Mәdeniyet jәne sport ministri A.Múhamediyúlyna

 AShYQ HAT

 Qúrmetti Arystanbek Múhamediyúly! 

            Últtyq qauipsizdikke qater tóndiretin eng basty problemanyng biri de biregeyi sybaylas jemqorlyq ekendigin Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev tәuelsizdigimizding alghashqy jyldarynan bastap tynbay aityp keledi. Jәne qúr aityp qoya salmay sol indetpen jýieli týrde kýres jýrgizdi. Jemqorlyqty auyzdyqtaugha baghyttalghan normativtik-qúqyqtyq baza qalyptastyryp, әrbir memlekettik sheneunikke qatang talap qoydy. Ókinishke qaray olardyng bәri birdey ózine senip tapsyrylghan qyzmetti adal atqara bermeytindigi anyqtaldy. Ant berip, Elbasynyng qolynan joghary memlekettik lauazymdy atqarugha uәkilettik alghandardyng arasynan da antúrghandar tabyldy. Búghan dәlel – temir torgha toghytylghan «túlghalardyn» taghdyry. Biraq Elbasymyz sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýresti, memlekettik sheneunikterge qoyylatyn talapty kýsheytpese jenildetip otyrghan joq. Sonyng taghy bir aighaghy keshegi úlyqtau rәsiminde memleketimizding aldynda túrghan bes ózekti mәselening bel ortasynda sybaylas jemqorlyqpen kýresti atady.  Al ótken jyldyng sonynda ghana, dәlirek aitsaq 2014 jyldyng 26 jeltoqsany kýni «Qazaqstan Respublikasynyng 2015-2025 jyldargha arnalghan sybaylas jemqorlyqqa qarsy strategiyasy turaly» Qazaqstan Respublikasy Preziydentining № 986 Jarlyghyna qol qoyghan bolatyn.

«Sybaylas jemqorlyq... oghan eng aldymen sheneunikterding biylikti nemese lauazymdyq jaghdayyn jeke payda alu ýshin teris paydalanuyn jatqyzady, al onyng neghúrlym taralghan týrleri retinde әdette sheneunikterdi satyp alu, qyzmettik ókilettikterin paydakýnemdik maqsattarda paydalanu bolyp tanylady» delingen sybaylas jemqorlyqqa qarsy strategiyada (búdan әri – Strategiya).

Memlekettik sheneunikterding jemqorlyq dertin júqtyruynyng sebepteri nede? Strategiyada búl súraqtyng da naqty jauaby berilgen. «Qoghamdyq ómirding neghúrlym manyzdy mәselelerin qozghaytyn sheshimderdi qabyldaghan kezdegi ashyqtyqtyng jetkiliksiz boluy, memlekettik apparattyng qyzmetinde tiyisti azamattyq baqylaudyng jәne qoghamdyq pikirdi eskeruding bolmauy artyq tóreshildikke, әkimshilik kedergiler men lauazymdyq ókilettikterin teris paydalanugha alyp keledi, búl jiyntyghynda sybaylas jemqorlyq kórinisterining ósuine yqpal etetin kelensiz faktorlardy qalyptastyrady».

Siz basqaryp otyrghan ministrlik Elimizding mәdeniy-ruhany salasyna jauapty bolghandyqtan әdildik, ar tazalyghy, moralidik, ashyqtyq túrghydan jәne qoghamdyq indettermen kýreste ózge salalargha ýlgi bolsa jarasar edi. Ókinishke qaray, biz býgingi tanda ýlgi bolu bylay túrsyn, kerisinshe Mәdeniyet jәne sport ministrligining ózinde  Strategiyada atap kórsetilgendey «sybaylas jemqorlyq kórinisterining ósuine yqpal etetin kelensiz faktorlardyng qalyptasqandyghynyn», yaghniy sybaylas jemqorlyqqa qolayly jaghday jasalghandyghynyng kuәsi bolyp otyrmyz. Odan da ókinishtisi sol sybaylas jemqorlyqqa jasalghan jaqsy jaghdaydy joygha baghyttalghan eshqanday júmys atqarylyp jatqan joq. Múnyng syry nede? Ózgelerge ýlgi bolugha tiyisti uәkiletti organnyng ózi múnday mýshkil hәlge qalay úshyrady? Múnyng basty sebebteri de Strategiyada atap kórsetilgen. Ol «qoghamdyq pikirdi eskeruding bolmauy» jәne «ashyqtyqtyng jetkiliksiz boluy». Sózimizding dәleli retinde Qoja Ahmet Yasauy kesenesining apatty jaghdayyna alandaushylyq bildirgen ghalym-mamandardyng «Egemen Qazaqstan» gazetinde jariyalanghan janayqay maqalalarynyng eskerusiz qalghandyghyn aitsaq ta jetedi dep bilemiz. Olay deytin sebebimiz, Qoja Ahmet Yasauy kesenesi baytaghymyzdyng Bas Eskertkishi, memleketimizding maqtanyshy, Elbasymyz aitqan býkil týrki әlemining ruhany ortalyghy, kiyeli Kesenesi, YuNESKO-nyng Býkilәlemdik mәdeny múrasy, Áziret Súltannyng ózinen bólek halqymyzdyng ataqty han-súltandary, bi, batyrlary, iygi jaqsylary jerlengen últtyq panteony. Búl Keseneni Elimizding әrbir azamaty kózining qarashyghynday qorghaugha, saqtaugha mindetti. Al osynau qasterli mindetke tikeley jauapty ministrlikting Qoja Ahmet Yasauy kesenesining jaghdayyna baylanysty bir top ghalym-mamandardyng ýsh jyl qatarynan jýrgizgen ghylymiy-zertteu júmystarynyng qorytyndylaryna sýienip jazylghan, memleketimizding bas basylymy «Egemen Qazaqstanda»  jariyalanghan janayqay maqalalardy eskermeui tóreshildikting shekten shyqqan kórinisi emes pe? «Egemen Qazaqstannyn» betinde aitylghan memleketimiz ýshin asa ózekti mәselelerge mәn bermegen ministrlikting ózge aqparat qúraldarynda, azamattardyng jeke hattarynda aitylghan pikirlerin elep-eskermesi belgili. Qolymyzda búghan da jetkilikti dәlelder bar. Degenmen onyng bәrin jipke tizip jatudyng qajeti joq dep, óziniz ministr bolyp taghayyndalghannan beri «Egemen Qazaqstan» gazetinde ghana jariyalanghan maqalalargha toqtaludy jón kórdik.

2014 jyldyng 17 mamyr kýni «Egemen Qazaqstan» gazetining № 96 sanynda «Kesenening kýii kýrdeli» degen taqyryppen Q.A.Yasauy atyndaghy Halyqaralyq qazaq-týrik uniyversiytetining jetekshi ghylymy qyzmetkeri, tarih ghylymdarynyng doktory Múhtar Qojanyng janayqay maqalasy jariyalandy. Maqala avtory memleketting qyruar qarjysyna Kesenede jóndeu júmystaryn jýrgizgen «Qazqaytajanartu» kәsipornynyng Býkilәlemdik Eskertkishke keltirgen zalaldaryn bir top ghalymdardyng ghylymiy-zertteu júmystarynyng qorytyndylaryna sýiene otyryp,  naqty dәleldermen atap kórsetken bolatyn. Maqalada tipti qylmystyq is qozghaugha jetkilikti aighaqtar da molynan keltirilgen. Alayda mәn bergen eshkim bolghan joq. Býkil Orta Aziyada tendesi joq, adamzattyng asyl qazynasy sanalatyn, Qasiyetti Kesenening taghdyryna nemqúrayly qaraghan Ministrlikting Elding basqa mәselelerine basy auyryp, baltyry syzdaydy degenge kim senedi?

Ekinshi maqala «Kiyeli Kesene synaq alanyna ainalmauy tiyis» degen taqyryppen «Egemen Qazaqstannyn» 2015 jylghy 14 nauryzdaghy №49 sanynda jariyalandy. Maqala avtory  Qoja Ahmet Yasauy kesenesining negizinde qúrylghan «Áziret Súltan» memlekettik qoryq-múrajayynyng diyrektory Mәulen Sadyqbekov. «Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng ózi «Úly ghimarat», «Qazaqtardyng últtyq ruhaniyatynyng asa manyzdy ortalyghy» dep, әrdayym tebirenip,  qúrmetpen ataytyn Qoja Ahmet Yasauy kesenesining býgingi tehnikalyq jaghdayy óte qiyn, tipti apatty jaghdayda túr desek, búl asyra aitqandyq emes» dep sóz bastaghan M.Sadyqbekov ary qaray maqalasyn bylaysha sabaqtaydy. «Endigi jerde kesenening qiyn jaghdayy turaly dabyl qaqpasa bolmaytyn jaghdaygha jettik.  Ýnimiz jetken jerine deyin Elbasymyz aitqan «Úly ghimarattyn» mәselesin әrdayym kóterip kele jatyrmyz. Alayda, «Aytqannyng auzy, jylaghannyng kózi jaman» degendey kýy keship kele jatqandyghymyz da jasyryn emes. Songhy 5 jylda Kesenening jaghdayyn tekseru jóninde 5 ret vedomstvalyq komissiya qúryldy. Kelgen komissiya Eskertkishting tehnikalyq jaghdayyna, onda jýrgizilip jatqan restavrasiyalyq júmystardyng sapasyna bagha beruding orynyna «búdan bylay ýnderindi shygharmandar» degendey, Kesenening jaghdayyna alandap, mәsele kótergen «Áziret Súltan» qoryq-múrajayyn qaralap, aiyptap ketedi. Sonda biz Kesenening bir bóligi qúlap týskenshe ýnsiz otyra beruimiz kerek pe? Onday jaghdaydan Qúday saqtasyn! Desek te, onday qauipting bar ekeni ras. Búryn Qoja Ahmet Yasauy kesenesinde tótenshe jaghday oryn alghan da bolatyn. 1982 jyly Kesenening ýlken kýmbezining astyndaghy stalaktitterding bir qatary qúlap týsken. Býgingi kýnde de Kesenening eng qauipti jerlerining biri sol ýlken kýmbez jәne onyng astyndaghy stalaktitter bolyp túr. Qoja Ahmet Yasauy kesenesinde ghylymiy-zertteu júmystaryn jýrgizgen tәuelsiz ghalym-mamandar Eskertkishting ón boyynda qauipti túzdanu, ylghaldanu prosesteri qarqyndy jýrip jatqandyghyn anyqtap otyr. Tәuelsiz ghalymdar Kesenening múnday jaghdaygha tap boluy - ghylymy negizsiz, jobasyz, qalay bolsa solay jýrgizilip jatqan qayta qalpyna keltiru júmystarynyng saldary ekendigin atap kórsetti».

Elbasymyz 2015 jyldyng 11 aqpany kýni ótken Ýkimetting keneytilgen otyrysynda úsynys aitpay, ýnsiz bas shúlghyp kete beretinderdi ótkir syngha alyp, «Tek qana meni tyndap kete bermey, oilarynyz bolsa ashyq aitynyzdar... ýndemey otyrghandy qoyynyzdar... Bir-birimizdi tyndauymyz kerek» («Egemen Qazaqstan», №28, 12 aqpan) dep talap qoyghan bolatyn. Elbasynyng talabyn tyndaytyn, pikirin eskeretin, memleketting mýddesin oilaytyn, últtyng ruhaniy-mәdeni, tarihy bagha jetpes baylyghyna jany ashityn tiyisti sala basshylary osynau asa ózekti mәseleni ashyq kóterip otyrghan mekeme basshysyna alghys aityp, oghan qoldau kórseter edi. Alayda bәri kerisinshe bolyp jatqandyghy qalay? Memleketting qomaqty qarjysyn alyp, Eskertkishti qalpyna keltiruding orynyna oghan ziyan keltirip, kiyeli Keseneni synaq alanyna ainaldyrghan «Qazqaytajanartu» kәsipornyn Mәdeniyet jәne sport ministrligining qoldap, quattap, bar aiybyn jasyryp, al Kesenege shyn janashyrlyq tanytyp, mәsele kóterip otyrghan «Áziret Súltan» memlekettik qoryq-múrajayynyng diyrektory M.Sadyqbekovke qysym kórsetip otyruynyng syry nede? Búl mәselening syryn da M.Sadyqbekovtyng sol maqalasynan tapqanday boldyq. Qaranyz:   «Barlyq mamandar Qoja Ahmet Yasauy kesenesining jaghdayynyng nasharlau sebebi qayta qalpyna keltiru júmystaryn jýrgizushi - «Qazqaytajanartu» RMK (respublikalyq memlekettik kәsiporny) qyzmetinen dep sanaydy. Óitkeni,  ghylymy jobany jasaytyn da, odan song sol júmystardy jýzege asyratyn da «Qazqaytajanartudyn» bir ózi.  «Áy, deytin әje, qoy, deytin qoja» joq!  Múnday júmys jýiesi әlemning birde bir elinde joq shyghar. Tipti, totalitarlyq Kenes ókimeti túsynda da múnday soraqylyq bolmaghan. Ol kezde tarihy eskertkishter boyynsha ghylymiy-zertteu jәne jobalau instituty óz aldyna derbes mekeme edi. Ózderi jasaghan restavrasiyalyq ghylymy jobalargha jauap beretin jәne ony restavratorlardyng dúrys oryndauyn qatty qadaghalaytyn. Al sol institut qazir «Qazqaytajanartu» RMK-nyng qol astyndaghy filialy. Ghylymiy-zertteu jәne jobalau institutyn «Qazqaytajanartu» RMK-nan bólu qajettigin biz ghana emes, Kesenening taghdyryna alandauly ghalymdar, ziyaly qauym, qoghamdyq úiymdar kóterip kele jatqandyghyna da birneshe jyldyng jýzi boldy. Áli nәtiyje joq.

 Qoja Ahmet Yasauy kesenesinde jýrgizilip jatqan júmystardy restavrasiya dep aitugha kelmeydi. Óitkeni, kәduilgi qúrylysqa tәn auqymdy júmystar jýzege asyrylady...

Memlekettik budjetten Qoja Ahmet Yasauy kesenesining restavrasiyasyna jyl sayyn qyruar qarjy bólinip keledi. Alayda, osy qarjynyng naqty qanday júmystargha jәne qalay júmsalyp jatqany turaly mәlimetti eshqaydan kezdestire almaysyn. Jyl sayyn jýrgizilip jatqan restavrasiyalyq júmystar turaly maqalalar, sol júmystar jóninde mamandardyng әrqily pikirlerin búqaralyq aqparat qúraldarynan tappaysyn. Bәri qúpiya. Búl kýnde Qoja Ahmet Yasauy kesenesi qúrylys tәjiriybesin ótkizetin synaq alanyna ainalyp ketkendey. Jylda bitpeytin jóndeu júmystary...»

Qoja Ahmet Yasauy kesenesining taghdyryna alandap, biz de tiyisti organdargha talay hat, baspasózge maqala jazyp, mәsele kótergenbiz. Sondyqtan qoryq-múrajay diyrektory kóterip otyrghan mәseleler bizge óte jaqsy tanys. Jәne jazghandarynyng bәri ras. 

Kesenening jaghdayyn tekseru ýshin 5 ret komissiya qúrylsa, oghan «Áziret Súltan» memlekettik qoryq-múrajayynyn, «Qoja Ahmet Yasauy kesenesin qorghau» qoghamdyq birlestiginin, ziyaly qauym ókilderining Ministrlikke, t.b. qúzyrly organdargha jazghan hattary, BAQ arqyly kótergen mәseleleri sebep boluda. Alayda sol komissiyalardyng esh paydasyn kórgen joqpyz. Nege? Sebebi, komissiya negizinen «Qazqaytajanartu» kәsiporynynyng ókilderi men solardyng sózin sóilep, shotyn shabatyn Ministrlik ókilderinen qúralady. Sonda múny qalay týsinuge bolady? Kesenedegi atqarylatyn jóndeu júmystarynyng jobasyn jasaytyn da, ony oryndaytyn jәne júmystardyng oryndaluyn baqylaytyn da «Qazqaytajanartu» kәsiporynynyng bir ózi. Eshkimge esep bermeydi. «Ózi bi, ózi qoja». Sonyng bәri az bolghanday «Qazqaytajanartudyn» júmysynyng sapasyzdyghyna baylanysty jazylghan hattar men kóterilgen mәselelerdi tekseretin komissiya taghy da sol «Qazqaytajanartudyn» basshylary men qyzmetkerlerinen qúralady. Múnday komissiyanyng qanday sheshim qabyldaytyndyghy aitpasa da belgili emes pe? Sondyqtan biz búl mәseleni de kóterdik. 2013 jyly Mәdeniyet komiytetining búiryghymen «Qazqaytajanartu» ókilderimen qosa «Áziret Súltan» memlekettik qoryq-múrajayynyn, «Qoja Ahmet Yasauy kesenesin qorghau» qoghamdyq birlestiginin, jergilikti ziyaly qauymnyng ókilderin qosa otyryp arnayy Saraptamalyq top qúryldy. Mәdeniyet komiytetining búiryghynda Saraptamalyq toptyng mindeti atap kórsetilgen. Ol mynau: 1. Qoja Ahmet Yasauy kesenesinde jýrgizilgen ghylymiy-restavrasiyalau júmystarynyng oryndaluyn taldau, baqylau. 2. Kesenening tehnikalyq jaghdayyn obektivti saraptau, baghalau. Mynaday  búiryqty kórip, Kesenege paydasy tiyetin bir sheshim qabyldanyp qalar dep ýmittenip edik. Ókinishke qaray ol ýmitimiz de aqtalmady. «Qazqaytajanartu» ókilderi әdettegidey sheshimning jobasyn aldyn ala әzirlep alyp kelipti. Búl joly «Qoja Ahmet Yasauy kesenesin qorghau» qoghamdyq birlestigin aiyptapty. «Mәdeniyet komiytetining búiryghy boyynsha Saraptamalyq toptyng aldyna qoyylghan mәselelerdi qarap, talqylap, osy jerde otyryp birlesip sheshim qabyldayyq» degen bizding úsynysymyzdy «Qazqaytajanartu» ókilderi tyndamay, joq jerden shu shygharyp, dau tughyzdy. Aqyry oiyndaghylary iske aspaytyn bolghan song «bizding basqa júmysymyz bar» dep, Saraptamalyq top otyrysyn tastap, shyghyp ketti. Ministrlik ókili de solardyng yghyna jyghyldy. Sóitip jap-jaqsy qúrylghan toptyng júmysy ayaqsyz qaldy. Sodan song biz «Qazqaytajanartu» RMK Ministrlikke baghynady ma, әlde Ministrlik «Qazqaytajanartu» RMK-na baghynady ma degen oigha qaldyq.

2013 jyldyng 3 mamyry kýni Astana qalasynda Qoja Ahmet Yasauy kesenesin qorghaugha qatysty arnayy jiyn ótip, ghylymiy-zertteu jәne jobalau júmystaryn «Qazqaytajanartu» kәsiporny funksiyasynan jeke shygharu boyynsha sheshim qabyldanghan bolatyn. Alayda sybaylas jemqorlyq kórinisterining ósuine yqpal etetin kelensiz faktorlardy jongha baghyttalghan osynau bir iygi sheshim oryndalmay qaldy.

Strategiyada «sybaylas jemqorlyqtyng sebepteri men jaghdaylaryn joydyng manyzdylyghy» da atap kórsetilgen. Al Mәdeniyet jәne sport ministrligi ony joidyng ornyna, kerisinshe erekshe qorghaugha alyp otyrghan synayly. Olay deytin sebebimiz, Ministrlik jemqorlyqtyng sebepteri men jaghdaylaryn joygha baghyttalghan eshqanday shara qoldanbay otyrghanymen qoymay, osy mәseleni kótergen «Áziret Súltan» memlekettik qoryq-múrajayynyng diyrektoryn qyspaqqa alyp, zansyz tekseruler jýrgizip, qudalauda...

2015 jyldyng 27 qantary kýni «Qoja Ahmet Yasauy kesenesining keybir mәseleleri boyynsha túraqty komissiya qúru turaly» Sizding №24 sandy búiryghynyz shyqty. 18 adamnan qúrylghan komissiyanyng qúramynda Qoja Ahmet Yasauy kesenesining jaghdayynan beyhabar, búl mәselege mýlde qatysy joq adamdar da jýr. Alayda Kesenening jaghdayyn óte jaqsy biletin jәne ony qorghap, mәsele kóterip jýrgen «Áziret Súltan» memlekettik qoryq-múrajayynyng diyrektory M.Sadyqbekov taghy da komissiya qúramyna kirmey qalghan. Al Sizding búiryghynyzben komissiyanyng qúramyna kirgen «Qazqaytajanartu» RMK-nyng bas diyrektory Q.Túyaqbaev pen «Qazqaytajanartudyn» arhiytektory N.Imajanov ý.j. 31 qantary kýni Týrkistan qalasynda viyse-ministr Gh.Ahmediyarovtyng tóraghalyghymen ótken sol komissiyanyng otyrysyna tipti qatysqan da joq. Taghy bir tang qalatyn nәrse – Týrkistanda ótken otyrystyng hattamasy Astanada dayyndalyp, komissiya mýshelerining qolyna bir aidan song әzer tiydi. Ol hattamany kórip taghy da jaghamyzdy ústadyq. Óitkeni Komissiya otyrysynda qaralghan mәseleler men hattama sheshimderining aiyrmasy aspan men jerdey. Otyrysta «Áziret Súltan» memlekettik qoryq-múrajayynyng qyzmetine qatysty mәsele qaralmaghan bolatyn. Tipti ol turaly bir auyz sóz aitylghan joq. Al «Qazqaytajanartudyn» júmysy ótkir syngha alyndy. Astanada asyqpay, bir ai  әzirlenip, viyse-ministr Gh.Ahmediyarov pen Ministrlikting bas sarapshysy J.Moldabergenova qol qoyyp, bekitken hattamada bәri kerisinshe kórsetilipti. Taghy da «Qazqaytajanartu» RMK-yn sýtten aq, sudan taza, al «Áziret Súltan» qoryq-múrajayyn esh júmys jasamaytyn, bәrine kinәli etip kórsetken. Shyndyghynda «Áziret Súltan» qoryq-múrajayy óte kóp júmystardy atqaryp, tyng jobalardy jýzege asyryp kele jatqan jәne barlyq kórsetkishteri boyynsha respublikadaghy aldynghy oryndaghy qoryq-múrajay. Biz býgingi kóterip otyrghan mәselemizge say keletin bir ghana enbegin atap ótpekpiz.  M.Sadyqbekov Qoja Ahmet Yasauy kesenesining taghdyryna alandap mәsele kótergen ghalym-mamandardyn, ziyaly qauym ókilderining ýni, yaghny qoghamdyq pikirdi ayaq asty qaldyrmay, eskerip, Kesenening shynayy tehnikalyq jaghdayyn anyqtau maqsatymen múrajaydyng óz qarjysyna «Qazqaytajanartugha» tәuelsiz ghalym-mamandardy tarta otyryp, ýsh jyl qatarynan ghylymy zertteu júmystaryn jýrgizdi. Búghan deyin qoryq múrajaydyng birde bir basshysy Kesenede múnday ghylymy zertteu júmysyn jýrgizgen emes. Sol tәuelsiz ghalym-mamandardyng zertteu júmystarynyng qorytyndylary bizderding alandaushylyghymyzdyng negizsiz emes ekendigin dәleldep berdi. Búl jóninde jogharyda atap kórsetilgen «Egemen Qazaqstandaghy» maqalalarda jan jaqty bayandalghan.

Qoja Ahmet Yasauy kesenesi siyaqty últtyng bagha jetpes baylyghyn qorghau ýshin әueli sol múrany qorghap jýrgen janashyr azamattardy, bilikti mamandardy qorghau, qoldau qajet ekendigi kózi ashyq, kókiregi oyau әrbir adamgha belgili bolsa kerek edi. Ókinishke qaray bizde jaghday kerisinshe bolyp túr. Búdan shyghatyn qorytyndy mynau: Elbasymyzdyng Jarlyghymen bekigen Strategiyada atap kórsetilgendey Mәdeniyet jәne sport ministrliginde «qoghamdyq pikirdi eskeruding bolmauy, ashyqtyqtyn  joqtyghy,  qoghamgha esep bermeytindigi» Ministrlik ókilderin shekten shyqqan tóreshildikke úryndyryp, sonyng saldarynan «sybaylas jemqorlyq kórinisterining ósuine yqpal etetin kelensiz faktorlar qalyptasqan». Yaghni, Ministrlikte sybaylas jemqorlyqtyng ósuine óte qolayly jaghday jasalghan. Al múnday jerde sybaylas jemqorlyq joq dey alamyz ba? Biraq búl óz aldyna bólek әngime. Biz әzirge Ministrlikte «sybaylas jemqorlyq kórinisterining ósuine yqpal etetin kelensiz faktorlar qalyptasqandyghy» turaly ghana aittyq...

Qúrmetti Arystanbek Múhamediyúly!

Eger biz osy ashyq hatymyzgha qanaghattanarlyq jauap ala almasaq, onda osy hatymyzdy Elbasynyng atyna joldaugha mәjbýr bolamyz!

Alimov Jantemir,

«Qoja Ahmet Yasauy kesenesin qorghau» qoghamdyq birlestigining tóraghasy.

Ergóbek Qúlbek,

Q.A.Yasauy atyndaghy HQTU-ding professory, f.gh.d.

Karimov Asatulla,

Elbasy N.Nazarbaevpen birge Temirtau jәne Dneprodzerjinsk qalalarynda birge oqyghan, qyzmettes bolghan, Qazaqstan temirjolynyng ardageri, Týrkistan qalasynyng qúrmetti azamaty. 

Bimaghambetúly Eltay,

Qazaqstan Jazushylary jәne Jurnalisteri odaghynyng mýshesi, «Mereyli otbasy» últtyq bayqauynyng jenimpazy, Týrkistan qalasynyng qúrmetti azamaty. 

Túrsyn Haziretәli,

Q.A.Yasauy atyndaghy HQTU-ding professory, f.gh.d.

Shotaev Nәlihan,

Týrkistan qalalyq soghys jәne enbek ardagerleri kenesining tóraghasy, Týrkistan qalasynyng qúrmetti azamaty. 

Dýisekeev Músahan,

Qalalyq «Qazaq tili» qoghamynyng tóraghasy, Qazaqstan Jurnalister odaghynyng mýshesi, Týrkistan qalasynyng qúrmetti azamaty. 

 Týrkistan qalasy, 12.05.2015 jyl.

Abai.kz