajet dese, sonymen qatar sudiya lauazymyna úsynylghan ýmitker birden sot bola qalmay, bir jyl synaq merziminen ótui turaly mәsele de qaralyp jatqanyn jetkizdi.

Jogharyda aiatylghan janalyqtar iske asatyn bolsa, sot salasynda bir jaqsylyq bolatyny sózsiz. Endi әdilet izdep sot zalyna kirip barghan qarapayym adam, psihikasy dúrys, tәjiriybeden, synaqtan ótken, qazaqsha qonyrlata sóilep, jyly jýzben qarsy alghan sudiyany kórgende, sot salasyna degen senimi artyp, kónilinde bir qúrmetting oyanatyny anyq.

Jebe NOYaN

Abai.kz